Mis on interstitsiaalne tsüstiit?

TSÜSTIIT on teisisõnu kusepõiepõletik. See esineb naistel sagedamini kui meestel ning sel on palju vorme ja mitmesuguseid põhjusi.

Põiepõletiku tavalised sümptomid on väga sage urineerimisvajadus ning raskendatud ja põletavalt valulik urineerimine. Kuid mida öelda kroonilise interstitsiaalse tsüstiidi kohta? Mille poolest see tavalisest põiepõletikust erineb? *

Dr. Susan Keay, selle ala asjatundja, tunnistab: „Interstitsiaalset tsüstiiti on väga raske diagnoosida ja veelgi raskem ravida.” Ta lisab, et see haigus „võib tähendada aastatepikkusi kannatusi. Interstitsiaalne tsüstiit on äärmiselt valulik pikaajaline hälve, mis nõuab muudatusi eluviisis ja võib jätkuda aastakümneid”. Kahjuks ei tunnistanud paljud arstid pikka aega selle haiguse olemasolu, vaid väitsid, et see eksisteerib üksnes patsiendi kujutluses. Kuid „patsiendi kaebuste tõsiselt võtmisel ja interstitsiaalse tsüstiidi diagnoosimisel on sageli raviv toime”, märgib üks arst.

Ühe aruande kohaselt on Ameerika Ühendriikides üle 700 000 interstitsiaalse tsüstiidi haige, „mis on kaks korda suurem näitaja kui eelmises aruandes”. Nüüd mõistetakse, et mõnel juhul võidakse meestel diagnoosida eesnäärmehaigus, kui tegelikult on neil hoopis interstitsiaalne tsüstiit. Muidugi avaldab see haigus kaudset mõju paljudele inimestele – eelkõige lähisugulastele ja teistele, kes elavad koos alalistes valudes vaevleva patsiendiga. Arusaadavalt kahandab see haigus inimese tegusust nii kodus kui tööl. Paljudel haigetel tuleb töölkäimisest loobuda. Ka seksuaalsuhted võivad olla haigele väga valulikud.

Kuna praegu veel ei osata selle haiguse all kannatajaid tervendada, on arstide püüded suunatud sümptomite ravile. Millised on mõned kasutatavad ravimeetodid?

 Kergendamine, mitte tervistamine

Dr. Grannum R. Sant Tufts’i Ülikooli meditsiinikoolist ja New Englandi meditsiinikeskusest soovitab peamiste ravimitena antihistamiinseid aineid, tritsüklilisi antidepressante või pentosaanpolüsulfaati, mida kasutatakse suukaudsete preparaatidena. *

Mõned arstid soovitavad põievenitust, mida kirjeldati eelmises artiklis. Üks selline protseduur võib tuua kergendust mõnest kuust kuni aastani. Ühe teise raviprotseduuri käigus viiakse põide dimetüülsulfoksiidi. See preparaat, mille on heaks kiitnud USA Toidu- ja Ravimiamet, võib leevendada sümptomeid kuni kaheks aastaks. Kuid uroloog dr. Kenneth Peters esitab sellele ravimeetodile vastuväiteid, kuna see võib põhjustada tõsist tromboosi ja muid tüsistusi.

Üks hiljutine ravimeetod, mida dr. Peters on oma uurimustes katsetanud, seisneb Calmette-Guérini batsilli (BCG) viimises põide. „BCG kujutab endast nõrgestatud tuberkuloosibaktereid,” kirjutab ta. Selle toime näib tulenevat immuunsüsteemi ergutamisest. Ühes kontrollkatses allus sellele ravile 60 protsenti patsientidest. Nende tervist jälgiti rohkem kui kahe aasta jooksul. Mida täheldati? Dr. Peters ütleb, et 90 protsendil patsientidest, kes allusid ravile, „püsisid kliinilised näidud alanenud valu ja urineerimissageduse näol märkimisväärselt head”.

Mõningatele patsientidele on toonud kergendust ravim nimega Elmiron. Dr. Raymond Hurm märgib, et see ravim „aitab parandada põie sisepinda”. Tulemuste saavutamine nõuab küll aega, kuid ühe patsiendi sõnul on „Elmironiga kergem seda põiehaigust välja kannatada”.

Üks teine katsetamisjärgus olev ravim on Cystistat, mille mõjuaineks on hüaluroonhape. „See preparaat viiakse otse põide ning arvatakse, et selle toime seisneb põie sisepinda katva kahjustatud GAG [glükoosaminoglükaanide] kihi asendamises. [–––] Kliinilised testid on USA-s praegu [1998. aastal] algamas. Seni ei ole selle tõhusus veel teada.” Selle ravimi kasutamiseks on nüüdseks saadud luba Euroopas, kuid veel mitte Ameerika Ühendriikides.

Beth Getz, meditsiiniõde ja interstitsiaalse tsüstiidi patsientide tugigrupi juht, kirjutas: „Mõnikord ei söanda patsiendid arstidelt alternatiivsete ravimeetodite kohta küsida, ... kuna neile ehk tundub, et sellega annaksid nad mõista, nagu poleks nende puhul rakendatav traditsiooniline ravi küllalt hea. Kuid enamik urolooge, kes praegusajal interstitsiaalse tsüstiidi haigeid ravivad, usub mitmesugustesse, sealhulgas alternatiivsetesse ravivõimalustesse – muidugi kui need ei kujuta endast ohtu patsiendi tervisele.”

Vaagnapiirkonna kroonilise valu korral on mõnel maal võimalik saada abi ka valukliinikust. Sealsete ravivõtete hulka kuuluvad nahkaläbiv elektriline närvistimulatsioon, mida kirjeldati eelmises artiklis, närviimpulsside leviku tõkestamine, nõelravi, psühholoogiline nõustamine ja funktsionaalsed taastusprogrammid.

„Ärgake!” küsis eespool tsiteeritud dr. Petersilt, mis võiks aidata neid patsiente, kes urineerivad 40–50 korda päevas. Dr. Peters soovitas ristluunärvi stimulatsiooni, mis võib vähendada tualetiskäimisi kuue korrani  päevas. Selle meetodi puhul, mis on USA-s tuntud kui InterStim Therapy, implanteeritakse patsiendi allkehasse pisike aparaat. See saadab kergeid elektriimpulsse ristluunärvile, mis kontrollib põie tööd.

Lõikus, mida peetakse äärmiseks lahenduseks, ei pruugi anda soovitud tulemusi. „Interstitsiaalse tsüstiidi haigetele tehtud põieoperatsioonid on andnud erisuguseid tulemusi,” ütleb dr. Sant. „Paljud patsiendid tunnevad pärast põie eemaldamist endiselt valusid häbemeluude kohal ja mujal vaagnapiirkonnas.” Seepärast soovitavad eksperdid: ärge kiirustage põie eemaldamisega. See olgu kõige viimane lahendus alles pärast olukorra põhjalikku kaalumist.

Tulevikulootused

Interstitsiaalse Tsüstiidi Assotsiatsioon Rockville’is (Maryland, USA) märgib: „Pole tõenäoline, et kõigi interstitsiaalse tsüstiidi patsientide jaoks leitakse üks universaalne ravilahendus. Kuid vägagi tõenäoliselt saab üha rohkem patsiente abi uute diagnostiliste menetluste, uute ravivõimaluste ja uute ravikombinatsioonide arendamisest. Kui selle haiguse põhjus (või põhjused) ükskord lõplikult välja selgitatakse, on palju lihtsam ka ravimeetodi (või -meetodite) leidmine.” Miljonid inimesed, kes üle kogu maailma interstitsiaalse tsüstiidi all kannatavad, ootavad seda aega pikisilmi!

[Allmärkused]

[Kast lk 21]

Emotsionaalne toetus

Asjatundjad ütlevad, et perekonna, sõprade ja sama haiguse all kannatajate emotsionaalne toetus on interstitsiaalse tsüstiidi patsiendile suureks abiks selle vaevusega toimetulekul. Enamasti saavad paremini hakkama ka need patsiendid, kes hangivad teadmisi oma haiguse kohta ja huvituvad oma ravist.

[Kast lk 22]

Millistest toiduainetest hoiduda

Ehkki teaduslikult ei ole veel tõestatud ühtki seost toidusedeli ja interstitsiaalse tsüstiidi vahel, on paljud arstid ja patsiendid täheldanud mõningaid seoseid. Uroloog dr. Kenneth Peters ütleb, et mõned patsiendid on tundlikud teatud toiduainete suhtes ja et igaüks peaks ise tähele panema, millised toiduained haigusnähte võimendavad. Ta soovitab hoiduda kofeiinist ja alkoholist. Ka tomatid ja tsitrusviljad näivad patsiendi seisundit halvendavat. Samas on oluline, et patsient säilitaks mitmekesise ja tasakaalustatud toidusedeli. Mõned patsiendid on öelnud, et kõige muretumalt võivad nad süüa riisi, kartulit, makarone, aedvilju, liha ja kana. Tähtis on ka juua rohkelt vett, kuna see vähendab uriini happesust ja sellest tulenevalt ka põieseina ärritust.

Alljärgnev on osaline loetelu toiduainetest, mida vältida.

Ananass

Anšoovis

Aprikoos

Aspartaam

Avokaado

Banaan

Gaseeritud vesi

Granaatõun

Hapukoor

Haputainatooted

Jogurt

Jõhvikad/jõhvikamahl

Kalamari

Kantaluup

Konservitud veiseliha

Maasikad

Majonees

Maks

Nektariin

Nitraadid/nitritid

Ploomid

Põlduba

Pähklid

Rabarber

Rukkileib

Rämpstoit

Sahhariin

Salatikastmed

Sibul

Sidrunhape

Sojakaste

Suitsutatud/soolatud liha/kala

Šokolaad

Tee

Tubakas

Tugevamaitseline juust

Türgi uba

Viinamarjad

Virsik

Vürtsitatud toidud

Õun

Äädikas

[Allikaviide]

„Urologic Nursing”, aprill 2000, 20. köide, nr. 2