Piibli seisukoht

Kas abielu peaks olema eluaegne liit?

MILLEKS selline küsimus? Kas ei tähenda abielu läänemaailmas levinud pulmatõotuse kohaselt kooselu õnnes ja õnnetuses, kuni surm abikaasad lahutab? Tõesti, abielutõotuse andmine näitab tavaliselt, et pruut ja peigmees sõlmivad teineteisega eluaegse liidu. Paljud ei tunne enam aga end selle püha tõotusega seotud olevat. Ärevust tekitavalt palju abielupaare lahutab – ühed mõni kuu ja teised aastakümneid pärast abiellumist. Miks on kadumas austus abielu vastu? Piibel annab vastuse.

Vaata kirjakohta 2. Timoteose 3:1–3 ja võrdle seda tänapäeva maailmas toimuvaga. Need salmid ütlevad: „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, ... tänamatud, õelad [„ebalojaalsed”, UM], südametud, leppimatud, ... pillajad [„enesevalitsemiseta”, UM].” Selle prohvetikuulutuse täpsus avaldab muljet. Säärased hoiakud on hävitanud ja nõrgendanud abielusidemeid üle maailma, mida tõestab kõrge lahutumus.

On selge, et paljud inimesed on kaotanud austuse abielu vastu. Neid mõtteid silmas pidades võiksime küsida: kas peaks abiellu suhtuma nii tõsiselt? Kas abielu üldse on püha? Kuidas peaksid kristlased suhtuma abiellu? Missugust abi pakub Piibel abielupaaridele tänapäeval?

Kas Jumala vaade on muutunud?

Jumal ei öelnud alguses, et abieluside on ajutine. Jutustus sellest, kuidas ta ühendas esimese mehe ja naise, on kirjas 1. Moosese 2:21–24 ning seal pole midagi mainitud võimalusest lahutada või lahus elada. Salm 24 ütleb hoopis: „Mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!” Mida see kirjakoht tähendab?

Vaadelgem inimkeha, kuidas selle koed on omavahel nähtamatult liidetud, kuidas luud on omavahel tugevasti, hõõrdumatult liigendatud. Missugune kooskõla! Missugune vastupidavus! Ent millist piina küll tekitab, kui see võrratu keha tõsiselt kahjustada saab! Nõnda rõhutab 1. Moosese 2:24 väljend „üks liha” abieluliidu intiimsust ja kestvust ning hoiatab, kui valulik on selle lõhkumine.

 Kuigi viimastel aastatuhandetel on muutuste tuuled inimeste vaateid ümber kujundanud, peab Jumal abielu ikkagi eluaegseks liiduks. Umbes 2400 aastat tagasi olid mõned juudi mehed hüljanud oma esimese naise ja abiellunud nooremaga. Jumal mõistis sellise käitumise hukka, kuulutades neile prohvet Malakia kaudu: „Kandke siis hoolt oma hinge eest ja ärge olge truuduseta oma nooreea naise vastu! Sest ma vihkan lahutust, ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal” (Malakia 2:15, 16).

Rohkem kui neli sajandit hiljem kinnitas Jeesus Jumala algset seisukohta abielu suhtes, kui ta tsiteeris kirjakohta 1. Moosese 2:24 ja õpetas seejärel: „Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!” (Matteuse 19:5, 6). Aastaid hiljem õpetas apostel Paulus, et „naine ärgu mingu mehest lahku” ja et „mees ärgu hüljaku naist” (1. Korintlastele 7:10, 11). Need kirjakohad näitavad selgelt, missugune on Jumala vaade abielule.

Kas Piibel näitab üldse mingi põhjuse abielu lõpetamiseks? Jah, abielu lõpetab ühe kaasa surm (1. Korintlastele 7:39). Ka abielurikkumine võib lõpetada abielu, kui süütu pool sedasi otsustab (Matteuse 19:9). Muul juhul õhutab Piibel abielupartnereid kokku jääma.

Kuidas abielu püsivaks muuta

Jumal soovib, et abielu oleks kestev liit – see ei peaks olema võitlus püsimajäämise nimel, vaid õnnelik teekond. Ta soovib, et mees ja naine lahendaksid oma probleemid ning tõesti naudiksid teineteise seltsi. Jumala Sõna annab juhtnööre õnneliku, kauakestva abielu tarvis. Pane tähele järgmisi kirjakohti.

Efeslastele 4:26: „Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle.” * Üks õnnelikus abielus mees usub, et see kirjakoht aitab tal ja tema naisel tülid kiirelt lahendada. „Kui pärast lahkarvamusi und ei tule, on midagi korrast ära. Ei tohi lasta sel probleemil edasi kesta,” sõnab ta. Mõnikord on ta ühes naisega arutanud mureküsimust lausa öösel ning see on aidanud. Mees jätkab: „Piibli põhimõtete rakendamisel on väga head tulemused.” Nõnda on see mees ja naine olnud õnnelikus abielus juba 42 aastat.

Koloslastele 3:13: ’Sallige üksteist ja andke andeks üksteisele.’ Üks abielumees selgitab, kuidas ta on koos oma naisega seda praktiseerinud: „Abikaasad võivad ärritada teineteist ilma, et nad oleksid teinud otseselt midagi halba, kuna igaühel on oma nõrkused ja harjumused, mis häirivad teisi. Me lepime sellega ega lase säärastel asjadel meie vahele tulla.” Kahtlemata on selline suhtumine seda paari nende 54 abieluaasta jooksul aidanud!

Selliste Pühakirja põhimõtete rakendamine tugevdab mehe ja naise vahelist sidet. Nõnda võib abielu olla rõõmuküllane, rahuldustpakkuv ja elukestev liit.

[Allmärkus]