Kas sul on rahutud jalad?

ON ÖÖ. Oled end mugavalt voodisse seadnud. Siis aga tunned, kuidas jälle nagu miski su jalgade sees roomaks. Sellest tundest on võimatu mitte välja teha. Ainuke viis kergendust leida on üles tõusta ja ringi liikuda. Kõndimine aitab. Kui aga pikali heita, tekib seesama tunne uuesti. Sa tahad magada, aga sellest ei tule midagi välja. Kui see kõlab tuttavalt, pole sa ainuke, kellel see probleem on. Selle vaevuse all kannatab ehk tervelt 15 protsenti USA elanikkonnast.

Kuigi paljud arstid ei oska seda haigust diagnoosida ega õigesti ravida, pole see haigus uus. Üks arst kirjutas 1685. aastal inimestest, kes ei saa magama jääda, kuna tunnevad oma kätes ja jalgades nii suurt rahutust, nagu oleksid nad kõige hirmsamas piinakambris.

Üks raskus selle haiguse juures on see, et pole olemas laboratoorseid teste, millega saaks seda kindlaks teha. Seda haigust on võimalik ära tunda vaid sümptomite põhjal. Asjatundlik arst võib küsida patsiendi käest järgmisi küsimusi: kas te tunnete, et miski roomab ühe või mõlema jala või käte sees? Kas see tunne kaob, kui tõusete üles ja kõnnite ringi, lähete vanni või masseerite oma jalgu? Kas see ebameeldiv tunne tekib vahel siis, kui teil tuleb pikka aega istuda näiteks autos või lennukis? Kas see vaevab teid kõige rohkem öösel? Kas mõnel teie pereliikmel on sama probleem? Kas teie abikaasa on öelnud, et teie jalad tõmblevad vahel, kui magate? Kui inimene vastab mõningatele nendele küsimustele jaatavalt, võib arst järeldada, et tal on rahutute jalgade sündroom.

Kellel see sündroom esineb

Mõnel, kellel on kergekujuline rahutute jalgade sündroom, esinevad sümptomid juhuti. Teistel võib see sündroom esineda aga raskemal kujul ning põhjustada kroonilist unetust ja seega päevast väsimust, mis häirib suuresti igapäevaelu. Üks selle sündroomi ohver ütles: „Ma tunnen, nagu roomaksid mu jalgade sees ussid. Pean oma jalgu liigutama, et see tunne kaoks.”

Rahutute jalgade sündroom esineb nii meestel kui ka naistel ning kõige rohkem ja kõige tõsisemalt vaevab see vanemaid inimesi. Enamikul juhtudel diagnoositakse see sündroom 50-aastastel inimestel, kuigi  paljudel on need sümptomid ilmnenud juba aastakümneid varem. Mõningatel inimestel on olnud need vaevused juba lapsepõlves. Tihti jääb see sündroom aga lastel diagnoosimata. Kuna seda haigust põdevad lapsed ei suuda rahulikult istuda ja nihelevad pidevalt, tembeldatakse paljud neist „hüperaktiivseteks”.

Kuigi eksperdid peavad seda haigust neuroloogiliseks häireks, on raske öelda, mis seda täpselt põhjustab. Enamiku inimeste puhul, kes seda põevad, on põhjus teadmata. Siiski on seda sündroomi seostatud teatavate faktoritega. Näiteks on see päritav. Mõnedel last ootavatel naistel esinevad need sümptomid eriti raseduse viimastel kuudel. Pärast sünnitust see häire tavaliselt kaob. Mõnikord annab sellele ebamugavusttekitavale sündroomile tõuke näiteks see, kui inimese organismis pole piisavalt rauda või on tal mõningate vitamiinide puudus. Neid sümptomeid võivad põhjustada ka kroonilised haigused, eriti neerupuudulikkus, suhkurtõbi, reumatoidartriit ja perifeerne neuropaatia (närvide kahjustus kätes ja jalgades).

Kuidas saada leevendust

Kahjuks tuleb tõdeda, et sellele sündroomile pole ravi ning sümptomid muutuvad tihtipeale aastatega hullemaks. Kuid hea on teada seda, et jalgade rahutust võib efektiivselt leevendada ning seda sageli isegi ilma ravimiteta. Selleks pole aga ühest lahendust. Mis aitab üht inimest, ei pruugi aidata teist. Selle sündroomi all kannatavad inimesed peaksid välja selgitama, millised harjumused, tegevused või ravimid süvendavad sümptomeid või leevendavad neid.

Ravi esimeseks sammuks oleks vaja teada, kas jalgade rahutust põhjustab mingi tervisehäire, mida annaks parandada. Need, kellel on organismis vähe rauda või vitamiine, võivad lisada oma toidule rauda või B₁₂-vitamiini, ning see ongi ehk kõik, mis on vaja teha, et selle sündroomi sümptomeid leevendada. Ent vitamiinide ja mineraalide liigtarvitamine võib tervist ohustada. Seega tuleks arstiga nõu pidada, kas haige peaks oma toidule rauda ja vitamiine lisama või mitte.

Mõnele rahutute jalgade sündroomiga inimesele mõjub halvasti kofeiin. Kohv, tee, šokolaad ja paljud karastusjoogid sisaldavad kofeiini. Kofeiini tarbimise vähendamine või sellest loobumine võib aidata haiguse sümptomeid leevendada või neist üldse lahti saada. Ka alkoholi tarbimine suurendab tavaliselt sümptomite kestvust või tugevust. Seega on abi sellest, kui tarvitada vähem alkoholi või sellest üldse loobuda.

Kuidas selle sündroomiga elada

Kui sul on rahutud jalad, võib sind aidata elustiili muutus. Kuna väsimus ja unetus teevad sümptomid sageli hullemaks, võivad suureks abiks olla kindlad magamisharjumused. Kui võimalik, maga sellises kohas, kus on vaikne, jahe ja mugav. Kasu on ka sellest, kui minna õhtuti ühel ja samal ajal magama ning tõusta hommikuti ühel ja samal ajal.

Hea uni tuleb ka siis, kui regulaarselt võimelda. Siiski ei tohiks rasket trenni teha kuue tunni jooksul enne magamajäämist, sellel võib olla vastupidine mõju. Mõned selle sündroomi all kannatajad ütlevad, et mõõdukas võimlemine vahetult enne magamaheitmist aitab neil uinuda. Igaüks peaks proovima mitmesuguseid harjutusi, et näha, mis on parim tema puhul.

Liikumisvajadusele ei tohiks vastu võidelda. Tavaliselt süvendab selle vajaduse mahasurumine sümptomeid. Tihtipeale on kõige parem üles tõusta ja ringi liikuda. Mõned on tundnud kergendust jalutamisest, sirutamisest, soojas või külmas vannis käimisest või jalgade masseerimisest. Neid, kellel tuleb pikka aega istuda, näiteks reisil olles, võib aidata see, kui olla hõivatud lugemisega.

Mida aga öelda ravimite kasutamise kohta? USAs Põhja-Carolinas Raleigh’is tegutsev rahutute jalgade sündroomi sihtasutus ütleb, et „rohtude võtmine võib osutuda vajalikuks”. Kuna pole ühtki ravimit, mis oleks tõhus kõigile, kes kannatavad selle haiguse all, tuleb igal arstil leida oma patsiendi jaoks kõige sobivam ravim. Mõned on leidnud, et kõige efektiivsem on mitme ravimi koostarvitamine. Vahel võib alguses hästi mõjunud ravim oma toime kaotada. Kuna ravimite võtmine ja eriti veel mitme ravimi kasutamine korraga on riskantne, on väga oluline oma arstiga koostööd teha, et teada saada, mis mõjub sinule kõige paremini.