Kas me võime usaldada ajalugu?

„Ajaloo tundmise kaudu ... tajume, et oleme osa läbi aegade kestvast inimkooslusest, mis on eksisteerinud juba ammu enne meie sündi ja kestab veel kaua pärast meie surma.” MICHAEL STANFORD, „A COMPANION TO THE STUDY OF HISTORY”

KUI elame ilma ajalugu tundmata, elame otsekui ilma mäluta. Kui me ei tea, mis on toimunud möödunud aegadel, oleme ise, on meie perekond, suguvõsa ja isegi terve rahvas nagu ilma juurteta, ilma minevikuta. Olevikul ei paista olevat mingisugust alust ega erilist tähendust.

Ajalugu võib sisaldada tohutut eluliste õppetundide pagasit. See võib aidata meil vältida ikka ja jälle samu vanu vigu tegemast. Nagu väitis üks filosoof, on mineviku unustanud inimesed määratud seda kordama. Ajaloo tundmine võib aidata meil mõista muistseid tsivilisatsioone, hämmastavaid avastusi, põnevaid inimesi ja erisuguseid seisukohti.

Ent kuidas me teame, kas saame usaldada ajalugu, kui see käsitleb niivõrd kaua aega tagasi elanud inimesi ja ammu toimunud sündmusi? Selleks et saaksime õppida ajaloo hinnalistest õppetundidest, peaksid need kindlasti põhinema tõel. Ja kui leiame tõe, peaksime seda tunnustama, isegi kui see ei paista alati mitte eriti meeldiv olevat. Minevik võib olla nagu roosiaed – see on ühtlasi ilus ja okkaline, see võib inspireerida, kuid see võib ka torgata.

Järgmistes artiklites vaatleme mõningaid ajaloo uurimise aspekte, mis võivad aidata meil lugemismaterjali õigsust hinnata. Vaatleme ka seda, kuidas tähelepanelik lugeja võib usaldusväärse ajaloo uurimisest kasu saada.

[Pilt lk 3]

Kuninganna Nofretete

[Pilt lk 3]

Mida võime ajaloost õppida?

[Piltide allikaviited lk 3]

Nofretete: Ägyptisches Museum der Staatlichen Museen Preußischer Kulturbesitz, Berlin

Äär: foto tehtud British Museumi loal