Vingugaas – hiiliv mõrtsukas

„ÄRGAKE!” KORRESPONDENDILT SUURBRITANNIAS

IGAL aastal sureb Suurbritannias umbes 50 inimest koduse kütteseadme rikke tõttu saadud vingugaasi (süsinikoksiidi) mürgistusse. „Asbesti järel on süsinikoksiid tavalisim mürgistuse põhjustaja nii tööl kui kodus,” teatab Londoni toksikoloogia teabekeskus. Mis on süsinikoksiid?

Süsinikoksiid on gaas, mis tekib mittetäielikul põlemisel näiteks automootoris või kütteseadmes, kus põletatakse kivisütt või mõnd teist fossiilkütust (iseäranis gaasilist). See on värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas. Kuidas see siis tapab?

Vere punalibled kannavad keha kudedesse elutähtsat hapnikku. Vingugaasi mürgisus tuleneb sellest, et see ühineb vere punalibledega tunduvalt kiiremini kui hapnik. Mürgistus ilmneb, kui kehas tekib hapnikuvaegus. Kui inimene on mõnda aega väikeses koguses vingugaasi sisse hinganud, võib see põhjustada pöördumatuid ajukahjustusi. Sümptomiteks võivad olla ka peavalu, uimasus, nõrkus, peapööritus, iiveldus ja minestus ning raskematel juhtudel nõrk pulss, kooma ja hingamishäired. Vingumürgituse korral tuleb kannatanule kiiresti manustada hapnikku ja rakendada kunstlikku hingamist, enne kui asfüksia (aju hapnikuvaegus) põhjustab surma.

Mida teha, et vältida vingugaasiga seonduvaid ohte? Hoia kõik küttekehad heas korras ja lase asjatundjal need korrapäraselt üle vaadata. Kui gaas põleb kollase, mitte sinise leegiga, võta seda hoiatusmärgina mittetäieliku põlemise ja vingugaasi võimaliku tekke kohta. Koduse majapidamise tarvis on saadaval mitmesuguseid vingugaasialarme. Ära kunagi ole hooletu, kui kasutad seadmeid, mis võivad eraldada vingugaasi.

[Pilt lk 31]

Korrapäratu leek

[Pilt lk 31]

Normaalne leek

[Pilt lk 31]

Saadaval on mitmesuguseid vingugaasialarme