Lummav Korjo seladon

„ÄRGAKE!” KORRESPONDENDILT KOREAS

AASTAL 1995 leiti USA-s Missouri osariigis Trumani raamatukogus üks aare. Mis nimelt? Väike keraamiline veepudel, mis oli kaunistatud lillekujutisega ja kaetud erksa glasuuriga. Kuigi pudel on vaid 23 sentimeetri kõrgune, on selle hinnaks pakutud 3 miljonit USA dollarit. See on näidis Korea keraamikast, mida kutsutakse Korjo seladoniks. Korea valitsus kinkis selle 1946. aastal USA tollasele presidendile Harry Trumanile.

Mis teeb Korjo seladoni nii hinnaliseks? Mis eristab seda teistest keraamikaliikidest?

Ainulaadne valmistamismeetod

Nimetus „Korjo seladon” viitab ainulaadsele keraamikaliigile, mida hakati Koreas valmistama perioodil, mis on ajaloos tuntud Korjo perioodina (918–1392 m.a.j.). * Korea keeles on seladon ch’ongja, mis tähendab sinist portselani. Tolle ajastu hiinlased ülistasid seladoni, nimetades seda „parimaks taeva all”. Korjo seladoni teeb eriliseks just selle sügav, särav sinakasroheline glasuur.

Pilkuhaarava nefriitrohelise tooni annab savi- ja glasuurvärvi koosmõju pärast eseme kahekordset põletamist. Korea kunstiajaloolane Yang-Mo Chung selgitab, et anum vormitakse rauasisaldusega savist, mida põletatakse kõigepealt 700–800 kraadi juures. Edasi kaetakse pind glasuuriga, mis sisaldab kaltsiumkarbonaati ja 1–3 protsenti rauda. Seejärel põletatakse anumat veel – seekord 1250–1300 kraadi juures ning taandava atmosfääriga. *

Korjo seladoni lähemal vaatlemisel tuleb ilmsiks selle elegantsete joonte ja vormide kooskõla. Klassikalised seladonist pudelid, teekannud, vaagnad ja kruusid peegeldavad samu kunstipäraseid kujundeid ja  vorme mis Korea rahvariided ning isegi rahvatantsud. Kunstipärased mustrid anumatel kajastavad loodusteemasid. Pottsepad on seladonesemetel kujutanud üheskoos mägesid, puid, lilli, kalasid, linde, putukaid ja inimesi kaunitel maastikel. Mõningaid tolleaegseid geomeetrilisi mustreid võib siiamaani näha kaunistamas tänapäeva keraamikat.

Vaadelgem nüüd seladonesemete mustrite värve. Suurem osa kujundeist inkrusteeriti musta ja valge pigmendiga. Esimesed Korjo pottsepad võtsid kasutusele Hiinas tuntud tehnikad. Ent peagi demonstreerisid nad omaenda leidlikkust. Üheks silmapaistvaks näiteks on inkrusteerimistehnika, mida kutsutakse sanggam. Selle käigus lõigatakse soovitud motiiv viimistlemata anuma pinnasele ning valminud õnarused täidetakse valge või punase saviga. Seejärel ese kuumutatakse, mille tulemusena valge savi muutub lumivalgeks ja punane savi mustaks.

Seladoni lähemal vaatlemisel võib näha selle pinnal peeneid pragusid. Kas see näitab, et tegemist on praagiga? Mis neid pragusid põhjustab? Mida keerulisem on inkrusteeritud muster, seda õhem peab glasuurikiht olema, et muster selgelt esile tuleks. Kuna glasuurikiht on äärmiselt õhuke ja rabe, tekivad  seladonesemele paratamatult peened praod – tõeliselt läbipaistva viimistluskihi kõrvalmõju. Praod on seega Korjo seladonile iseloomulikud ega viita praagile. Tegelikult kasutavad mõned tänapäeva pottsepad meelega pragunevat glasuuri.

Püüded taastada Korjo seladoni

Pärast seda, kui mongolid 13. sajandi algul Korea vallutasid, vähenes tunduvalt Korjo seladoni valmistamine. Siis lõpetasid pottsepad nende kaunite anumate valmistamise üldse ja nende tootmismeetodid läksid kunstile kaduma. Tänapäeval on Korjo seladoni hinnalisuse ja järelejäänud esemete vähesuse tõttu nüüdisaja pottsepad püüdnud seda tehnikat taaselustada. Uurides iidseid seladonikilde, on nad loonud nii mõõtmetelt kui kujult originaalilähedasi esemeid, ning mõned pottsepad väidavad, et neil on õnnestunud saavutada muistse Korjo seladoni lummav värv. Ent on siiski raske matkida muistse glasuuri täpset koostist, mida valmistati vaid looduslikest koostisosadest.

Tänapäeva pottsepad on murdnud pead ka teiste küsimuste kallal, näiteks kuidas ja kui kaua neid esemeid tuleks põletada. Korea Seladoni Uurimisinstituudi õpetlased on katsetanud mitmete materjalide ja tehnikatega, et elustada Korjo seladoni lummavat värvi.

Viimastel aastatel on leitud kaua peidus olnud Korjo seladoni aardeid. Näiteks 1995. aastal otsustas üks kalur, kes oli kuulnud lugusid kalavõrkudesse takerdunud keraamikatükkidest, neid koos teiste kaluritega otsima hakata. Nad leidsid kokku 129 seladonitükki. Kalameeste edust ajendatuna moodustas Korea kultuuripärandi kaitsega tegelev ametkond uurimisrühma. See leidis põhjavajunud laeva, millel oli seladoni laadung. Mitme kuu töö tulemusena leidis see rühm kokku 463 keraamikatükki. Pole ehk vaja lisada, et see tekitas seladoni uurijate ja kunstiloolaste seas suurt elevust.

Korjo seladon tänapäeval

Kus oleks võimalik tänapäeval näha kaunist Korjo seladoni? Näiteks Korea kunsti väljapanekutel maailmakuulsas Briti Muuseumis või New Yorgi Metropolitani Kunstimuuseumis. Veelgi parem võimalus avaneb turistidel, kes saavad külastada Kangjini linna Koreas, kus paiknes suurem osa muistse seladoni põletusahjudest. Koreas on võimalik osaleda ka mitmel keraamika aastafestivalil, mida peetakse Kyŏnggi provintsis. Seal võib jälgida seladoni valmistamist ning proovida seda ka ise teha. Kujutle vaid, mis tunne võib olla ise savist anumat valmistada, sellesse sõnu või mustreid uurendada, seda tules kuumutada ja lõpuks valmis eset enda käes hoida.

Loomulikult võib moodsat seladoni osta ka kaubamajast või suveniiripoest, kus pakutakse vaase, teetasse ja muid anumaid – olgu siis kohalike pottseppade käsitöid või manufaktuuris valmistatuid. Külalistele võib siis pakkuda seladonist teetassides serveeritud Korea teed ning kaunistada oma lauda seladonvaasi sätitud lilledega.

[Allmärkused]

[Pilt lk 17]

12. sajandist pärit originaalvaas

[Allikaviide]

The Collection of National Museum of Korea

[Pilt lk 18]

Unikaalse inkrustatsiooniga Korjo seladoni detail