Liigse rabelemise hind

NÜÜDISAEGNE LÄÄNEMAAILM ARMASTAB KIIRUST JA MUGAVUST.

NÕUDEPESUMASINAD hoiavad aega kokku köögis, pesumasinad jälle pesupesemisel. Miljonitel inimestel pole sisseostude ja pangaoperatsioonide tegemiseks tarvis enam isegi kodunt lahkuda – nad lülitavad lihtsalt sisse arvuti ning kasutavad Internetti.

Tõepoolest, maailmas on ohtralt kõiksuguseid aega ja vaeva säästvaid seadmeid. Selle põhjal võiks järeldada, et inimestel on rohkesti aega perekonna ja puhkuse jaoks. Kuid liigagi sageli võib kuulda paljusid ütlevat, et nad on rohkem väsinud ja stressis kui kunagi varem. Selle põhjuseid on palju ning enamasti on need omavahel tihedalt seotud.

Põhiliseks süüdlaseks on majanduslik surve. Analüüsides austraallaste tööaja pikkust, leidis sealne tööstussuhete uurimis- ja koolituskeskus, et „suur osa nendest töötab regulaarselt enam kui 49 tundi nädalas” ning et „tõenäoliselt kahjustab pikenenud tööaeg olulisel määral pere- ja ühiskonnaelu”. Paljud töötajad eelistavad elada äärelinnades, kus on rohkem rohelust ja vähem lärmi. Seetõttu võib pungil rongide ja bussidega või ummistunud tänavatel autoga sõitmisele kuluda iga nädal – või kogunisti iga päev – terveid tunde. See teeb tööpäeva veelgi pikemaks ning tekitab lisapinget.

Kas sind vaevab unevõlg?

Unehäired on viimastel aastatel muutunud nii tavaliseks, et mitmel pool maailmas on rajatud unekliinikuid. Uurijad on avastanud, et kui inimesel jääb pidevalt uneaega vajaka, koguneb tal lõpuks unevõlg. Organism tahab seda võlga loomulikult tasa teha ja niisiis annabki ta sellest väsimustunde abil märku. Kuid praeguse elustiili juures, mis jätab vähe mahti puhkamiseks, kannatavad paljud kroonilise väsimuse all.

Ühes lääneriigis on uneaeg möödunud sajandiga vähenenud 20 protsenti, varasema üheksa tunni asemel magatakse öösel keskmiselt seitse tundi. Uurijatel on rohkelt  tõendeid selle kohta, et unevõlg halvendab inimese õpivõimet, mälu ja motoorseid oskusi ning nõrgendab immuunsüsteemi. Enamik meist on kogenud, et väsinud peaga on eksimused kerged tulema. Paraku võivad taolised eksimused olla tõsist laadi ja nõuda kallist hinda.

Väsimuse ränk hind

Väidetavasti on pikkadest tööpäevadest ja personali kärpimistest tingitud väsimus osaliselt süüdi mõningates 20. sajandi suurimates õnnetustes, nagu Tšernobõli tuumakatastroof, kosmosesüstiku „Challenger” plahvatus ja naftareostus, mida tekitas tankeri „Exxon Valdez” kokkupõrge veealuse kaljuga Prints Williami väinas Alaskas.

Plahvatus Tšernobõli tuumaelektrijaamas toimus spetsiaalse katsetuse ajal. Raamatus „The 24-Hour Society” (24-tunnine ühiskond) ütleb Martin Moore-Ede, et seda katsetust „juhatas grupp kurnatud elektriinsenere, kes olid viibinud jaamas vähemalt 13 tundi, kui mitte rohkem, kuna neil tuli kümme tundi oodata, enne kui nad said loa katsetuse alustamiseks”. Mis õnnetuse põhjuseks ka polnud, on radioaktiivse saaste üheks pikaajaliseks tagajärjeks hiljutise uurimuse andmeil kilpnäärmevähijuhtude kümnekordne kasv Ukraina laste seas alates aastast 1986.

Pärast kosmosesüstiku „Challenger” plahvatusele järgnenud põhjalikku uurimist teatas riiklik komisjon oma raportis, et üks lepinguliste töötajate brigaad ületas 20-tunnist ületöö piirnormi 480 korda ning teine grupp 2512 korda. Ka juhtkonna väsimus, mis oli tingitud „mitmepäevasest ületööst ja vähesest magamisest”, mängis olulist osa, miks kosmosesüstikule anti järelekaalumatu stardikäsklus. Raportis tähendati, et „liigse ületöö korral töötaja efektiivsus langeb ning inimlike eksimuste tõenäosus suureneb”.

Ametiühingutöötajate sõnul tähendas väidetavalt tegevuskulude vähendamiseks ettevõetud meeskonna koondamine seda, et „Exxon Valdezi” madrustel tuli pärast seda kauem töötada ja rohkem ülesandeid täita. Õnnetuse kohta koostatud raporti kohaselt oli kolmas tüürimees, kes vastutas laeva eest ajal, kui see veidi pärast südaööd karile jooksis, olnud ärkvel juba varahommikust saadik. Merre voolanud ligi 42 miljonit liitrit naftat (Ühendriikide ajaloo suurim naftareostus) tekitas tohutut kahju sealsele rannikule ja loomastikule ning selle koristamine läks maksma üle 2 miljardi USA dollari (36 miljardit Eesti krooni).

Väsimuse varjatumad tagajärjed

Ühe arvestuse järgi läheb väsimus ja kurnatus maailmale maksma iga aasta vähemalt 377 miljardit dollarit (6,8 triljonit krooni).  Ent ühtki rahasummat ei saa võrdsustada inimelu ja -tervise hinnaga, mida väsimus samuti liigagi tihti nõuab. Võtame näiteks liiklusõnnetused. Austraalias Sydneys tegutseva unehäirete kliiniku andmete kohaselt juhtub 20 kuni 30 protsenti sealsetest liiklusõnnetustest seetõttu, et juht on jäänud rooli taga magama. Ühendriikides olevat unisus süüdi vähemalt 100 000 liiklusõnnetuses aastas.

Väsimuse tagajärjed ei pruugi aga sellega piirduda. Kannatanu, kes toimetatakse kiiruga haiglasse operatsioonilauale, ootab arstilt erksust ja kärmet tegutsemist. Kuid tiheda graafiku tõttu ja pika tööpäeva järel võib arst olla küll kõike muud kui erk. Austraalia tervishoiuinstituudi uurimus näitas, et umbes 10 protsenti arstidest ja 17 protsenti kõigist spetsialistidest töötavad üle 65 tunni nädalas ning 5 protsenti nooremarstidest on ametipostil enam kui 80 tundi nädalas.

„Masinaid kaitsevad tööjuhendid, hoiatussildid ja koolituskursused,” ütleb Martin Moore-Ede. „Inimesed sünnivad siia maailma ilma taolise kaitseta. [–––] On šokeeriv tõdeda, et me teame inimese ehituse kohta tunduvalt vähem üksikasju kui riist- või tarkvara kohta, millega keegi töötab.”

Meie organismil ei ole vilkuvaid hoiatustulesid ega alarmseadeldisi, mis käsiksid meil peatuda või hoogu maha võtta. Ometi on tal siiski omad hoiatussignaalid, nagu näiteks pidev väsimustunne, muutlik meeleolu, depressioon, kalduvus kergesti nakatuda liikvel olevatesse viirustesse. Kui sa märkad endal olevat taolisi sümptomeid – eeldades muidugi, et sul pole mingeid suuri füüsilisi või muid tervislikke probleeme –, oleks ehk aeg oma elustiil uuesti läbi vaadata.

Mõju inimsuhetele

Pingeline elulaad ja napp uneaeg jätavad oma jälje ka inimsuhetele. Võtame näiteks äsjaabiellunud Johni ja Maria juhtumi. * Nagu enamik noorpaare, soovisid ka nemad rajada endale mugava kodu ja end majanduslikult kindlustada. Nii läksidki nad mõlemad täiskohaga tööle. Ent kuna nad käisid tööl eri vahetustes, oli neil vähe võimalust üheskoos aega veeta. Peagi hakkasidki nende suhetesse mõrad tekkima. Aga nad eirasid neid sümptomeid ega teinud oma tihedas graafikus mingeid muudatusi, kuni lõpuks nende abielu, mis oli jõudnud vaevalt alata, purunes.

„Uuringud näitavad, et vahetustega tööl käivate perekondade seas on lahutumus 60 protsenti kõrgem kui nende hulgas, kes käivad tööl päevasel ajal tavapärastel kellaaegadel,” öeldakse raamatus „The 24-Hour Society”. Ent ükskõik siis kas abikaasad käivad vahetustega tööl või mitte, püüavad paljud neist oma ellu sedavõrd palju toimetusi kiiluda, et suretavad sellega tegelikult oma abielu. Osa inimesi võivad stressi ja väsimuse mõjul hakata uimasteid ja alkoholi tarvitama  ning toitumisharjumustele vähem tähelepanu pöörama. Need tegurid suurendavad veel omakorda kurnatust ning võivad kaasa tuua muidki probleeme, sealhulgas isegi laste ahistamist.

Et vanemad suudaksid tiheda ajakavaga toime tulla, on viimasel ajal üha uusi lasteaedu avatud, kusjuures mõned neist pakuvad oma teenuseid isegi ööpäev läbi. Paljude laste puhul on aga teler nende tegelikuks lapsehoidjaks. Kuid selleks et lastest võiksid kasvada vastutustundelised, emotsionaalselt hästi kohanevad täiskasvanud, on oluline, et vanemad pühendaksid neile rohkelt kvaliteetset aega. Seepärast oleks vanematel, kes püüavad pere elustandardit ebamõistlikult kõrgel hoida ning on seetõttu lastega tegelemiseks liiga väsinud, tark mõelda, mida see nii neile endile kui ka lastele kokkuvõttes maksma läheb.

Tänapäeva hoogsalt arenevas tehnikaühiskonnas on kannataja pooleks sageli ka eakad inimesed. Kiired muutused ja uute riistapuude pidev tulv turule tekitavad paljudes neis segadust, ebakindlust, hirmu või isegi ajast mahajäämise tunnet. Mida tõotab tulevik neile tuua?

Kas tõesti oleme kõik, nii vanad kui ka noored, täielikult selle maailma meelevallas, millel paistab olevat kindel nõu elutempo üha kiiremaks kruttida? Või kas on meil võimalik ühtteist ette võtta, et suudaksime selle elutempoga paremini toime tulla ning oma elukvaliteeti parandada? Õnneks on ning sellest tulebki järgmises artiklis juttu.

[Allmärkus]

[Pildid lk 6]

Väsimus võis olla osaliselt süüdi Tšernobõli tuumakatastroofis, kosmosesüstiku „Challenger” plahvatuses ja „Exxon Valdezi” tekitatud naftareostuses

[Allikaviited]

Loa andnud: U.S. Department of Energy’s International Nuclear Safety Program

NASA foto

[Pildid lk 7]

Kiire elutempo võib abielusuhteid pingestada

[Pilt lk 8]

Mõned püüavad alkoholi toel pingelise eluga toime tulla