Vaatleme maailma

Õppimisest on kasu ka vanemas eas

Arvutite, sidepidamisvahendite ja muude selliste seadmete kasutama õppimine tekitab mõningates vanemates töötajates stressi, teatab ajaleht „The Toronto Star”. Tööhõiveametnik Ann Eby ütleb, et probleem seisneb tihti selles, kuidas õpitakse, mitte selles, mida õpitakse. Koolituskeskuse president Julia Kennedy ütleb, et „inimese närvide talitlus küll aeglustub, kuid aju töötab ikka hästi”. Kennedy tähendab, et erinevalt lastest, kes õpivad korrates ega pööra tähelepanu tähendusele, „peavad täiskasvanud tõmbama seoseid juba tuttavate asjade (elukogemused) ja uue õpitu vahel”. Kuigi vanematel töötajatel võtab keeruliste ülesannete õppimine kauem aega, suudavad nad seda sellegipoolest teha. Kennedy annab järgmisi soovitusi vanematele töötajatele, kes püüavad õppida uusi ja keerulisi ülesandeid: kui võimalik, õpi hommikupoolikul; püüa mõista põhimõtet, mitte igat üksikasja, ja ära võrdle end teistega.

Uued andmed maailma naftavaru kohta

„Pärast viis aastat kestnud uurimistööd teatas USA Geoloogiaamet [USGS], et naftavarud on eelmisest maailma naftavarude hinnangust 20 protsendi võrra suuremad ehk 649 miljardit barrelit [103 miljardit kuupmeetrit],” teatab ajakiri „Scientific American”. „Me vaatasime tulevikku ja ennustasime, kui palju [naftat] leitakse järgmise 30 aasta jooksul,” ütleb USGS-i Maailma Naftaühingu 2000. aasta programmi koordinaator Suzanne Weedman. Peale äsjaleitud varude suurendab nafta hulka ka selle pumpamise tehnoloogia arenemine, kuna tänu sellele saavad naftafirmad „vanadest naftaleiukohtadest rohkem naftat välja pumbata”, ütleb ajakiri.

Vabaajariided ja töökvaliteet

Austraalias korraldatud üleriigiline uuring näitas, et mõningate kontoritöötajate arvates muudab vabaajariietega tööl käimine inimesed laisaks, teatab „The Sunday Telegraph”. Peaaegu 42 protsenti Austraalia arvutifirmades töötavatest inimestest käib praegu kogu aeg tööl vabaajariietega ning 40 protsenti Austraalia firmadest on lubanud oma töötajatel soovi korral reedeti vabaajariietega tööl käia. Kuigi töötajate seas muutub vabaajariiete kandmine üha populaarsemaks, arvab 17 protsenti küsitletud ülemustest, et vabaajariided mõjutavad töökohustuste täitmist. Umbes sama protsent töötajaid ise arvab täpselt samamoodi: 21 protsenti naistest ja 18 protsenti meestest ütles, et vabaajariiete kandmine vähendab töö produktiivsust.

Üleujutuse kahju Mosambiigis

Aasta tagasi samal kuul jäi Mosambiigis üleujutuse tõttu rohkem kui pool miljonit inimest ilma koduta, hävis umbes kolmandik maisisaagist ja uppus enam kui 20 000 karilooma. Samal ajal kui rahvas toibus sellest üleujutusest, mida on peetud kõige hirmsamaks pärast 1948. aastat, küsisid paljud, kuidas ja miks see aset leidis. Ajakiri „African Wildlife” ütles, et linnade kasvu, rohumaade ülesharimise ja ülekarjatamise tõttu Mosambiigist ülesjõge jäävates maades ei suuda Mosambiigi rohumaad ja märgalad enam üleujutusvett endasse imada. Seetõttu muutub vihmaveevool raevutsevaks jõeks. Lõuna-Aafrika Vabariigi märgalade projekti koordinaator David Lindley ütleb: „Inimesed on oma piiritu ülbuse ja ettenägelikkuse puudumisega rikkunud märgalad ja muutnud jõgede dünaamikat.”

Lehmad ja kasvuhoonegaas

Metaani kasvuhooneefekt olevat süsinikdioksiidi omast 20 korda suurem. On arvestatud, et igal aastal eraldavad umbes kaks miljardit veist, lammast ja kitse õhku 100 miljonit tonni metaani. Ajalehe „The Canberra Times” sõnul tekitavad kariloomad 13 protsenti Austraalia kasvuhoonegaasist, Uus-Meremaal aga umbes 46 protsenti. Mikroobid mäletseja maos lagundavad sööta ja toodavad metaani, ning see väljub looma suust õhku. Et vähendada  loomade osa globaalses soojenemises, püüavad teadlased leida viise, et suurendada piimatoodangut lehma kohta ning vähendada metaani hulka, mida paiskavad õhku mäletsejad.

Valearvamus suitsetamisest ümber lükatud

„Majanduslikust seisukohast tulenev väide, et inimesed, kes suitsetavad, on varajase suremuse tõttu tervishoiusüsteemile vähem koormaks kui muud inimesed, on vale,” teatab Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. Hollandlased, kes uurisid umbes 13 000 Hollandi ja Ameerika elaniku tervislikku seisundit, leidsid, et mittesuitsetajad on vähem aega haiged kui suitsetajad. Dr. Wilma Nusselder Erasmuse ülikooli rahvatervise osakonnast kirjutab: „Peale selle et suitsetamise mahajätmine pikendab eluiga ja lubab rohkem aastaid olla terve, vähendab see ka haigusperioode.” Ajalehe sõnul „on maailmas suitsetajaid umbes 1,15 miljardit ehk üks kolmandik maakera täiskasvanud elanikkonnast. Ligikaudu 943 miljonit suitsetajat elab arengumaades”.

Lastel suguhaigused

„Juba 11-aastastel lastel ravitakse suguhaigusi,” teatab Londoni ajaleht „The Times”. Ühes Inglismaa linnas esineb kaks korda rohkem gonorröad kui riigis keskmiselt ning kaheksast teismelisest tüdrukust ühel on klamüüdia. Klamüüdiasse nakatumine on Inglismaal alates 1995. aastast peaaegu kahekordistunud ning see on kasvanud teismeliste seas ainuüksi möödunud aasta jooksul viiendiku võrra. Viie aasta jooksul gonorröasse nakatumise 56-protsendiline kasv kogu riigis on leidnud aset peamiselt teismeliste seas.

Nad kasutavad oma pead

Brasiilia kampos elava sipelgaliigi Blepharidatta conops emadel on suur ja pealt lame pea. Ajakirja „National Geographic” Brasiilia väljaande sõnul kasutavad need sipelgad oma ebatavalise kujuga pead, et blokeerida sissekäiku, mis viib kambrisse, kus asuvad munad, vastsed ja nukud, kaitsmaks neid võimalike vaenlaste eest. Sipelgaema kambri seinad on valmistatud putukate kehaosadest, mille on kohale toimetanud töölissipelgad. Pärast seda, kui töölissipelgad on imenud putukate kehad vedelikust tühjaks ja kõrvaldanud nende lihased, ehitavad nad neist ema ümber kambri, jättes sinna sissepääsuava, mis on täpselt ema pea suurune. Töölised pääsevad sellesse erilisse kambrisse siis, kui koputavad ema pea peale nii-öelda salasõna.

Elektrivargad

Kogu Ameerika Ühendriikide kommunaalettevõtted on tugevdamas kontrolli elektrivarguse üle, mis on muutumas üha suuremaks probleemiks. Aastaid tagasi oli elekter liiga odav, et seda varastada, märgib ajakiri „The Wall Street Journal”, kuid elektri hind on viimastel aastatel suuresti tõusnud ning seetõttu on elektrivargus üsna levinud. Näiteks arvestas firma Detroit Edison Company, et 1999. aastal kaotasid nad elektrivarguse pärast 40 miljonit dollarit. On teada, et vargad, kes ei oska ohtusid karta, on kasutanud elektri varastamiseks kõige primitiivsemaid vahendeid, nagu aku ühenduskaableid, pikendusjuhtmeid ja vasktorusid. Teised on jälle kaevanud maad, et teha elektrifirma toitekaablile külgühendus.

Keegi ei tundnud puudust

Hiljuti leiti Soomest Helsingist ühest korterist surnud mehe jäänused. Üks hooldusmees, kes käis majasse tuletõrjealarmi paigaldamas, märkas ukse ees suurt postisaadetiste kuhja ja tundis vastikut haisu. Tema kutse peale saabus politsei ning selgus, et seal üksi elanud 55-aastane pensionär oli olnud surnud üle kuue aasta. Nagu kirjutas ajaleht „Helsingin Sanomat”, oli sotsiaalkindlustusamet kogu selle aja jooksul talle pensioni maksnud ning sotsiaalhooldusasutus oli maksnud ära tema üüri, kuid keegi polnud teda vaatama tulnud. Temast ei tundnud puudust isegi tema täiskasvanud lapsed, kes elavad pealinna piirkonnas. „On imelik mõelda, et inimene elab kuus aastat linnas teiste inimeste keskel, mitte asustamata saarel, ning keegi ei tunne temast niigi palju puudust, et mõelda, kuhu ta on kadunud või mis temaga on juhtunud,” lausus Helsingi sotsiaalteenuste osakonna juhataja Aulikki Kananoja.