Lugejate kirju

Krooniline haige. Meil on kolm last, ühel neist on Downi tõbi ja teisel sirprakuline aneemia. Hiljuti oli aneemiahaigel lapsel raske kriis ja ta tuli haiglasse viia, mis oli meile kõigile väga raske. Ma tundsin, et Jehoova vastas mu palvetele, kui sain ajakirja „Ärgake!” 2000. aasta 22. mai numbri artiklisarjaga „Kuidas tulla toime, kui peres on krooniline haige”. Need artiklid julgustasid mind ja mu naist vastu pidama. Samuti suurendasid need meie lootust, et kord tuleb aeg, mil keegi enam ei ütle: „Ma olen nõder!” (Jesaja 33:24.)

E. J. M., Brasiilia

Meil on 19-aastane poeg, kel on skisofreenia. Oleme lugenud mitmeid raamatuid, mis käsitlevad seda haigust, ent me pole lugenud midagi sellist, mis vaatleks seda perekonna seisukohast nagu need artiklid. Need kajastasid hästi minu enda sisevõitlusi ja kannatusi, otsekui oleks mu enda südamevalust kirjutatud.

H. T., Jaapan

Viimase kümne aasta jooksul on mul süvenenud krooniline haigus, ja see, kuidas te kirjeldasite haige inimese tundeid, puudutas mind sügavalt. Aeg-ajalt on väga kerge kaotada hingeline ja vaimne tasakaal, kuid vennad kogudusest on olnud minu kannatuste suhtes mõistvad. Lahkete sõnadega julgustades annavad nad mulle jõudu edasi elada.

M. M., Itaalia

Lugesime neid artikleid koos terve perega. Mu tütrel on neerupuudulikkus ja juba viis aastat on talle tehtud dialüüsravi. See on teinud meie elu väga raskeks. Tal on olnud sedavõrd palju eluohtlikke kriise, et me elame kogu aeg otsekui noateral, hirmul järgmise haigushoo ees. Teie nõuanded olid väga head. Igat päeva tuleb hinnata. Palve on samuti tähtis. Teadmine, et Jehoova mõistab mu tundeid, on suureks abiks.

S. J., Ameerika Ühendriigid

Mu süda lausa hüppas sees, kui tõdesin, et keegi mõistab neid kannatusi, mis on kroonilisel haigel! Olen näinud, kuidas kõik minu kolm tütart üksteise järel on langenud epilepsia ohvriks, nagu ma isegi. Need artiklid aitavad meil olla mõistvad ja ilmutada Kristuse vaimu.

G. L., Ameerika Ühendriigid

Anakondad. Ma elan piirkonnas, kus elavad ka anakondad. Inimesed jutustavad sageli lugusid nendest madudest, ent raske on vahet teha, mida uskuda ja mida mitte. Teie artikkel „Anakondade saladuste jälil” (22. mai 2000) aitas mul eristada tõde väljamõeldust ja vastas minu paljudele küsimustele seoses selle imepärase loomistööga.

J. S. P., Brasiilia

Isakohustuste eest põgenemine. Olen lugenud ajakirja „Ärgake!” juba 25 aastat ning minu arvates pole seda teemat varem käsitletud („Noored küsivad: kas isakohustuste eest on võimalik lihtsalt põgeneda?”, 22. mai 2000). Üksikemadest on küll räägitud, kuid mitte noore mehe vastutusest. Ma ei mõista, miks on nii, et kui kaks inimest on hooranud, vastutavad vaid ema ja laps tagajärgede eest. Jäin ise rasedaks 19-aastaselt. Mu poiss ei tahtnud minust enam midagi kuulda. Palun pange noortele ka edaspidi südamele, et nad ’põgeneksid hooruse eest’ (1. Korintlastele 6:18).

C. C., Hispaania

Kreeka teater. Olen teile ütlemata tänulik artikli eest „Epidaurose teater – püsinud rikkumatuna läbi sajandite” (8. juuni 2000). Aimasin juba enne lugemist, et see artikkel ärgitab mõtlema ning seda ta tõesti ka tegi! Ent ma ei arvanud, et see sisaldab niivõrd palju vaimseid maiuspalu!

K. S., Ameerika Ühendriigid