Vapustav päästetöö
Vapustav päästetöö
„Ärgake!” korrespondendilt BENINIS
„NEED kolm meest on elus üksnes tänu sellele, et Jehoova tunnistajad nad päästsid!” See uudis levis kolmapäeval, 19. aprillil 2000 kulutulena läbi Calavi linna Lääne-Aafrika riigis Beninis. Kes olid need kolm meest ja kuidas olid Jehoova tunnistajad seotud nende päästmisega?
Umbes kell 6.30 hommikul valmistusid Philippe Elegbe ja Roger Kounougbe tööleminekuks Jehoova tunnistajate konvendipaika, mis asub Vahitorni ühingu Benini harubüroo kõrval. Sel õhtul pidid sinna tulema sajad inimesed, et tähistada Jeesuse Kristuse surma iga-aastast mälestusõhtut. * Järsku lõhestas rahuliku hommikuvaikuse kõrvulukustav mürtsatus. Philippe ja Roger mõistsid kohe, et maanteel oli juhtunud õnnetus.
Hetk hiljem kuulsid nad üht meest karjumas: „Mu kolm õpilast on tsemendikottide alla jäänud!” Philippe ja Roger jooksid maantee äärde ning nägid seal 20-tonnist veoautot külili. Sellelt oli maha varisenud kümneid tsemendikotte.
Josué Didolanvi, kes ka konvendipaigas töötas, oli juba kohal ning sikutas ühte meest veoautokabiini ja tsemendikottide vahelt välja. End ise kabiinist välja pressinud autojuht oli šokis. Kuid ta võttis kokku kogu oma jõu, et öelda: „Kaks meest on veel tsemendikottide all!” Mõned kohalviibijad hakkasid kotte eemale tõstma, kuid peagi andsid nad alla kohutava kuumuse tõttu. Tsement oli äsja tehase põletusahjudest tulnud!
Päästmine
Philippe, Roger ja Josué asusid tsemendikottide hunniku kallale ning tõstsid kotid ükshaaval kõrvale. Kuumus ja 50-kilogrammiste kottide raskus pani nende käed valutama. Olukord läks hullemaks, kui tsementi hakkas katkistest kottidest välja jooksma. Meeste sõrmed läksid villi ja raske oli hingata. „Mu käed põlesid, eriti mu sõrmed,” ütles Josué hiljem. „Kuid ma mõtlesin pidevalt, et võib-olla on ikkagi võimalik päästa need, kes seal all on.”
Pärast ligi 40 koti kõrvaldamist märkas kolmik õlgmatti. Suur oli nende üllatus, kui nad leidsid kaks meest just sealt – mati alt. Nad olid elus! Õnnetuse toimumise ajal olid need mehed veoauto tagaosas ja magasid matil, mis kattis tsemendikotte. Kui nad autolt maha kukkusid, lendas matt nende peale ja kaitses neid omakorda mati peale kuhjunud tsemendikottide põletava kuumuse eest.
Päästetöö ajal ja selle järel kogunes sündmuspaika üsna suur hulk uudistajaid. Kõik imestasid, kuidas Philippe, Roger ja Josué olid suutnud kahetonnise tsemendikottide kuhja ümber tõsta nii kiiresti ja nii kohutavates tingimustes. Neile avaldas muljet ka see, et need kolm meest polnud millegi ees tagasi kohkunud, et aidata inimesi, keda nad ise ei tundnudki. Peagi näis iga Calavi elanik teadvat nende kangelasteost.
[Allmärkus]
^ lõik 4 Vastavalt Jeesuse korraldusele tähistavad Jehoova tunnistajad seda mälestuspüha igal aastal (Luuka 22:19).
[Pilt lk 31]
Roger hoiab pärast päästetööd käes õlgmatti