Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas selles kiires maailmas rõõmsaks jääda

Kuidas selles kiires maailmas rõõmsaks jääda

Kuidas selles kiires maailmas rõõmsaks jääda

ENAMIK INIMESI SUUDAB ELURASKUSTEGA KÜLL TOIME TULLA, KUID ÜKSNES VÄHESED SUUDAVAD SEEJUURES KA RÕÕMSAKS JÄÄDA. SELLEKS ON TARVIS ERILIST TARKUST.

SEDA tunnustab ka raamat „The 24-Hour Society”, öeldes: „Me vajame tarkust, mis kaitseks inimese vajadusi ja loomust meie enda rajatud tehnikamaailmas.”

Õnneks võib taolist tarkust leida maailma kõige levinumast raamatust – Jumala Sõnast Piiblist. See raamat, mille inspiratsiooniallikaks oli Isik, kes mõistab inimese vajadusi ja loomust täielikult, sisaldab usaldusväärseid, aegade jooksul järeleproovitud põhimõtteid. Neid rakendades võid sa oma elu üle suurema kontrolli saavutada ja nõnda vähemasti mingilgi määral selles kiires maailmas rõõmu tunda (Jesaja 48:18; 2. Timoteosele 3:16).

Need põhimõtted käsitlevad peamiselt kolme valdkonda. Esiteks osutavad need sellele, milliseid kärpeid oleks sul otstarbekas oma elus teha. Teiseks võid nende abil seada endale mõistlikke prioriteete. Kolmandaks aitavad need sul läheneda elule vaimulikust seisukohast, mis ületab kaugelt puhtilmaliku vaatenurga. Käsitlegem nüüd neid kolme valdkonda lähemalt.

Hoia oma elu lihtsana ja „risustamata”

Kujutlegem, et meil on plaanis paariks päevaks telkima minna. Me armastame mugavust ning võtame seepärast kaasa suure telgi ja igasuguseid muid asju. Lisaks toidule laadime haagise peale ka mööbliesemeid, toiduvalmistamisseadmeid, külmkapi, kantava generaatori, lampe, televiisori ja palju muud. Kuid kõige selle ülesseadmiseks laagriplatsile läheb mitu-mitu tundi. Ja kui meie lühike puhkus läbi saab, kulub veel sama palju aega nende asjade kokkupakkimiseks ning seejärel nende tagasipaigutamiseks kodus. Tagantjärele mõeldes võime mõista, et meil ei olnud küllalt aega oma puhkust nautida. Tekib küsimus, kas see oli ikka kõiki neid pingutusi väärt.

Tänapäeval meenutab miljonite inimeste elu mingil määral taolist puhkusereisi. Nad pühendavad tohutult aega, et hankida endale ja hooldada neid lõpmata hulgal materiaalseid asju, mille olemasolu on selle maailma kinnitusel inimese õnneks hädavajalik. Jeesus Kristus ütles aga hoopis vastupidist: „Külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (Luuka 12:15). Tõepoolest, elukvaliteeti ei saa hinnata materiaalse jõukuse alusel. Tihtilugu toob rikkus ellu hoopis rohkem pinget ja muret. „Rikka üliküllus ei lase teda magada!” ütleb Koguja 5:11.

Seega uuri hoolega oma vara ning küsi iga asja kohta endalt: „Kas mul on seda tõesti vaja või on see lihtsalt üks „tarbetu koli”? Kas see annab mu elukvaliteedile midagi juurde või röövib hoopis väärtuslikku aega?” Raamatu „Why Am I So Tired?” (Miks ma olen nii väsinud?) sissejuhatuses märgib Leonie McMahon: „Ehkki leiutatud on kõiksuguseid seadmeid, mis peaksid koduse elu märksa kergemaks muutma, on see viinud olukorrani, kus koduperenaine on pidanud minema tööle, et tal oleks raha neid seadmeid osta ja töökorras hoida.”

Oma elu lihtsamaks muutes jääb sul rohkem aega perekonna, sõprade ja iseenda jaoks. Niisugune aeg on su õnneks hädavajalik. Ärgu sinuga juhtugu nõnda nagu mõnedega, kes alles liiga hilja avastavad, et sõbrad ja pere on elus hoopis tähtsamad ja ka huvitavamad kui raha ja asjad. Ainult inimesed saavad meid armastada. Kuigi pangaarvetel, aktsiaportfellidel, arvutitel, teleritel ja muudel riistapuudel võib meie elus olla oma koht, on nad siiski ainult elu väliskest, mitte aga kogu elu tuum. Taolisi asju tähtsustavad inimesed vaesestavad sellega oma elu ja muutuvad lõpuks rahulolematuks või isegi kibestunuks (1. Timoteosele 6:6–10).

Ole oma aja peremees ja sea asjad tähtsusjärjekorda

Mõnes suhtes on ajakasutuse kontrolli all hoidmine nagu eelarve tasakaalustamine. Kui sa üritad oma piiratud tundidesse liiga palju toimetusi kiiluda, siis sa elad ajalises mõttes üle oma jõu. Taoline eluviis tekitab paratamatult frustratsiooni, stressi ja väsimust. Niisiis õpi asju tähtsusjärjekorda seadma.

Kõigepealt tee endale selgeks, mis on elus kõige olulisem, ning seejärel eralda selleks piisavalt aega. Kristlastele on nende usuelu alati esmatähtis (Matteuse 6:31–34). Kui oluliste asjadega tegeldakse tormakalt või pinnapealselt, järgneb sellele sageli tõsiseid probleeme. Seepärast on sul ehk tarvis oma päevakavast välja praakida kõik, mis võtab tohutult aega, aga millest on vähe kasu.

Asju tähtsusjärjekorda seades võta arvesse oma vajadust vahel ka üksi olla, et elu üle järele mõelda ja end uuesti laadida. „Sisukad üksiolekuhetked on praegusaja kiires maailmas tarvilikuks toonikumiks. [–––] Üksiolekuaeg on elu „kütus”,” öeldakse ajakirjas „Psychology Today”. Inimesed, kel pole aega mõtiskleda, võivad hakata ellu pealiskaudselt suhtuma.

Tagasihoidlikkus ja vaimulik meelelaad

Tagasihoidlikkus ja vaimulik meelelaad on kaks kõige väärtuslikumat omadust, mis meil üldse võib olla, kui tahame, et meie elu oleks õnnelik ja tasakaalukas. Tagasihoidlikkus on oluline seetõttu, et see aitab meil hoiduda võtmast endale arutult suurt töökoormat või liiga palju teisi kohustusi. Taolised inimesed teavad, millal keelduda ületööst või muust tegevusest, mille jaoks tuleks võtta aega millegi tähtsama arvelt. Nad ei kadesta teisi sellepärast, mis neil on või mida need teevad, ning seetõttu on nad enamasti ka märksa rahulolevamad. Tõeline tagasihoidlikkus annab omakorda tunnistust vaimulikust meelelaadist ning see on teine tähtis tegur, mis aitab meil oma elu üle suuremat kontrolli saavutada (Miika 6:8, UM; 1. Johannese 2:15–17).

Piibli täpsel tundmisel põhinev vaimulik meelelaad parandab inimese vahetegemisvõimet, nii et teda ei saa enam tühiste ilmalike edudefineeringutega eksitada. Ta võtab kuulda tarka nõuannet, mis on kirjas 1. Korintlastele 7:30, 31: „Olgu nii, et ... kes seda maailma tarvitavad, nagu ei tarvitakski seda; sest selle maailma nägu kaob.” Kristlased ’tarvitavad seda maailma’ selles mõttes, et nad hoolitsevad nii iseenda kui ka oma pere materiaalsete vajaduste eest, kuid samas ei lase nad end sel maailmal alla neelata. Nad teavad, et see maailm ei suuda neile tegelikult mingit turvalisust pakkuda, kuna peagi see hävitatakse, ning et tõeline edu – turvalisus ja igavene elu paradiislikul maal – sõltub hoopis inimese suhetest Jumalaga (Laul 1:1–3; 37:11, 29). Seepärast võta kuulda Jeesuse manitsust ning kasuta arukalt oma aega ja energiat, et koguda endale „varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta” (Matteuse 6:20).

Püüa mitte muretseda ja leia tõeline rahu

Selle maailmaajastu lõpu lähenedes esitatakse su ajale kahtlemata üha rohkem nõudeid. Seepärast on väga tähtis rakendada ellu Piibli nõuannet: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” Taoline rahu on kättesaamatu inimesele, kes hindab elu puhtilmalikust vaatevinklist ega oska väärtustada palvet (Filiplastele 4:6, 7).

Ent peale sellele, et Jehoova võib anda sulle meelerahu, on ta valmis su heaks veel midagi tegema. Kui sa „hei[dad] kõik oma mure tema peale”, aitab ta sul päevast päeva su kohustuste koormat kanda (1. Peetruse 5:7; Laul 68:20). Seepärast on tark Jumalat iga päev kuulata, lugedes tema Sõna. Kes veel oskaks sulle paremat nõu anda kui inimese Looja? (Laul 119:99, 100, 105.) Kogemused on näidanud, et need, kes panevad Jumala oma elus kesksele kohale, tulevad selles kiires maailmas märksa paremini toime ja suudavad seejuures ka rõõmu säilitada (Õpetussõnad 1:33; 3:5, 6).

[Väljavõte lk 11]

Sea asjad tähtsusjärjekorda, võttes muu hulgas aega üksiolemiseks ning vaimuliku meelelaadi arendamiseks

[Pilt lk 9]

Kas sa võiksid oma elu lihtsustada?

[Pilt lk 10]

Mida sina rohkem tähtsustad: kas asju või inimesi?