Vaatleme maailma

Seemnevaramu

„Teadlased prognoosivad, et kuni 25% maailma taimestikust hävib järgmise 50 aasta jooksul,” teatab Kanada „National Post”. Et kaitsta ohustatud taimi, on Inglismaal asuv Kew’ Kuninglik Botaanikaaed loonud millenniumi seemnepanga (MSB). „Projekti MSB eesmärk on koguda ja säilitada rohkem kui 25 000 taimeliiki – üle 10% maailma seemnetaimedest,” teatab ajaleht. MSB organiseerijad loodavad vajaduse korral kasutada neid seemneid kurnatud maa taaselustamiseks, näljahäda tõenäosuse vähendamiseks ning looduslike ravimite ja apteegirohtude jaoks vajalike taimede muretsemiseks. Seemnepanga projekti juhataja Roger Smith märgib: „Tihtilugu hävivad kõigepealt need taimeliigid, mis on inimestele ja loomadele kõige kasulikumad.”

Valutu südameatakk

Paljud inimesed on teadlikud kõige tavalisemast südameatakile viitavast füüsilisest sümptomist – painavast valust rinnus. Ent palju vähem on neid, kes teavad, et „kolmandik patsientidest ei tunne südameataki ajal rinnus mingisugust valu”, teatab ajakiri „Time”. See selgitab, miks „südameataki läbielanud, kes ei tunne rinnavalu, viivitavad keskmiselt kaks tundi, enne kui haiglasse lähevad”, ütleb väljaandes „The Journal of the American Medical Association” avaldatud uurimus. Ent iga viivitus potentsiaalselt elupäästva ravi saamiseks on ohtlik. Mida sellises olukorras tähele panna? „Järgmine võimalik suurim sümptom on tõenäoliselt hingeldamine,” teatab „Time”. Teised võimalikud sümptomid on iiveldus, liighigistamine ja „igasugused kõrvetised, mis liikudes või end pingutades hullemaks lähevad”, teatab artikkel.

Kleepuvad varbad

Geko sisalikud võivad vabalt joosta mööda peegelsiledat lage. Kuidas nad seda teevad? Teadlased, kes on püüdnud aastakümneid sellele küsimusele vastust leida, arvavad nüüd, et on sellele jälile jõudnud. Rühm õpetlasi ja insenere jõudis järeldusele, et „gekode varbaalustel tillukestel harjakestel on üllatavalt suur kinnihoidmisjõud, kui ta need vastu pinnast surub”, teatab ajakiri „Science News”. „Iga harjas koosneb omakorda tibatillukestest karvakestest. Kui gekode varbad pinnast puudutavad, haaravad peaaegu miljardid varba-alused karvakesed nii tugevasti sellest kinni, et sellega võivad seotud olla lausa molekulidevahelised jõud.” Uurijad märgivad, et kui gekod oma varbad maha asetavad, „surutakse harjased tõenäoliselt vastu pinnast ja lükatakse sellega paralleelseks”. See suurendab „iga harjase haardejõu kümnekordseks võrrelduna tavalise survega”, ütleb ajakiri.

Kreeka õigeusu kirikut ärritav määrus

Et kreeka kodanike usulist kuuluvust ei kanta enam „riigi isikutunnistusse, on tekitanud Kreeka õigeusu kirikus raevu”, teatab uudisteagentuur. Otsus järgib Rahvusvahelise Helsingi Föderatsiooni 1998. aasta raportit, mis väidab, et „Kreekas diskrimineeritakse mitteõigeusklikke kirikuid ning et kohustuslik usulise kuuluvuse märkimine isikutunnistusse tekitab eelarvamusi töökohtades ja mõjutab seda, kuidas politsei inimesi kohtleb”. Kreeka valitsuse sõnul viib muutus „tunnistused vastavusse Euroopa Liidu normidega ja riigis 1997. aastal kehtestatud isikukaitse seadusega”, ütleb artikkel. Ent Kreeka õigeusu kiriku juht nimetas neid, kes ei soovi, et isikutunnistuses oleks kirjas nende usuline kuuluvus, „kurjuse tööriistadeks”.

Hiina võitleb liivatormidega

Sise-Mongoolia kõrbetest alguse saanud liivatormid on viimastel aastatel tuisanud läbi Põhja-Hiina, hävitades miljonite dollarite väärtuses vilja ja karja, teatab „China Today”. Aastal 2000 jõudsid mitmed liivatormid riigi pealinna Pekingini. 1998. aasta liivatorm hävitas üle 33 000 hektari teravilja ja tappis 110 000 kodulooma. Õnnetuse peapõhjuseks on nimetatud inimese  ebaperemehelikku suhtumist maasse. Suured piirkonnad on taimkattest paljaks jäänud ja muutunud kõrbeteks. Näiteks aastal 1984 hakkasid Hiina põhjaosa Ningxia Huei autonoomse piirkonna asukad kaevama lagritsajuurt, mida kasutatakse Hiina taimeravis. „Vähem kui 10 aastaga hävitati 600 000 hektarit rohumaad ja 13 333 hektarit põllumaad muudeti kõrbeks,” teatab „China Today”. Kõrbepiirkondi on tekkinud ka ülekarjatamise ja kohalike veeressursside liigtarbimise tagajärjel. Selle probleemi vastu võitlemiseks ja kõrbepiirkondade pealetungi piiramiseks on tehtud suuri pingutusi ning istutatud palju puid ja põõsaid.

Isikuandmete vargus

Ole valvel kurjategijate suhtes, kes üritavad kellegi teise isikuandmeid kasutades petta võlausaldajaid, hoiatab México ajaleht „El Economista”. Kui kurjategijad on saanud inimese isikuandmed, varastades tema kirja või rahakoti, tellivad nad tema nimel krediitkaarte ja lasevad need endale saata. Nad ostavad teise isiku nimel kõiksugu asju, üürivad telefoni või Interneti teel kinnisvara. Selliste kuritegude ohvritel võib kuluda aastaid ja isegi aastakümneid, et olukorda joonde ajada, teatab ajaleht. Kuidas end kaitsta isikuandmete varguse eest? „El Economista” soovitab: ära kanna tähtsaid dokumente endaga kaasas, kui sul pole vaja neid kasutada; tee endale koopia igast krediitkaarditehingust ja kasuta neid oma arvete kontrollimiseks; rebi oma krediitkaardi kviitung enne minemaviskamist puruks; ära saada oma isiklikke andmeid teistele elektrooniliselt; pane kirja kõik oma krediitkaardinumbrid, lõppemisajad ja kaardi väljaandja telefoninumbrid, et saaksid teatada kadunud või varastatud kaardist.

Õigustamatu bakterisõda

„Ameerika tarbijad peavad mõttetut sõda mikroobide vastu oma kodus,” teatab „USA Today”. Ajalehe sõnul väidab Tuftsi Ülikooli füüsik ja mikrobioloog Stuart Levy, et „antibakteriaalsete toodete vohamine ... ähvardab soodustada selliste bakterite esiletulekut, mis suudavad vastu panna nii antibakteriaalsetele seepidele kui ka antibiootikumidele”. Antibakteriaalsete toodete kasutamine koduse keskkonna steriliseerimiseks on nagu „kärbse tapmine haamriga”, ütleb Levy. Samas sellised kodumajapidamises kasutatavad puhastusained nagu valgendaja, vesinikülihapend ja kuum vesi ning seep eemaldavad küll mustuse, kuid ei muuda baktereid puhastusainete suhtes resistentseteks. „Bakterid on meie liitlased,” sõnab Levy. „Me peame nendega rahu sõlmima.”

Britid on TV vaatamises esikohal

„Ligi neljandik brittidest veedab teleri ees sama palju aega kui terve nädala jooksul tööd tehes,” teatab Londoni ajaleht „The Independent”. Uurijate arvates veedab keskmine britt iga nädal 25 tundi teleri ees, kusjuures 21 protsenti vaatab telerit üle 36 tunni. „Telerit ei vaata üleliia palju mitte ainult noored inimesed, andmed käivad nii meeste ja naiste kui eakate kohta,” ütleb ajaleht. Üks perekond, kes vaatab telerit umbes 30 tundi nädalas, ütles, et televisioon pakub neile nii „hädavajalikku põgenemist tõelisuse eest”. Sellised äärmuslikud telerivaatamisharjumused nõuavad aga oma hinda. 20 riigis tehtud uuringute andmetel on Ühendkuningriik „TV vaatamise poolest teistest kaugelt ees”, teatab Londoni „The Guardian Weekly”, ent „kirjaoskust iseloomustava kolme määrava näidu osas on britid täiesti tagaotsas”.

Seksiharidus väikestele

Tais Bangkokis hakatakse varsti põngerjatele lasteaias seksiharidust jagama, teatab „Bangkok Post”. Dr Suwanna Vorakamin pereplaneerimise ja rahvastikukontrolli osakonnast sõnab, et „õpetajad ja tervishoiutöötajad saavad täiendõpet selles osas, kuidas teaduslikult lähenedes anda õpetust seksi kohta ja sellest rääkida”, ütleb raport. See jätkub: „Seksihariduse alustamine juba lasteaias ei tähenda, et õhutatakse väikelaste seksuaalsust. [–––] Varajases eas antud teadmised võimaldavad lastel vältida ebasoovitavat käitumist ja ohte, nagu soovimatu rasedus teismeeas,” teatab ajaleht.