Teie abielu saab päästa!

Piiblis leidub hulgaliselt praktilisi nõuandeid, mille järgimine toob kasu nii abielumeestele kui -naistele. See pole sugugi üllatav, sest Piibli Inspireerija on ka abielukorraldusele Alusepanija.

PIIBEL esitab abielust realistliku pildi. See raamat möönab, et abielumees ja -naine saavad kannatada „viletsust” (1. Korintlastele 7:28). Samas aga näitab Piibel, et abielu võib tuua ja peakski tooma rõõmu, koguni joovastust (Õpetussõnad 5:18, 19). Need kaks mõtet ei ole vasturääkivad. Need lihtsalt näitavad, et hoolimata tõsistest probleemidest, võib abielupaar saavutada lähedase ja armastava vahekorra.

 Kas sa tunned sellest puudust oma abielus? Kas kunagine lähedus ja rõõm on kadunud valu ja pettumuste varju? Isegi kui armastus kustus sinu abielus juba aastaid tagasi, on kaotatut võimalik taas leida. Muidugi tuleb ootustes olla realistlik. Ebatäiuslik mees ja naine ei saavuta kunagi täiuslikku abielu. Kuid sa saad siiski teha midagi, et pöörata ümber negatiivsed suundumused oma abielus.

Järgnevat materjali lugedes pane tähele mõtteid, mis peavad paika just sinu abielu puhul. Selle asemel et keskenduda oma kaasa puudustele, vali välja soovitused, mida sina võiksid järele proovida, ja rakenda Pühakirja nõu. Sa võid leida, et sinu abielusuhte paranemiseks on rohkem lootust, kui sa arvasid.

Arutagem esiteks hoiaku üle, sest suhtumine abielulepingusse ja tunded abikaasa vastu on määrava tähtsusega.

Suhtumine abielulepingusse

Kui sa kavatsed oma abieluga tööd teha, on äärmiselt tähtis vaadata abielule kui pikaajalisele liidule. Jumal korraldas abielu kui kahe inimese lahutamatu liidu (1. Moosese 2:24; Matteuse 19:4, 5). Seega, sinu suhe abikaasaga ei ole nagu töökoht, kust võib lahkuda, või nagu korter, mille üürilepingu võib lõpetada ja välja kolida. Abielludes andsid sa pühaliku tõotuse jääda oma abikaasa juurde, tulgu mis tuleb. Selle lepingu pidamise tähtsust rõhutas ka Jeesus Kristus, kui ta ütles peaaegu 2000 aastat tagasi: „Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!” (Matteuse 19:6).

Mõni võib öelda: „Aga me elame koos. Kas see ei tõenda, et võtame abielulepingut tõsiselt?” Võib-olla. Kuid nagu mainiti selle artiklisarja avaloos, on mõned kooselavad paarid nii-öelda seisuvees. Nad võivad tunda, et nad on otsekui aheldatud armastuseta abiellu. Ent eesmärk on ju ikkagi see, et abielu oleks nauditav, mitte lihtsalt talutav. Abielulepingu pidamine ei peaks peegelduma üksnes lojaalsuses abielu kui institutsiooni vastu, vaid ka selle inimese vastu, keda sa oled tõotanud armastada ja kalliks pidada (Efeslastele 5:33).

Sinu sõnadest abikaasale võib järeldada, kui tähtis teie leping sulle tegelikult on. Näiteks kipuvad mõned mehed ja naised vaidlustules paiskama teisele näkku selliseid ütlusi nagu „Ma lähen su juurest ära!” või „Ma otsin kellegi, kes mind hindab!”. Isegi kui need sõnad on öeldud ilma tõsise tagamõtteta, kahjustavad need siiski abielusidet, kuna need vihjavad sellele, et uks on alati avatud ja ütleja on iga kell valmis sealt välja kõndima.

Kui sa tahad oma abielus  armastust ellu äratada, kõrvalda oma vestlustest taolised ähvardused. Sa ei kaunistaks oma korterit, kui teaksid, et võib-olla tuleb sul juba homme sealt välja kolida, ega ju? Miks siis oodata, et sinu abikaasa teeks pingutusi abielu heaks, mis ei pruugi püsida? Otsusta kindlalt, et sina teed lahenduste leidmise nimel kõik endast oleneva.

Nii toimis üks naine, kelle suhted abikaasaga olid tõsiselt kiiva kiskunud. „Kuigi oli aegu, mil ta mulle üldse ei meeldinud, ei mõelnud ma suhte lõpetamisele,” lausub ta. „Oli mis oli, kuidagi pidime oma kooselu korda seadma. Ja nüüd, pärast kahte väga okkalist aastat, võin ausalt öelda, et oleme jälle päris õnnelikud.”

Jah, abielulepingu pidamine tähendab koostööd – mitte lihtsalt koos elamist, vaid ühise eesmärgi poole pürgimist. Võib-olla tunned sa, et sinu abielu hoiab praegu koos ainult kohusetunne. Kui see on nii, ära heida meelt. Pole sugugi võimatu, et armastus teie vahel tärkab taas. Kuidas?

Austa oma abikaasat

Piibel ütleb: „Abielu olgu igapidi au sees” (Heebrealastele 13:4; Roomlastele 12:10). Vastega „au sees olema” tõlgitud kreeka sõna vorme on mujal Piiblis antud edasi sõnadega „austama” ja „kalliks pidama”. Kui me midagi tõsiselt väärtustame, näeme selle eest hoolitsemiseks kõvasti vaeva. Ehk oled märganud, kui hästi peab see paika mehe puhul, kes on saanud kalli uue auto omanikuks. Ta hoiab oma uhke sõiduki läikivana ja heas korras. Pisemgi kriimustus on talle suur katastroof! Mõned teised hoolitsevad sama innukalt oma tervise eest. Miks? Sellepärast, et nad väärtustavad head enesetunnet ja tahavad seda säilitada.

 Suhtu sama hoolitsevalt oma abiellu. Piibel ütleb, et armastus „loodab kõik” (1. Korintlastele 13:7). Selle asemel et mõelda allakiskuvalt ning suhe maha kanda, üteldes „me pole kunagi teineteist tõeliselt armastanud”, „abiellusime liiga noorelt” või „me ei teadnud, mida teeme”, miks mitte loota paremat ja tegutseda selle nimel, oodates kannatlikult tulemusi? „Nii paljud kliendid kurdavad: „Ma enam ei suuda!”,” ütleb üks abielunõustaja. Selle asemel et suhet analüüsida, mõistmaks, millised on selle nõrgad kohad, heidavad nad kogu abielu prügikasti, kaasa arvatud nende ühised väärtused, mälestused ja tulevikuväljavaated.”

Milliseid ühiseid mälestusi on sul oma abikaasaga? Milliseid raskusi te ka poleks kogenud, meenub sulle kindlasti ka meeldivaid aegu, ühiseid saavutusi ja katsumusi, millega te kahekesi koos toime tulite. Mõtiskle nende üle ja näita, et sa austad oma abielu ja abikaasat, püüdes kogu südamest teie suhet parandada. Piibel näitab, et Jehoova Jumal paneb tähele, kuidas abikaasad üksteist kohtlevad. Näiteks prohvet Malakia päevil laitis Jehoova neid iisraeli mehi, kes käitusid oma naistega reetlikult, lahutades neist tühistel põhjustel (Malakia 2:13–16). Kristlased soovivad, et nende abielu tooks austust Jehoova Jumalale.

Konfliktid – kui tõsised?

Üks peamisi tegureid armastuseta abielus näib olevat mehe ja naise oskamatus konflikte lahendada. Kuna kaks inimest pole kunagi täiesti sarnased, tuleb igas abielus aeg-ajalt ette lahkarvamusi. Kuid paarid, kes pidevalt nägelevad, võivad leida, et aastate jooksul on nende armastus jahenenud. Nad võivad koguni teha järelduse: „Me lihtsalt ei sobi kokku. Me tülitseme kogu aeg!”

Ometi ei pruugi konflikt iseenesest veel abielu hingusele saata. Küsimus on, kuidas konflikti puhul toimitakse. Edukas abielus on mees ja naine õppinud oma probleemidest rääkima, ilma et neist saaksid „lähivaenlased”, nagu üks arst seda väljendas.

„Keele võimus”

Kas sina ja su abikaasa oskate oma probleemidest rääkida? Mõlemad peaksid tahtma need selgeks rääkida. See on oskus, mida ei pruugi olla kerge ära õppida. Miks? Üks põhjus on see, et ebatäiuse tõttu me kõik vahetevahel ’eksime kõnes’ (Jakoobuse 3:2). Mõned on kasvanud kodus, kus vanem harjumuspäraselt oma viha välja valas. Mõnes mõttes on neile maast madalast õpetatud, et raevupursked ja sõim on normaalne. Sellises keskkonnas kasvanud poisist võib saada „viha pidav inimene” ehk  „raevutseja” (Õpetussõnad 29:22). Tütarlapsest võib aga kasvada „riiakas ja pahur naine” (Õpetussõnad 21:19). Sügavalt juurdunud mõtte- ja suhtlemismallidest võib olla raske vabaneda. *

Et konfliktolukorda edukalt lahendada, tuleb õppida oma mõtteid uutmoodi väljendama. See ei ole vähetähtis asi, sest Piibli õpetussõna ütleb: „Surm ja elu on keele võimuses” (Õpetussõnad 18:21). Tõepoolest, kõlab küll lihtsakoeliselt, ent kõnelemisviis võib teie suhte kas hävitada või elustada. „Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid,” ütleb üks teine Piibli õpetussõna, „aga tarkade keel on terviseks!” (Õpetussõnad 12:18).

Isegi kui näib, et sinu abikaasa on selles vallas põhisüüdlane, mõtle järele, mida sina lahkarvamuse tekkides ütled. Kas su sõnad teevad haiget või toovad kosutust? Kas need põhjustavad või vaigistavad raevu? „Haavav sõna õhutab viha!” ütleb Piibel. Seevastu „rahulik vastus vaigistab raevu” (Õpetussõnad 15:1). Haavavad sõnad – isegi kui need lausutakse rahulikult – lisavad õli tulle.

Muidugi mõista on sul õigus rääkida sellest, mis sulle muret teeb (1. Moosese 21:9–12). Kuid seda saab teha ilma sarkasmi, solvangute ja alandamiseta. Sea endale kindlad piirid – otsusta, et mõningaid asju sa oma kaasale lihtsalt ei ütle, näiteks „ma vihkan sind” või „kui me ometi poleks abiellunud”. Kristlik apostel Paulus ütles, et on tark hoiduda „sõnade pärast vaidlemisest” ja „ägedatest tülidest pisiasjade üle” (1. Timoteosele 6:4, 5, UM). * Kui su abikaasa kasutab selliseid meetodeid, ei pea sa vastama samaga. Niipalju kui oleneb sinust, taotle rahu (Roomlastele 12:17, 18; Filiplastele 2:14).

On selge, et ärritatuna on raske oma kõnet kontrolli all hoida. „Keel [on] tuli,” ütleb piiblikirjutaja Jakoobus. „Keelt ei suuda ükski inimene talitseda, seda rahutut pahategijat, täis surmavat mürki” (Jakoobuse 3:6, 8). Mida sa võid teha, kui tunned vihahoogu tõusmas? Kuidas rääkida  oma kaasaga viisil, mis vaigistab tüli, mitte aga ei õhuta seda takka?

Kuidas käsitleda plahvatusohtlikke olukordi

Mõned on leidnud, et viha pidurdada ja selle taga lasuvaid probleeme käsitleda on kergem siis, kui asetada põhirõhk oma tunnetele, mitte abikaasa tegudele. Näiteks, „ma tunnen ennast pahasti selle tõttu, mis sa ütlesid” annab märksa paremaid tulemusi kui „sa solvasid mind” või „arvasin, et sul on piisavalt mõistust seda mitte öelda”. Tunnetest rääkides ei peaks hääletoonis olema kibedust või põlgust. Eesmärk on tõsta esile probleem, aga mitte rünnata teist inimest (1. Moosese 27:46–28:1).

Pea alati meeles ka seda, et on „aeg vaikida ja aeg rääkida” (Koguja 3:7). Kui kaks inimest korraga räägivad, ei kuula kumbki ja tulemus on null. Kui on sinu kord kuulata, siis ole „nobe kuulma, pikaline rääkima”. Sama tähtis on olla „pikaline vihale” (Jakoobuse 1:19). Ära tõlgenda sõnasõnaliselt iga karmi sõna, mida abikaasa ütleb, ning „ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks” (Koguja 7:9). Püüa selle asemel hoomata tundeid abikaasa sõnade taga. „Arukus teeb inimese pikameelseks,” ütleb Piibel, „ja temale on auks üleastumine andeks anda!” (Õpetussõnad 19:11). Arukus aitab mehel ja naisel lahkheli pealispinnast sügavamale vaadata.

Näiteks, kui naine kurdab, et mees ei veeda koos temaga aega, ei ole küsimus ilmselt mitte lihtsalt tundides ja minutites. Tõenäoliselt on asi pigem selles, et naine tunneb puudust tähelepanust ja hindamisest. Ja kui mees nuriseb naise impulsiivse ostu pärast, ei ole küsimus tõenäoliselt ainult rahas. Pigem võib tekitada temas rahulolematust see, et temaga otsuse tegemisel nõu ei peetud. Arukas mees ja naine ei näe üksnes probleemi välist külge, vaid püüavad jõuda selle tuumani (Õpetussõnad 16:23).

Kas seda on kergem öelda kui teha? Kahtlemata! Hoolimata parimatest püüdlustest, lausutakse vahel hoolimatuid sõnu ja ägestutakse. Kui märkad, et midagi sellist on juhtumas, võiksid järgida nõuannet, mis on kirjas Õpetussõnad 17:14: „Jäta järele, enne kui puhkeb riid!” Selles pole midagi väära, kui lükata vestlus edasi seniks, kuni ollakse maha rahunenud. Kui on raske rääkida, ilma et olukord ei väljuks kontrolli alt, võib olla abi sellest, kui  mõni küps sõber on teie juures ja aitab teil oma erimeelsusi selgeks rääkida. *

Säilita realistlik vaade

Ära lase end heidutada sellest, kui su abielu ei ole selline, millisena sa seda kurameerimise ajal ette kujutasid. Üks ekspertide rühm ütleb: „Enamiku inimeste jaoks abielu lihtsalt ei ole üks lakkamatu õnnejoovastus. Selles on imetoredaid, aga ka väga raskeid aegu.”

Jah, abielu ei pruugi olla nagu muinasjutuline armastusromaan, kuid see ei pea olema ka tragöödia. Kuigi on aegu, mil peate üksteist lihtsalt välja kannatama, on ka aegu, mil saate oma erimeelsused kõrvale panna ja nautida teineteise seltsi, veeta lõbusalt aega ning ajada juttu kui sõbrad (Efeslastele 4:2; Koloslastele 3:13). Just neil puhkudel ehk õnnestub teil kustunud armastus taas lõkkele puhuda.

Tasub meeles pidada, et kaks ebatäiuslikku inimest ei saa elada täiuslikku abielu. Kuid nad võivad teatud määral õnnelikud olla. Jah, raskustest hoolimata võib ka sinu suhe abikaasaga olla mõõtmatu rahuldustunde allikas. Üks on kindel: kui te mõlemad pingutate, olete paindlikud ja taotlete teise heaolu, on häid põhjusi uskuda, et teie abielu saab päästa (1. Korintlastele 10:24).

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 12]

Kas su sõnad teevad haiget või toovad kosutust?

[Kast/pildid lk 10]

VISKA PALLI ÕRNALT

Piibel ütleb: „Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta” (Koloslastele 4:6). Kahtlemata on tähtis seda nõuannet rakendada abielus. Toome näite sportmängust. Kui sa kaasmängijale palli söödad, teed sa seda nii, et ta selle kergesti kätte saab. Sa ei viruta palli niisuguse hooga, et see teisele haiget teeb. Rakenda sama põhimõtet oma abikaasaga rääkides. Teravuste paiskamine teeb ainult kahju. Selle asemel olgu su kõne leebe – „armu sees”–, et abikaasa võiks su mõtteid hästi haarata.

[Kast/pilt lk 11]

MEENUTA MÖÖDUNUD AEGU!

Loe vanu kirju ja kaarte. Vaata pilte. Küsi endalt: mis oli see, mis mind tema juures köitis? Milliseid omadusi ma temas kõige enam imetlesin? Mida me koos tegime? Mille üle me naersime? Seejärel räägi neist mälestustest oma abikaasale. Vestlus, mis algab sõnadega „Kas mäletad, kui ... „, võib taaselustada teie kunagised tunded.

[Kast lk 12]

UUS ABIKAASA, SAMAD PROBLEEMID

Mõned, kellele tundub, et nad on otsekui aheldatud armastuseta abiellu, tunnevad kiusatust alustada uut elu uue partneriga. Kuid Piibel mõistab abielurikkumise hukka. Seal öeldakse, et inimene, kes sellist pattu teeb, „on meeletu ..., kes oma hinge tahab hävitada” (Õpetussõnad 6:32). Lõppkokkuvõttes kaotab abielurikkuja Jumala soosingu, ja see on kahtlemata kohutavaim häving, mis inimesele osaks võib saada (Heebrealastele 13:4).

Et abielurikkumine on meeletus, see ilmneb ka muul moel. On üsnagi kindel, et abielurikkujal tekivad oma uue partneriga samad probleemid, mis olid tema esimeses abielus. Dr Diane Medved tõstab esile veel ühe olulise teguri, mida silmas pidada. Ta märgib: „Esimene asi, mida uus partner sinu kohta teada sai, oli sinu valmisolek oma abikaasale truudust murda. Seega teab ta, et oled suuteline petma inimest, keda oled lubanud austada; et oled kange vabandusi leidma; et sind saab panna lepingut murdma; et meeleline nauding ja oma ego rahuldamine on peibutised, millele sa järgned. [––] Kuidas võib su uus abikaasa kindel olla, et sind jälle kiusatusse ei ahvatleta?”

[Kast lk 14]

TARKUSETERI PIIBLI ÕPETUSSÕNADEST

• Õpetussõnad 10:19: „Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik!”

Kui oled ärritunud, võid öelda midagi enamat, kui sa tegelikult mõtled, ja hiljem seda kahetseda.

• Õpetussõnad 15:18: „Raevutsev mees õhutab tüli, aga pikameelne vaigistab riidu!”

Teravad süüdistused kutsuvad su abikaasas tõenäoliselt esile kaitsereaktsiooni. Seevastu kannatlik kuulamine aitab teil mõlemal lahendusi otsida.

• Õpetussõnad 17:27: „Kes oma sõnu peatab, on arusaaja, ja mõistlik mees on külmavereline!”

Kui tunned vihahoogu tõusmas, on kõige parem vaikida, hoidmaks ära tulist kokkupõrget.

• Õpetussõnad 29:11: „Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõppeks!”

Enesekontroll on ülimalt tähtis. Kaasale näkkupaisatud karmid sõnad üksnes kaugendavad teid.