Vaatleme maailma

Raevukad juhilubade taotlejad

„Nii sõnalised kui füüsilised rünnakud Prantsusmaa 500 sõidueksamiinspektori vastu on alates aastast 1994 kasvanud 150 protsenti,” teatab Pariisi ajaleht „International Herald Tribune”. 20-minutilisest sõidueksamist saab läbi vähem kui 60 protsenti juhilubade taotlejatest ning läbi kukuvad peaaegu kõik, kes pole võtnud kalleid sõidutunde. Läbikukkujad valavad ühe enam oma viha välja eksamineerijate peale, keda on pekstud ja juukseid pidi autost välja veetud. Üht eksami vastuvõtjat jälitas mees, kel oli käes süstal väidetavalt AIDSi nakatunud verega. Hiljuti tulistas üks 23-aastane autojuhi eksamil põrunud noormees eksamineerijat kummikuulidega. Et vältida taolist vägivalda, soovitavad autosõidueksami vastuvõtjad anda autojuhtidele eksamitulemused teada kirja teel, mitte isiklikult.

Stressis koolilapsed

Kooliaasta lõpueksamite aeg suurendab Indias paljude laste stressi, teatab Mumbai ajaleht „Asian Age”. Mõned ei pea eksamiteks tuupimise ja heade hinnete saamise survele vastu, mistõttu psühhiaatri külastajate arv eksamiperioodil kahekordistub. Mõned vanemad keelavad lastele igasuguse meelelahutuse, kuna soovivad nii väga, et nende lapsed sooritaksid eksamid hästi. „Lapsed tunnevad tohutut vanematepoolset survet. Peale selle võistlevad nad veel teiste õpilastega,” märgib psühhiaater V. K. Mundra. Tema sõnul paljud vanemad „ei mõista, et lõõgastumine aitab lapsel pead puhata ja paremini õppida”. Dr Harish Shetty tõdeb, et eksamistressi „võib kohata juba esimese kuni seitsmenda [klassi] õpilaste seas”.

Metssead linna peal

Metssead, üldiselt kartlikud metsaasukad, on avastanud, et linnad pole mitte ainult toiduvaraaidad, vaid ka pelgupaigad küttide eest, öeldakse Saksa nädalalehes „Die Woche”. Metssea emised on Berliinis koguni sünnitanud. Näljased loomad ei piirdu aga üksnes metsaalasid või avalikke parke mööda uitamisega. Nad rüüstavad ka koduaedu, lastes hea maitsta lillesibulatel. Kuni 350 kilogrammi kaaluvad metssead on hirmutanud paljusid linlasi, kes mõnikord on otsinud varjupaika puu või telefoniposti otsast. Need loomad on põhjustanud ka lugematuid liiklusõnnetusi. Selle tüükalise sissetungijaga on vastamisi pidanud seisma paljud kohalikud elanikud pärast tööpäeva lõppu koju tulles. Üks mees küsis: „Kuidas ma saan koju, kui mu auto ja koduukse vahel kõnnib ringi 20 metssiga?”

Teismeliste abielud

Indias on tervelt 36 protsenti noortest abiellunutest 13 kuni 16 aasta vanused, kajastab India Riikliku Perekonnatervise hiljutine uuring. Uurimus näitas ka, et 64 protsenti 17- kuni 19-aastastest tüdrukutest on juba sünnitanud või on rasedad, kirjutab Mumbai ajaleht „Asian Age”. Raportis öeldakse, et noortel emadel vanuses 15 kuni 19 aastat on oht lapseootel surra kaks korda suurem kui 20- kuni 24-aastastel. Peale selle on seksuaalsel teel levivad nakkused 15- kuni 24-aastaste noorte seas viimaste aastate jooksul kahekordistunud. Asjatundjad süüdistavad kõiges selles teadmiste puudumist, eakaaslaste väärinformatsiooni ja seksi kajastatust meedias.

Üks haigus vahetub teisega

„Kolmkümmend aastat tagasi põdes kolm egiptlast viiest bilhartsioosi [järvekihelust] – nõdrastavat haigust, mida põhjustavad molluskite edasikantavad parasiidid,” teatab „The Economist”. Nüüdisaegsete ravimitega bilhartsioosist jagusaamise kampaaniad on ohtu suuresti vähendanud. Ometi on nüüd tulnud ilmsiks, et ühe varasema kampaania käigus „nakatusid miljonid inimesed C-hepatiiti, võimalikku surmavasse viirusesse, mis võib koguni muutuda Egiptuse suurimaks terviseprobleemiks ja asendada bilhartsioosi”. Põhjuseks on see, et bilhartsioosi vastu tehti süste nõeltega, mida „kasutati korduvalt ja steriliseeriti harva. ... Ka polnud teadlased verega ülekanduva C-hepatiidi viiruse (HCV) olemasolust  teadlikud kuni 1988. aastani”, öeldakse ajakirjas. Praegused uurimused näitavad, et „kogu maailmas kõige enam ohvreid on C-hepatiit nõudnud Egiptuses”. Arvatakse, et ligikaudu 11 miljonit egiptlast – keskmiselt iga kuues – kannab haigust, mis põhjustab kroonilisi maksahaigusi 70 protsendil ja lõpeb surmaga 5 protsendil juhtudest. Nimetades seda „seni suurimaks teadaolevaks viirushaiguse ülekandejuhuks, mida arstid on põhjustanud”, lisatakse artiklis: „Üheks lohutuseks on see, et ilma nende massiliste kampaaniateta oleks bilhartsioos tapnud veel rohkem inimesi.”

Saastatus põhjustab sääsenuhtlust

Hammustavate putukate probleemi põhjuseks Tšiili jõe ääres, mis läbib Peruu üht suuremat linna Arequipat, on tõenäoliselt vee saastatus. Sealsed elanikud on võitluses väikeste hammustavate sääskedega ammendanud kohalikud putukatõrjevahendid. Lima ajalehe „El Comercio” andmetel on selle nuhtluse esile kutsunud Tšiili jõe keemiline reostus. Toksiinid on tõenäoliselt hävitanud paljud selle jõe konnad, kes „tagasid aastaid nende putukate loomuliku bioloogilise tõrje”, ütleb ajaleht.

Kangemad veinid

Politsei ja alkoholiprobleeme teadustavad rühmitused Inglismaal hoiatavad, et suurenenud alkoholisisaldus veinis võib juhuslikust veinijoojast teha joodiku. Kümme aastat tagasi olid 13- või 14-protsendilise alkoholisisaldusega vaid spetsiaalsed margi- või dessertveinid. Nüüd on aga ka igapäevaveinides sageli 14 protsenti alkoholi. Need veinid tulevad peamiselt Austraaliast, Lõuna-Aafrikast ja Tšiilist, kus soojema kliima tõttu on viinamarjad valmimad ja magusamad ning ka vein kangem. Seoses sellega tsiteerib Londoni ajaleht „The Sunday Times” ühe alkoholi väärtarvitamise ühingu asedirektorit Mary-Ann McKibbenit: „Alkoholi sisaldus veinis aina suureneb ning see tekitab segadust tarbijas, kes ei arvesta kõrgema alkoholisisaldusega.”

Kas liiga puhas?

Saksamaal asuva Freiburgi Ülikooli Keskkonnameditsiini ja Haiglahügieeni Instituudi andmetel võivad antibakteriaalsed lisandid mõnedes olmepuhastusvahendites olla kasutud või koguni kahjulikud, teatab saksa ajaleht „Westfälische Nachrichten”. „Neid pole üldse vaja,” lausub instituudi juhataja professor Franz Daschner. „Hoopis vastupidi, nad võivad kahjustada tarbijat.” Näiteks sisaldavad mõned sellised tooted tugevaid allergeene. Kui riided lõhnavad pahasti, tuleb neid lihtsalt pesta, mitte töödelda antibakteriaalsete kemikaalidega, öeldakse raportis. Lõpetuseks ütleb Daschner: „Tavaline pesu keskkonnasõbralike vahenditega on täiesti piisav.”

Surve vastata ideaalidele

Inglismaa valitsuse korraldatud küsitlus 500 teismelise seas näitas, et noored „võitlevad üha suureneva survega vastata reklaami ja meedia loodud ideaalidele”, teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Kui tüdrukud tulevad üldiselt sellise stressiga toime oma lähedasi sõpru usaldades, siis poistel on raskem oma tunnetest rääkida, mille tulemusel väljendavad paljud neist oma viha agressiivse või kuritegeliku käitumisega. Alaväärsustunde ja suureneva depressiooni käes vaeveldes sooritavad poisid kolm korda tõenäolisemalt enesetapu kui samaealised tüdrukud. Samas aga on tüdrukud neli korda altimad end teadlikult vigastama või langema söömishäirete, nagu anoreksia ja buliimia lõksu.

Hüljatud jalgpallurid

„Rohkem kui 90 protsenti noortest jalgpalluritest, kes on toodud Aafrikast mängima Prantsuse meeskondades, lõpetavad illegaalsete töölistena, kel pole mingit lootust integreeruda Prantsuse ühiskonda,” öeldakse Pariisi ajakirjas „Marianne”. Prantsuse valitsuse ametlikus teadaandes mõisteti avalikult hukka südametunnistuseta värbamisagendid, kes reisivad mööda ilma, otsides „kuldjalgseid” noori. Särava sportlasekarjääriga on meelitatud tuhandeid noori Aafrika poisse, kellest umbes 300 on alla 13-aastased. Kuid enamik neist ei tee klubiga mingit ametlikku lepingut ja lahkuvad tühjade taskutega. Ajakiri kommenteerib: „Jalgpallurite advokaatidel on arhiivis palju enam kurva kui rõõmsa sisuga lugusid.”