Nüüdisaja kiire elutempo

KAS SULLE TUNDUB AEG-AJALT, ET SA KIPUD ELUTEMPOLE JALGU JÄÄMA? KAS SEE TEKITAB SINUS PINGEID, VÄSIMUST, NII ET SA SUUDAD VAEVU OMA ELUGA TOIME TULLA? KUI JAH, SIIS POLE SA SUGUGI AINUKE.

MILJONID inimesed, eeskätt just linnaelanikud, tunnevad, et elu on muutunud meeletuks tormamiseks, mis tahab neilt viimasegi välja pigistada. Eriti on see nii just läänemaades. Ühel hiljuti toimunud usukoosolekul Ameerika Ühendriikides palus kõneleja kuulajatel käega märku anda, kui nad tunnevad end suurema osa ajast väsinuna. Kohe tõusis saalis kätemeri.

Raamat „Why Am I So Tired?” (Miks ma olen nii väsinud?) märgib: „Praegune elu on täis sootuks uusi pingeallikaid – tarvis on jõuda järjekordsele lennukile, kinni pidada kõiksugustest tähtaegadest, viia lapsed õigeks ajaks lasteaeda ning nad sealt siis jälle ära tuua – seda nimekirja võiks lõpmatuseni jätkata.” Pole siis midagi imestada, et väsimust on nimetatud meie aja needuseks. *

Aastaid tagasi oli elu lihtsam ning elutempo aeglasem. Inimesed elasid rohkem loodusega ühes rütmis – päevaaeg kulus töö peale, õhtud veedeti koos perega ning öö oli uneaeg. Tänapäeval on aga terve rida tegureid, miks inimesed tunnevad end üha enam väsinuna ja vaevatuna.

Päevad on äkitselt pikenenud

Üheks väsimuse põhjuseks võib olla see, et inimesed magavad vähem kui varem. Sellele tendentsile pani alguse üks oluline etapp tehnika arengus, nimelt elektrivalgustuse kasutuselevõtt. Inimesed said nüüd lüliti abil oma „päeva” pikkust määrata ning peagi lükkus magamaminekuaeg hilisemaks. Paljudel polnudki endal selles osas suurt valikut, kuna tehased hakkasid töötama ööpäevaringselt ja teenindusettevõtted pikendasid oma lahtiolekut. Üks kirjanik ütles selle kohta: „Sündis 24 tunni ühiskond.”

Oma osa vajaliku uneaja vähenemises on mänginud ka muud tehnikaleiutised, nagu raadio, televisioon ja personaalarvuti. Paljudes riikides võib telesaateid vaadata 24 tundi ööpäevas. On üsna tavaline pilt, et  filmi- ja spordisõbrad ilmuvad pärast pikka öist teleri ees istumist tööle unise ja väsinuna. Koduarvuti ja selle lõputud ajaviitevõimalused hoiavad samuti miljoneid inimesi hilisõhtuni ärkvel. Muidugi ei saa öelda, et need tehnikasaavutused ise oleksid otseselt süüdi uneaja nappuses, ent ikkagi on nad mõningatele inimestele lisaahvatluseks oma puhkusevajadust eirata.

Elu on muutunud kiiremaks

Lisaks sellele, et päevad on muutunud pikemaks, on ka elu ise hakanud justkui kiiremini liikuma, kusjuures jällegi on selles oma roll tehnikal. Nüüdisaja kiired autod, kiirrongid ja reaktiivlennukid on hoopis midagi muud kui hobusõiduk vähem kui sajand tagasi. Tänapäeval võib ärimees, kelle vanaisa läks tööle arvatavasti kas jalgsi, ratsa või siis rattaga, süüa lõunat ühel pool ja õhtust teisel pool Atlandi ookeani.

Ka büroos on töö kiiruses ja tõhususes tasahilju revolutsioon toimunud. Kirjutusmasinad ja tavapärane kirjavahetus on asendunud arvutitega, faksiaparaatidega ning e-postiga. Sülearvutite, mobiiltelefonide ja piiparite tulekuga on kadunud ka selge piir kodu ning büroo vahel.

Muidugi ei suuda keegi meist maailma üha kiirenevale tempole pidureid peale panna. Kuid meil on võimalik enda elus mõningaid muudatusi ette võtta, nii et see oleks rahulikum ja tasakaalukam. Aga enne kui me seda küsimust käsitleme, uurigem, millist mõju võib praegune peadpööritav elutempo avaldada nii meile isiklikult kui ka ühiskonnale tervikuna.

[Allmärkus]