Noored küsivad:

Kuidas ma nüüd hakkama saan, kui isa meie juurest ära läks?

„Ilma isata kasvada oli raske. Ma soovisin pisutki tähelepanu.” (Henry) *

JOAN oli 13-aastane, kui ta isa kodunt ära läks. Pärastpoole võttis tema alkoholi küüsi sattunud isa lastega vaid paaril korral kontakti. Kurb küll, kuid Joan pole ainus, temasuguseid isata noori on palju.

Kui ka sina oled samasuguses olukorras, võib sul olla väga raske olukorraga leppida. Aeg-ajalt võivad valu ja viha sinu üle võimust võtta, võid tunda kurbust ja masendust, sul võib lausa tekkida kiusatus mässama hakata. Nagu ütles kord Piibli kirjutaja Saalomon: „Rõhumine hullutab tarka” (Koguja 7:7).

„Hullutab tarka”

James lasi end hullutada sellest, et ta isa kodust lahkus. Ta ütles: „Ma ei kuuletunud mingile autoriteedile, ka mitte emale. Pidasin pidevalt lahinguid, valetasin lõputult ja hiilisin öösiti kodust ära, sest polnud kedagi, kes oleks mind distsiplineerinud. Ema püüdis mind küll peatada, kuid see ei õnnestunud tal.” Kas mässamine tõepoolest parandas Jamesi olukorda? Vaevalt küll. James räägib, et üsna pea „puutus ta kokku uimastitega, hakkas koolist puuduma ja ta õppeedukus langes”. Tema käitumine muutus järjest hullemaks. „Varastasin poodidest ja röövisin ka inimesi,” tunnistab ta. „Kahel korral mind arreteeriti ja istusin mõnda aega vanglas, ent see mind ei peatanud.”

Kui päriti Jamesi mässumeelsuse kohta, vastas ta: „Kuna mu isa läks minema, ei karistanud mind keegi. Ma ei mõelnud üldsegi, kui palju valu ma teen emale ja väikesele õele ja vennale ning ka endale. Ma soovisin oma isa tähelepanu ja distsiplineerimist.”

Ent mässamine teeb halva olukorra veelgi hullemaks (Iiob 36:18, 21). James ei tekitanud probleeme üksnes iseendale, vaid põhjustas asjatult stressi ja pingeid ka oma emale ja õele-vennale. Veelgi tõsisem on see, et mässuline käitumine rikub suhted Jumalaga. Lõppude lõpuks käsib Jehoova noortel kuulata oma ema sõna (Õpetussõnad 1:8; 30:17).

 Viha võitmine

Kuidas siis võiksid võitu saada vihast ja pahameelest, mida sa ehk tunned oma isa vastu? Kõigepealt peaksid meeles pidama, et isa lahkumine pole sinu süü. Samuti ei tähenda see ilmtingimata seda, nagu ei armastaks ta sind enam ega hooliks sinust. Muidugi võib see olla piinav, kui isa eriti ei püüagi helistada või külas käia. Ent nagu näitas seda teemat käsitlev varasem artikkel, * kaotavad paljud isad kontakti oma lastega seetõttu, et nad tunnevad ise painavat süütunnet ja häbi, mitte et nad lapsi ei armastaks. Teised isad aga, nagu Joani oma, on langenud uimastite ja alkoholi küüsi ning see mõjutab nende käitumist.

Missugune sinu olukord ka pole, püüa meeles pidada, et su vanemad on ebatäiuslikud. Piibel teatab: „Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23; 5:12). Muidugi ei vabanda see vastutustundetut käitumist ega seda, et teistele haiget tehakse. Ent kui mõistad, et kõik inimesed on pärinud ebatäiuse, on sul ehk lihtsam vältida mahakiskuvat viha ja pahameelt.

Koguja 7:10 võib sul aidata võita viha ja pahameele, mida võid tunda oma vanemate vastu. Pane tähele, kuidas see hoiatab keskendumast minevikule: „Ära ütle: „Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?” Sest seda sa ei küsi targasti.” Seega, selle asemel et jätkata vana viisi, on parem keskenduda olukorra parematele külgedele.

Astu ise esimene samm

Näiteks võiksid sa püüda ise oma isaga kontakti võtta. On küll tõsi, et tema jättis sind maha ja sa võid õigustatult tunda, et tema on kohustatud sinuga ühendust võtma. Kui ta seda aga ei tee ja tema puudumine sind kurvaks ja õnnetuks teeb, kas ei tasuks siis olukorra lahendamiseks ise midagi ette võtta? Vaata, kuidas Jeesus Kristus lahendas sääraseid olukordi, kus mõni sõber teda haavas. Ööl, mil lõppes Jeesuse maine elu, hülgasid ta kõik tema apostlid. Peetrus oli varem hoobelnud, et ta jääb Jeesusega, mis ka ei juhtuks. Siiski salgas Peetrus Jeesust ning lausa kolm korda! (Matteuse 26:31–35; Luuka 22:54–62.)

Ent Jeesus armastas Peetrust ikkagi, hoolimata tema puudustest. Pärast Jeesuse ülesäratamist oli tema esimeseks sammuks taastada nendevahelised suhted, ning ta ilmus just Peetrusele (1. Korintlastele 15:5). On huvitav, et kui Jeesus küsis Peetruselt: „Kas sa armastad mind?”, vastas Peetrus: „Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas!”  Oma häbiväärsest käitumisest hoolimata armastas Peetrus Jeesust (Johannese 21:15).

Nii nagu Peetruse ja Jeesuse suhted, nii ei pruugi ka sinu suhted isaga olla sugugi mitte nii lootusetud, kui need paistavad. Ehk astub ta vastusamme, kui sa talle helistad, kirjutad või külla lähed. Sissejuhatuses mainitud Henry meenutab: „Ma kirjutasin kord oma isale ning ta kirjutas mulle vastu, öeldes, et on minu üle uhke. Raamisin selle kirja ja panin seinale, kus see seisis aastaid. Mul on see kiri siiani alles.”

Joan koos oma õe ja vennaga võtsid aga kätte ja läksid ise oma alkoholilembest isa külastama. „Ta polnud just parimas vormis, kuid oli siiski tore teda näha,” tunnistab Joan. Võib-olla on ka sinul abi sellest, kui ise initsiatiivi ilmutad. Kui ka kohe algul sellel häid tulemusi pole, võid ehk mõnda aega oodata ja siis uuesti proovida.

Hüljatustundest ülesaamine

Saalomon meenutab, et on „aeg otsida ja aeg kaotada” (Koguja 3:6). Mõnikord tuleb noorel tunnistada piinavat tõika, et tema isa ei soovi oma lastega suhelda. Kui ka sinu isa on selline, võib ta siiski ühel päeval mõista, kui palju ta on kaotanud sellega, et pole sinuga sidet hoidnud.

Niikaua võid olla siiski kindel, et tema tõrjuv suhtumine ei tähenda, nagu sa oleksid väärtusetu. Piibli laulukirjutaja Taavet teatas: „Mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles” (Laul 27:10, EP 97). Tõesti, Jumala silmis oled sa väga väärtuslik (Luuka 12:6, 7).

Kui siis tunned end mahasurutuna või masendununa, pöördu palves Jumala poole (Laul 62:9). Räägi talle üksikasjalikult, mida sa tunned. Sa võid olla kindel, et ta kuulab ja lohutab sind. Üks teine Piibli laulukirjutaja ütles: „Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu troostid rõõmustasid mu hinge!” (Laul 94:19).

Südamlikud suhted kaaskristlastega võivad samuti aidata sul hüljatustundega toime tulla. Õpetussõnades 17:17 öeldakse: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” Sa võid Jehoova tunnistajate kristlikust kogudusest leida selliseid tõelisi sõpru. Suureks abiks võib olla ka see, kui räägid mõne kogudusevanemaga. Joani vend Peter annab nõu: „ Rääkige endast vanemate inimestega koguduses ja nad aitavad paljuski. Kui su isa on sind maha jätnud, kõnele neile oma tunnetest.” Koguduse ülevaatajad võivad samuti pakkuda praktilisi soovitusi, kuidas hoolitseda mõningate kohustuste eest, mille eest varem kandis hoolt su isa, nagu näiteks remonditööd.

Ka ema võib sulle toeks olla. On tõsi, et temagi peab võitlema hingevaluga, ent kui sa lugupidavalt väljendad oma tundeid, teeb ta kindlasti sinu heaks oma parima.

Toeta oma perekonda

Sinu isa lahkumine võib mõjutada su perekonda mitmel viisil. Ema peab ehk endale töökoha (või isegi kaks) otsima, et perekonna eest hoolitseda. Sina ja õed-vennad peate ehk rohkem majapidamistöid tegema. Ent sa võid selliste muudatustega hakkama saada, kui arendad endas omakasupüüdmatut kristlikku armastust (Koloslastele 3:14). See võib aidata sul säilitada positiivse suhtumise ja summutada pahameele (1. Korintlastele 13:4–7). Peter räägib: „Perekonna aitamine on parim, mida saab teha, ning mulle valmistas heameelt teadmine, et ma aitan oma ema ja õdesid.”

Kahtlemata on isa lahkumine kodunt traagiline ja valutoov sündmus. Ent sa võid olla kindel, et Jumala ning armastavate kristlike sõprade ja vaimse pere abiga võib su perekond toime tulla. *

[Allmärkused]

[Pildid lk 26]

Mõned noored on püüdnud ise oma isaga kontakti võtta