Eesnääre võib mehele vaeva teha

„Kui olin 54-aastane, hakkasin sageli urineerima, mõnikord iga poole tunni tagant. Kui ma selle probleemiga arsti juurde läksin, selgus, et pean laskma eesnäärme eemaldada.” Sellesarnased juhtumid on tavalised kogu maailma uroloogiakliinikutes. Mida saab mees teha selleks, et eesnäärmehaigusi vältida? Millal on aeg pöörduda arsti poole?

EESNÄÄRE ehk prostata on kreeka pähkli kujuline nääre, mis asub kusepõie all ja ümbritseb kusitit. (Vt. mehe vaagna skeemi.) Täiskasvanud terve mehe eesnääre kaalub umbes 20 grammi ning selle maksimaalseteks normaalmõõtmeteks peetakse: laius 4, kõrgus 3 ja paksus 2 sentimeetrit. Eesnäärme ülesandeks on toota vedelikku, mis moodustab sperma mahust ligikaudu kolmandiku. See vedelik sisaldab sidrunhapet, kaltsiumi ja ensüüme ning suurendab tõenäoliselt seemnerakkude liikuvust ja viljastamisvõimet. Lisaks sellele sisaldab eesnäärmes moodustatud vedelik tsinki, mis teadlaste oletust mööda kaitseb suguteede nakkuste eest.

Tunnused, mis viitavad eesnäärmehaigusele

Meeste puhul viitavad mitmed vaagnapiirkonna vaevused eesnäärme põletikule või kasvajale. Eesnäärmepõletik ehk prostatiit võib põhjustada palavikku, ebamugavust urineerimisel ning ristluu- ja põievalu. Kui eesnääre on tunduvalt suurenenud, võib tekkida kusepeetus. Kui põletikku tekitavad bakterid, on tegu bakteriaalse  prostatiidiga, mis võib esineda ägedal või kroonilisel kujul ja kaasneb tavaliselt mõne kuseteedenakkusega. Enamikul juhtudel aga põletiku põhjust ei avastata ning sel juhul on tegu mittebakteriaalse prostatiidiga.

Tavalisemad eesnäärmevaevused on sagenenud ja öine urineerimisvajadus, uriinijoa nõrgenemine ning tunne, et põis ei tühjene täielikult. Need sümptomid viitavad harilikult healoomulisele prostata hüperplaasiale – eesnäärme suurenemisele, mis ei ole tingitud vähist ja võib tabada üle 40-aastasi mehi. Haigestumise tõenäosus kasvab koos vanusega. See vaevus esineb umbes neljandikul 55-aastastest ja pooltel 75-aastastest meestest.

Eesnäärmes võib areneda ka pahaloomuline kasvaja. Üldjuhul avastatakse eesnäärmevähk hariliku läbivaatuse käigus, kusjuures patsiendil ei pruugi olla tekkinud mingeid spetsiifilisi kaebusi. Kaugelearenenud eesnäärmevähi korral võib esineda uriinipeetus ja põie suurenemine. Kui vähk on levinud teistesse organitesse, võivad tekkida seljavalud, neuroloogilised nähud ning jalgade paistetus, mis on tingitud lümfiteede umbumisest. Ühel hiljutisel aastal teatasid ainuüksi Ameerika Ühendriigid 300 000-st eesnäärmevähi esmasjuhust ja 41 000-st selle vähivormi põhjustatud surmajuhtumist. Teadlased usuvad, et 30 protsenti 60–69-aastastest meestest ning 67 protsenti 80–89-aastastest meestest haigestub eesnäärmevähki.

Kes kuuluvad riskigruppi?

Uurimused näitavad, et tõenäosus haigestuda eesnäärmevähki suureneb tublisti pärast 50. eluaastat. Ühendriikides esineb seda vähivormi mustanahaliste hulgas umbes kaks korda rohkem kui valgete seas. Ka maakera eri osades on selle haiguse esinemissagedus erisugune: kõrge Põhja-Ameerikas ja Euroopa maades, vahepealne Lõuna-Ameerikas ning madal Aasias. See annab alust arvata, et keskkonnatingimused ja toitumine võivad eesnäärmevähi kasvu oluliselt mõjutada. Kui mees immigreerub maale, kus selle haiguse esinemissagedus on suurem, võib  suureneda ka tema risk sellesse tõppe haigestuda.

Eesnäärmevähk tabab suurema tõenäosusega mehi, kelle suguvõsas juba esineb seda haigust. „Mehel, kelle isa või vend põeb eesnäärmevähki, on kaks korda suurem risk sellesse haigestuda,” teatab Ameerika Vähiliit. Mõned riskitegurid on vanus, rass, rahvus, perekondlik soodumus, ebaõige toitumine ja vähene füüsiline aktiivsus. Mehed, kes tarvitavad toidus rohkesti rasva ning on istuva eluviisiga, suurendavad oma riski haigestuda eesnäärmevähki.

Kuidas eesnäärmehaigusi ära hoida

Ehkki eesnäärmevähi tekkepõhjused ei ole veel päris selged, arvavad teadlased, et mängus on geneetilised ja hormonaalsed tegurid. Kahte riskitegurit – ebatervislikku toitumist ja vähest füüsilist aktiivsust – võivad mehed ise  alandada. Ameerika Vähiliit soovitab „piirata kõrge rasvasisaldusega loomsete toiduainete tarbimist ja täita suurem osa toidulauast taimsete saadustega”. Peale selle soovitab ta süüa „iga päev viis või enam portsjonit puu- ja juurvilja”, samuti leiba, putrusid, makarone, muid teraviljatooteid, riisi ja ube. Tomat, greip ja arbuus sisaldavad rikkalikult lükopiine – antioksüdante, mis takistavad DNA kahjustumist ja võivad alandada eesnäärmevähi riski. Osa asjatundjaid väidab, et ka mõningatest ravimtaimedest ja mineraalidest võib abi olla.

Ameerika Vähiliit ja Ameerika Uroloogide Assotsiatsioon on seisukohal, et eesnäärmevähi sõeluuringud võivad osutuda elupäästvaks. Ravi õnnestub tõenäolisemalt siis, kui vähk avastatakse varakult. Ameerika Vähiliit soovitab, et üle 50-aastased mehed ja eriti suure haigestumisriski korral isegi üle 45-aastased mehed käiksid kord aastas meditsiinilisel läbivaatusel. *

Uuringute hulka peaks kuuluma prostataspetsiifilise antigeeni (PSA) määramine veres. Selleks antigeeniks on proteiin, mida toodavad eesnäärmerakud. Eesnäärmehaiguste korral selle sisaldus tõuseb. „Kui teie PSA ei ole normaalne, arutage oma arstiga, kui suur on teie vähirisk ja kas oleks tarvis teha edasisi uuringuid,” soovitab Ameerika Vähiliit. Uuringute hulka kuulub ka digitaalne rektaalne läbivaatus ehk eesnäärme katsumine pärasoole kaudu (DRE). Sel meetodil võib arst tuvastada mistahes anomaaliaid eesnäärmes, kuna viimane paikneb pärasoole esiseina vastas. (Vt. mehe vaagna skeemi lk 20.) Transrektaalsest ehk pärasoolekaudsest ultraheliuuringust (TRUS) on kasu, „kui PSA või DRE viitab anomaaliale” ja kui arst peab otsustama, kas soovitada eesnäärme koeproovi uuringut. Ultraheliuuring kestab umbes 20 minutit.

Iga-aastane uroloogiline läbivaatus ei võimalda avastada mitte ainult eesnäärmevähki, vaid ka eesnäärme suurenemist varases staadiumis, mil ravi on kergem. (Vt. kasti „Suurenenud eesnäärme ravi”.) Tähtis on ka kõlbeliselt puhas eluviis, kuna see kaitseb suguhaiguste eest, mis võivad samuti põhjustada prostatiiti.

Eesnäärme seisundile tasub hoolsalt tähelepanu pöörata. Artikli alul mainitud mees kinnitas, et on operatsioonijärgselt hästi paranenud. Tema arvamus on, et „kõik mehed peaksid kord aastas profülaktilisel läbivaatusel käima”, isegi kui neil ei esine mingisuguseid haigusnähte.

[Allmärkus]

[Kast lk 21]

Sümptomküsimustik eesnäärme healoomulise suurenemise korral

Märkus: vastake alltoodud küsimustele, tõmmates õigele numbrile ringi ümber.

Vastuste variandid küsimustele 1–6:

0– mitte kunagi

1– vähem kui viiendikul kordadest

2– vähem kui pooltel kordadel

3– pooltel kordadel

4– üle poolte kordade

5– praktiliselt alati

1. Kui sageli viimase kuu jooksul olete tundnud, et urineerimise lõpetamise järel on põide jäänud uriini? 0 1 2 3 4 5

2. Kui sageli viimase kuu jooksul olete pidanud urineerima vähem kui kahe tunni möödumisel pärast eelmist urineerimist? 0 1 2 3 4 5

3. Kui sageli viimase kuu jooksul olete urineerinud mitmes jaos? 0 1 2 3 4 5

4. Kui sageli viimase kuu jooksul olete täheldanud, et ei suuda pissihäda korral uriini pidada? 0 1 2 3 4 5

5. Kui sageli viimase kuu jooksul olete täheldanud nõrka uriinijuga? 0 1 2 3 4 5

6. Kui sageli viimase kuu jooksul olete pidanud pressima ja pingutama urineerimise alustamiseks? 0 1 2 3 4 5

7. Kui sageli viimase kuu jooksul olete pidanud öösel urineerimas käima? (Tõmmake kordade arvule ring ümber.) 0 1 2 3 4 5

Saadud punktide summa näitab, kui tõsine on teie eesnäärmehäire. 0–7: kerge; 8–19: keskmine; 20–35: raske.

[Allikaviide]

Ameerika Uroloogide Assotsiatsioonilt

[Kast lk 22]

Suurenenud eesnäärme ravi

▪ ARSTIMID. Kasutatavaid ravimeid on laias valikus ja need määratakse vastavalt iga patsiendi sümptomitele. Arstimeid tuleks tarvitada üksnes oma raviarsti ettekirjutusel.

▪ JÄLGIMINE. Patsient käib perioodiliselt meditsiinilistel uuringutel ega tarvita arstimeid.

▪ KIRURGILINE RAVI.

a) Transuretraalne eesnäärme resektsioon (TURP). Kirurg viib kusiti kaudu patsiendi kehasse instrumendi (resektoskoobi), millel on elektrisilmus koe lõikamiseks ja veresoonte sulgemiseks. Alakõhul lõiget ei tehta. Operatsioon kestab umbes 90 minutit. Kusitikaudsed protseduurid on vähem traumaatilised kui avatud operatsioonid.

b) Transuretraalne eesnäärme intsisioon (TUIP) sarnaneb TURP-iga, kuid eesmärk on laiendada kusitit väikeste sisselõigete abil põiekaela ja eesnäärmesse.

c) Avatud operatsiooni kasutatakse väga suurte eesnäärmete puhul, kui kusitikaudne lõikus pole võimalik. Avatud operatsiooni puhul tehakse alakõhul lõige.

d) Laserkirurgia. Ummistav eesnäärmekude aurustatakse laserite abil.

Patsient peab otsustama, millist ravi ta soovib – kui ta seda üldse soovib. Hiljutises „The New York Times’i” teadaandes märgiti, et osa asjatundjaid ei soovita teha isegi uuringuid eesnäärmevähi tuvastamiseks – eriti vanematel meestel –, kuna „see haigus võib areneda aeglaselt ega pruugi tervist pikaajaliselt kahjustada, samas kui selle raviga kaasnevad sageli tõsised kõrvalnähud”.

[Kast lk 22]

Mida tasub enne operatsioonile minekut arsti käest küsida

1. Millist operatsiooni te soovitate?

2. Miks ma vajan operatsiooni?

3. Kas kirurgilisele ravile on alternatiive?

4. Mis eelised on operatsioonil?

5. Millised riskid kaasnevad operatsiooniga? (Verekaotus, impotentsus vm.)

6. Milline on prognoos siis, kui ma ei lähe operatsioonile?

7. Kellega te soovitate mul veel konsulteerida?

8. Milliseid kogemusi teil on selle operatsiooni teostamisel ilma vereülekandeta?

9. Millises raviasutuses see operatsioon tehakse? Kas selle haigla arstid ja õed austavad patsiendi õigust vereülekandest keelduda?

10. Milline anesteesia oleks minu puhul vajalik? Kas anestesioloogil on kogemusi vereta operatsiooni alal?

11. Kui kaua võtab aega operatsioonijärgne paranemine?

12. Kui palju see operatsioon maksab?

[Joonis lk 20]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Mehe vaagna skeem

Põis

Eesnääre

Pärasool

Kusiti

[Pilt lk 23]

Tervislik toit ja piisav kehaline tegevus võib vähendada eesnäärmevähi riski