Vaatleme maailma

Silmadel hapnikupuudus

Mõne kontaktläätsede kandja silmadel võib tekkida hapnikupuudus, teatab „The Globe and Mail”. „Kui sarvkest [silma läbipaistev kiht] ei saa ümbritsevast õhust piisavalt hapnikku, hakkavad silma veresooned laienema, et hapnikupuudust kompenseerida.” Selle tagajärjel võib nägemine halveneda või üleüldse kaduda. Toronto haigla oftalmoloogiaosakonna peaarst dr. Raymond Stein ütleb, et kõige hullem stsenaarium on see, kui patsient ei hoolda oma kontaktläätsesid ega käi arsti juures silmi kontrollimas. Oftalmoloogid innustavad läätsekandjaid konsulteerima silmaspetsialistidega, tegemaks kindlaks, et neil oleks just nende silmadele sobivad kontaktläätsed, ning pidama kinni soovitatud kasutamisajast ja läätsede hooldamise juhistest.

Brasiillastel vähem sõpru

Brasiillased sõlmivad praegu vähem sõprussuhteid kui kümme aastat tagasi, teatab ajaleht „O Globo”. São Paulo ülikooli psühholoog Maria Abigail de Souza ütleb, et selles võib osaliselt süüdistada karmi konkurentsi tööturul, püüdu säilitada teatud elustiil ning vaba aja vähemaks jäämist. São Paulo Adventistide Tervisekeskuse juhataja César Vasconcelos de Souza ütleb: „Selleks et meil võiksid olla tõelised sõbrad, tuleb meil rääkida oma tunnetest, avada oma süda, jagada oma rõõme ja muresid, vestelda nii igapäevastel kui ka isiklikel teemadel. See aga nõuab aega ning emotsionaalsete sidemete tugevdamist. Enamik inimesi tahaks oma tundeid teistega jagada, kuid nad ei julge seda teha. Riski vältimiseks eelistatakse pinnapealseid sõprussuhteid.”

Lein ja depressioon

Uuring, mis hõlmas mehi ja naisi vanuses 70 kuni 79, näitab, et mõningatel leskedel esines veel kuni kaks aastat pärast abikaasa kaotust ägedaid depressiooni sümptomeid. Uuringus osalenud jaotati kuude rühma selle järgi, kui kaua kellelgi abikaasa surmast aega oli kulunud. Depressiooni sümptomite kindlakstegemiseks korraldati intervjuusid ja ankeetküsitlusi. 38 protsenti küsitletutest olid mehed ning 62 protsenti naised. Uuringus selgus, et hiljuti leseks jäänute hulgas esines depressiooni üheksa korda sagedamini kui abieluinimeste hulgas, keda polnud tabanud sama raske kaotus.

Sõltuvus küberpornost

Uurijad on avastanud, et „vähemalt 200 000 Interneti kasutajat külastavad pidevalt pornosaite, -jututubasid või teisi pornoteemalisi online-materjale”, teatab „The New York Times”. Selle uuringu korraldasid Standfordi ja Duquesne’i ülikooli psühholoogid ning see on üks esimesi, kus on toodud ära „küberseksi sõltlaste” arv. Uuringu korraldajad ütlesid, et need inimesed külastasid pornosaite rohkem kui 11 tundi nädalas. Ajaleht tsiteeris uuringu korraldajate sõnu: „See kujutab rahva tervisele varjatud ohtu ning see oht muutub järjest tõsisemaks, kuna vaid väga vähesed tunnistavad seda või võtavad seda tõsiselt.”

AIDS laastab Aafrikat

Möödunud aastal suri Aafrikas rohkem inimesi AIDSi kui sõdade tõttu, ütles ÜRO peasekretär Kofi Annan. Ta pidas silmas sõdasid Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sierra Leones, Angolas, Kongo Vabariigis, Etioopias, Somaalias, Eritreas ja Sudaanis. Peaaegu kaks kolmandikku maailma 36 miljonist AIDSi-haigest elab Sahara-taguses Aafrikas. Côte d’Ivoire’is sureb AIDSi iga koolipäeva kohta üks õpetaja ning Botswanas on keskmine eluiga langenud 70 eluaastalt 41-le. Arvatakse, et Zimbabwes kulutatakse aastaks 2005 HIVi ja AIDSi ravimise peale 60 protsenti riigi tervishoiueelarvest ning ka sellest jääb väheseks. Malawis ja Sambias, kus AIDSi nakatunute määr  on eriti kõrge, välditakse seda teemat, ning Lõuna-Aafrika Vabariigis ignoreeritakse AIDSi-haigeid, teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. „Keegi ei mõista veel selle õuduse täielikku mõju Aafrika elanike elukvaliteedile, selle majanduslikule potentsiaalile ning sotsiaalsele ja poliitilisele stabiilsusele,” sõnas hr. Annan.

Linnad muudavad kliimat

„Plahvatuslik linnade kasv tekitab nii kuumi tsoone, et seal kujuneb oma ilmastik,” teatab Londoni ajaleht „The Times”. Linnad neelavad päeval päikesesoojust ja kiirgavad seda öösel atmosfääri tagasi. Seepärast on näiteks Pekingis ja Atlantas temperatuur tõusnud 5,5 °C või rohkemgi. Maanteede ning elamurajoonide rajamise tõttu on Atlantas viimase 19 aasta jooksul võetud maha 150 000 hektarit metsa. Linnade kasvamine suurendab õhusaastet, põhjustab ebatavalisel ajal äikeseilmasid ja vähendab viljeldavatel maadel fotosünteesi kasutegurit. Kommenteerides nende „kuumatsoonide” mõju, ütles NASA teadlane dr. Marc Imhoff: „Inimese ellujäämine sõltub sellest, kas maa suudab toitu toota. Kui fotosünteesi toimumine tunduvalt kahaneb, väheneb ka planeedi võime inimelu alal hoida.” Enamikul juhtudel hõivatakse linnade jaoks maad kõige väärtuslikuma põllumaa arvelt.

Saastatus teeb lõpu nõudlusele vaalade järele

Kummalisel moel on saastatusest olnud abi vaalade päästmisel. Hiljutised uuringud on näidanud, et Jaapani ranniku lähedalt püütud vaalade ja delfiinide kehasse on kogunenud suurel määral DDT-d, dioksiine, PCB-d ja metüülelavhõbedat. Üks analüüs näitas, et kui süüa vaid 50 grammi saastatud delfiini liha, võib see inimese tervist märkimisväärselt kahjustada. Mõned arvavad, et selliste uudiste tõttu võib kaduda nõudlus vaalaliha järele.

„Isepuhastuv” lootos

Miks näib idamaa religioonides kaua aega pühaks peetud lootos alati puhtana? Saksamaa teadlased väidavad nüüd, et nad on leidnud vastuse küsimusele, mis on biolooge huvitanud juba ammusest ajast. „Kaua on olnud teada, et selle taime pind on märgumatu,” ütlevad teadlased Wilhelm Barthlott ja Christoph Neinhuis. „Kuid isepuhastuvat omadust ... ei pandud üldse tähele.” „Veepiisad, mis veerevad alla mööda lootose lehte, kannavad minema saasteained, mis teeb taime pinna täiesti puhtaks,” selgitas ajaleht „The Sunday Times of India”. See ei tähenda, et pinnakiht oleks tasane. Mikroskoobi all on näha, et ebatasasel lehe pinnal on mügarad, kurrud ja nupukesed, millel on kumer vee äravoolukallak. Kuid lisaks sellele on see taim kaetud märgumatu vahakirmega. Teadlased ütlevad, et see „lootose efekt” vähendab tunduvalt seda, et vesi ja mustuseosakesed lehepinnale jääksid, ning nad lisavad, et lootos võib vaatamata ebasoodsatele keskkonnatingimustele uut vaha toota. Seetõttu pidavat lootos olema üle igasugustest inimese tehtud veekindlatest värvidest ja puhastusvahenditest.

Kas kõlbab juua?

Maailma Looduse Fondi (WWF) uuring hoiatab, et Prantsusmaal tuleb joogiveega midagi ette võtta, enne kui on hilja. WWF-i sõnul on Prantsusmaa põhja- ja pinnavesi reostatud pestitsiidide ja nitraatidega. Nitraadisaastet esineb peamiselt siis, kui vette satub sea- ja veisesõnnikut. Raport ütleb, et „kaheksa miljoni sea roe Bretagne’ piirkonnas on võrreldavad väljaheite hulgaga linnas, kus elab 24 miljonit inimest ning kus puuduvad kanalisatsioonivee puhastusseadmeid”. Ka suurfarmides kasutatavad väetised saastavad vett nitraatidega, ütleb WWF. Kuna maisipõldudel on palju pestitsiide kasutatud, on nende tase 40 protsenti lubatud normist kõrgem. WWF-i raportis soovitatakse taastada märgalad ja metsad, mis oleksid looduslikuks filtriks.