Piibli seisukoht

Kas sel on tähtsust, missugune ravi valida?

HAIGUSED ja traumad pole kellelegi võõrad. Nende heaolu-vaenlastega kokku puutudes otsivad paljud ravi, mis pakuks kergendust. Jeesus Kristus tunnustas selliste püüdluste võimalikku kasu, öeldes: „Ei ole arsti vaja tervetele, ainult haigetele!” (Luuka 5:31).

Piibli kirjutaja Luukas, kes need sõnad kirja pani, oli ise arst (Koloslastele 4:14). Ilmselt ravis Luukas ka apostel Paulust, kui nad koos ringi reisisid. Ent kas annab Pühakiri juhendeid selle kohta, missugused raviviisid sobivad kristlastele? Kas on mingit tähtsust sellel, missugune ravi valida?

Pühakirja juhtnöörid

Piibel võib juhatada inimest langetama raviviisi valikul tarku otsuseid. Näiteks kirjakohast 5. Moosese 18:10–12 nähtub selgelt, et ennustamine ja maagia on Jehoovale jäledad. Sääraste keelatud tegevuste hulka, mille eest Paulus hoiatas, kuulub ka „nõidus” ehk „spiritism” (UM) (Galaatlastele 5:19–21). Tõsikristlased väldivad selliseid diagnoosimisviise ja raviprotseduure, mis on selgelt seotud spiritismiga.

Piibel ilmutab ka seda, et Looja silmis on elu ja veri pühad (1. Moosese 9:3, 4). Jehoova tunnistajad, kes järgivad otsustavalt Piibli käsku hoiduda verest, ei lase endale teha sellega vastuollu minevaid raviprotseduure (Apostlite teod 15:28, 29). See ei tähenda, nagu keelduks nad igasugusest ravist. Pigem taotlevad nad endale ja oma lastele parimat võimalikku ravi. Ent nad soovivad meedikutelt sellist ravi, mis on kooskõlas nende usuliste tõekspidamistega.

 Pane tähele oma samme

Kuningas Saalomon hoiatas: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme” (Õpetussõnad 14:15). Isegi kui valitud raviviis pole otseselt vastuolus Piibli põhimõtetega, peaks inimene ’panema tähele oma samme’. Kõik ravimeetodid ei pruugi inimesele kasuks tulla. Kui Jeesus ütles, et arsti ei ole vaja tervetele, vaid haigetele, ei kiitnud ta sellega heaks kõiki oma aja raviviise. Ta teadis, et mõned ravimeetodid on mõistlikud, kuid teisi ei saa usaldada. *

Ka tänapäeval võivad mõned raviviisid olla kasutud või lausa pettus. Kui puudub hea vahetegemisvõime, võib inimene end asjatult ohtu seada. Samuti tuleb mõista, et ühele inimesele sobiv ravi ei pruugi aidata teist ning võib osutuda suisa kahjulikuks. Sobivat raviviisi otsides kaalub arukas inimene valikuvõimalusi hoolikalt ega usu igat sõna, isegi kui nõuandjaks on heasoovlikud sõbrad. Ta ilmutab „mõistlikkust” ning püüab leida usaldusväärset informatsiooni, et saaks selle põhjal teha teadliku valiku (Tiitusele 2:12).

Ole realistlik ja mõistlik

On täiesti õige oma tervise eest hoolt kanda. Kui füüsilisele heaolule tasakaalukalt tähelepanu pöörata, näitame sellega, et hindame elu andi ja selle jumalikku Allikat (Laul 36:10). Kohast raviviisi otsides peaksid kristlased soovima terviseküsimustes tasakaalukust ilmutada. Näiteks, kui suhteliselt terve inimene hakkab tervise ja füüsilise vormi pärast liigselt muretsema, võib ta kaotada silmist „peaasja” (Filiplastele 1:10; 2:3, 4).

Jeesuse päevil elanud lootusetult haige naine kulutas „kogu oma vara”, otsides arstidelt abi oma kroonilise haiguse raviks. Mida ta saavutas? Paranemise asemel muutus tema tervislik seisund hoopis halvemaks, mis võis talle palju frustratsiooni põhjustada (Markuse 5:25, 26). Kogu tema energia läks sellele, et kergendust leida, kuid miski ei aidanud. Tema kogemus näitab tolle ajastu arstiteaduse piiratust. Ka tänapäeval on paljud inimesed meditsiiniuuringute ja -tehnoloogia saavutustest hoolimata kogenud sedasama. Seega on tähtis, et meil oleks realistlik vaade sellele, mida arstiteadus suudab korda saata. Täiuslikku tervist pole praegu võimalik saada. Kristlased tunnustavad, et Jumala tõotatud aeg, mis tuleb „terviseks rahvastele”, on alles tulevik (Ilmutuse 22:1, 2). Seega peaksime raviviisidesse suhtuma tasakaalukalt (Filiplastele 4:5, UM).

Tõesti, meie valikutest sõltub palju. Seepärast tuleks raviviisi valiku üle otsustamisel arvestada nii oma tervisega kui sooviga säilitada Jumalaga head suhted. Kui teeme nõnda, siis võime kindlustundega oodata Jehoova tõotuste täitumist saabuvas maailmas, kus „ükski elanik ei ütle: „Ma olen nõder!”” (Jesaja 33:24).

[Allmärkus]

[Pilt lk 26]

„Doktor”, 1891, Sir Luke Fildes

[Allikaviide]

Tate Gallery, London/Art Resource, NY