Vaatleme maailma

Prügi meres

Merre visatud klaaspudeli lagunemine võtab aega tuhat aastat. Salvrätt laguneb kolme kuuga ja tuletikud kuue kuuga. Suitsukonid saastavad vett kuni 5 aastat, kilekotid 10 kuni 20 aastat, nailonesemed 30 kuni 40 aastat, konservikarbid 500 aastat ja polüstüreen 1000 aastat. Need arvestused on vaid osake infost, mida andis Itaalia keskkonnaorganisatsioon Legambiente, õhutades rannaskäijaid keskkonnateadlikkusele. „Kas pole see soovitus üleliigne?” küsib ajaleht „Corriere della Sera”. Ajaleht vastab: „Ei ole, kui mõelda sellele, et vabatahtlikud on Itaalia randadelt viimase kümne aasta jooksul korjanud 605 tonni prügi.”

Lapsed ja okultism

„Lapsi ohustab Internetti üles pandud satanistlik ja okultistlik materjal,” ütleb Londoni ajalehe „The Independent” sõnul õpetajate liit. Suurbritannias näitas Õpetajate ja Lektorite Liidu jaoks korraldatud küsitlus, et rohkem kui pooled 11- kuni 16-aastastest õpilastest huvitusid okultismist ja üleloomulikest asjadest, ligi neljandik tundis samade asjade vastu väga suurt huvi ning kuuest õpilasest üks väitis, et okultism tekitas temas hirmu. Õpetajate ja Lektorite Liidu peasekretär Peter Smith ütleb: „Noored võivad külastada vabalt sadu veebisaite, mis tutvustavad nõidust, needuste peale panemist ja veeniavamismeetodeid, ilma et vanemad teaksid, mida noored loevad. ... Noorte selliste huvide pärast on põhjust suurt muret tunda. Lapsevanemad ja õpetajad peaksid hoiatama lapsi ja noori okultismiga tegelemise ohtude eest, enne kui need liiga tihedalt end sellega seovad.”

Pane kuum toit kohe külma

On vale arvata, et kuuma toidu peab enne külmkappi panemist maha jahutama, ütleb USA Põllumajandusministeeriumi lihatooteid puudutava tarbijainfo osakonna juhataja Bessie Berry. Isegi otse ahjust või pliidilt võetud toit tuleks kohe külmkappi panna, kui seda ei sööda. „Mida varem valmis toit külmkappi pannakse, seda kiiremini lõpetavad paljunemise igasugused kahjulikud bakterid, mida toit võib sisaldada,” ütleb „Tufts University Health & Nutrition Letter”. Ent kas see mitte ei kahjusta külmkappi ega koorma üle selle mootorit? Ei, ütleb Bessie Berry. Uued külmkapid on tehtud nii, et sinna tohib panna kuumi toite. Vastupidine arusaam on pärit sellest ajast, mil kasutati niisuguseid külmkappe, kus kuumus pani jää sulama. Siiski tuleb täita kahte nõuet. Esiteks, kui külma tahetakse panna midagi suurt, näiteks terve kana, pott suppi või sügavas nõus vormiroog, tuleks need toidud kõigepealt asetada madalamatesse nõudesse, kuna muidu ei jahtuks toit bakterite kasvu peatumiseks piisavalt kiiresti. Teiseks tuleks kuuma toiduga nõude ning muude toitude vahele jätta piisavalt ruumi, et õhk saaks nende vahel vabalt liikuda ning toidu kiiresti jahutada.

Tundelised arvutihääled

Teadlased on otsinud viise, kuidas lisada tundeid arvutihäältele, et need oleksid sõbralikumad. Saksamaa ajalehe „Gießener Allgemeine” sõnul analüüsis Berliini tehnikaülikooli uurimisgrupp, kuidas erisugused emotsioonid häält muudavad. Näitlejad lugesid neutraalse sisuga teksti eri tunnetega – viha, kurbuse, tülpimuse, rõõmu, hirmu ja põlastusega. Seejärel analüüsiti silp-silbi haaval hääle kõrgust, kiirust, peamist helisagedust, tugevust ja hääldamise selgust. Tulemused näitasid, et rõõm ja viha lisasid kiirust ja tugevust. Silbid olid loetud rõhutatult ning hääldamine oli selge. Tülpimuse, hirmutunde ja kurbusega loetud jutt oli aeglasem ja ebaselgem ning häälekõrgus muutus. Hirm tõstis häälekõrgust ühe oktavi võrra. Kurbus pani häälepaelad õrnalt värisema ning hääl oli kähedam ja madalam. Neid omadusi rakendati tehishäälte puhul, et võiks kontrollida, kas kuulajad suudavad ära tunda, millised tunded on sõnade taga. Selle ettevõtmise vastu on tundnud  erilist huvi need, kes tegelevad elektroonilise kõne sünteesi ja kõne automaatse äratundmisega.

500 aastat laastamistööd

Maailma Looduse Fondi (WWF) hiljutine uuring näitab, et alates Brasiilia koloniseerimisest umbes 500 aastat tagasi on see riik kaotanud 37 protsenti oma kolmest peamisest ökosüsteemist. Praeguseks „on hävitatud 93 protsenti Atlandi ookeani rannikuala metsadest, 50 protsenti kampodest ja 15 protsenti Amazonase piirkonnast – kokku 2750 miljonit ruutkilomeetrit”, märgib ajaleht „O Estado de S. Paulo”. WWF-i Brasiilia tegevdirektor Garo Batmanian ütleb: „Kui portugallased siia saabusid, kasvas kõikjal lopsakas mets, ning nad polnud eales näinud nii palju vett. See tekitas vale arusaama, et kõik, mis siia istutatakse, kasvab hästi, ning siin pole vaja kasutada Euroopa tehnikat.” Sellest arusaamast olevat saanud alguse Brasiilia Atlandi-äärsete metsade hävitamine.

Tuleviku puhtad sõiduvahendid

„Peagi tulevad turule kütuseelemendiga sõiduvahendid, mis tõotab tuua suure muutuse globaalses autotööstuses,” teatab ajaleht „The Australian”. Kütuseelement sobib eriti linnabussidele, kuna kütuseelemendiga sõidukid tekitavad palju vähem müra ja on saastevabad. Nende busside sõiduraadius on umbes 300 kilomeetrit, maksimaalne kiirus 80 kilomeetrit tunnis ning nendega saab sõidutada 70 reisijat. Neid busse pakutakse kogu Euroopa transpordiettevõtetele ja nende hind on üle miljoni USA dollari. Arvatakse, et need bussid on võetud kasutusse 2002. aasta lõpuks. Kütuseelementi võidakse hakata kasutama tulevikus ka autodes, kuid praegu selliseid autosid veel ei toodeta. „Et kütuseelemendil põhinev tehnoloogia suudaks võistelda sisepõlemismootoriga, tuleb alandada selle hinda ning vähendada kütuseelemendi ruumala ja kaalu,” ütleb professor Ferdinand Panik.

Isikupärased kirjamargid

„Kanadas on antud välja uut laadi kirjamargid, mis on selle enesekeskse ajastu viimaseim toode,” teatab „The New York Times”. Inimesed võivad nüüd oma kirjamargi isikupärastada kas „beebi, kooli lõpetanu, õnneliku abielupaari või ustava koera fotoga”. Selleks tuleb saata blankett koos foto ja tasuga. Vastu saadetakse leht, kus on 25 kuldraamidega kleepsu, mille peale on kirjutatud „Canada” ja margi hind, ning teine leht, millel on fotokoopiad, mis pannakse kuldraami sisse. Need margid maksavad aga üle kahe korra rohkem kui tavalised kirjamargid. Lisaks sellele on võimalik osta ka tervituskleepse, mida saab ümbrikule panna vastavalt tujule või kirja sõnumile, ütles Kanada Posti kirjamarkide osakonna direktor Micheline Montreuil. Et mitte Kanadast maha jääda, on ka Austraalia, Singapur, Suurbritannia ja Šveits hakanud taolisi marke välja andma. Selline lõputu valik marke võib margikogujate elu raskeks teha.

Kui palju elusid nõuavad haigused võrreldes katastroofidega?

Kuigi katastroofid, nagu üleujutused ja maavärinad, tõmbavad kõige enam inimeste tähelepanu, nõuavad nakkushaigused palju rohkem elusid, ütleb Punase Risti raport. Seda kommenteerides teatab „The New York Times”: „Möödunud aastal suri nakkushaigustesse, nagu AIDS, tuberkuloos ja malaaria, 160 korda rohkem inimesi, kui hukkus samal aastal Türgi maavärinates, India keeristormides ja Venezuela üleujutustes [–––] Arvestuste kohaselt on alates 1945. aastast üksnes nende kolme haiguse tõttu surnud 150 miljonit inimest, sama perioodi jooksul on aga sõdades hukkunud 23 miljonit inimest.” Raporti koostaja Peter Walkeri sõnul on selle probleemi põhjus kehv rahvatervishoid. „Peaaegu igas riigis on tervishoiusüsteem pealtnäha olemas, kuid see ei ulatu linna keskustest kaugemale,” ütles ta. Eelmisel aastal oleks võidud 13 miljoni inimese nakkushaigusest tingitud surma ära hoida, kui iga inimese arstiabiks oleks kulutatud vaid viis USA dollarit. Artikkel teeb järelduse: „See raha, mida kasutatakse inimeste eluviisi muutmiseks, päästab rohkem elusid kui raha, mis läheb kallite haiglate rajamiseks ja kõrgtehnoloogilise varustuse ostmiseks.”