Vaatleme maailma

Kas inimese parim sõber?

México ajalehe „El Universal” sõnul võivad väiksed lapsed, kes on koeraga üksi jäetud, hammustada saada. „See, et koer lapsele kallale läheb, on peaaegu alati lapse enda süü, kuna koer vaid kaitseb ennast,” ütleb raport. Ühes Mehhiko haiglas on viimase viie aasta jooksul ravitud 426 koerahammustusega last. 12 protsenti neist lastest on saanud püsivaid vigastusi või on hammustus nad inetuks teinud. Raportis õhutatakse vanemaid õpetama oma lastele põhilisi reegleid, kuidas koertega käituda: tuleb olla ettevaatlik, kui puudutatakse nende mänguasju, aset ja sööginõusid; ei tohi minna koera lähedale, kui ta sööb või magab; ei tohi koera sabast sikutada ega tema seljas ratsutada.

Enesetapud Jaapanis

„Jaapan näib olevat kaotanud oma eesmärgi,” ütlevad paljud jaapanlased, ja see võib tuleneda majanduslikust seisakust. Tagajärg on see, et „kümne aasta jooksul on väga palju inimesi enesetapu sooritanud”, teatab „The New York Times”. „Ühiskonnas, mille üheks peamiseks liikumapanevaks jõuks on häbitunne, on rekordiliselt suur tööpuudus ajanud paljud mehed meeleheitesse ning sundinud neid päev läbi ringi uitama ning kodunt äraolemisega teesklema kodustele, et neil on tasutoov töö.” Ängistus ja häbi on pannud mõningaid enesetapule mõtlema. „Neil pole lootust,” ütleb dr. Yukio Saito. „Inimestel pole tulevikuunistusi ning kõik näib allamäge minevat. ... enesetapp on saanud justkui mingisuguseks epideemiaks.” Eriti populaarseks on muutunud enesetappude sooritamine raudteel. Selliste enesetappude ärahoidmiseks on üks raudteefirma värvinud raudtee üleminekukohad heleroheliseks, et enesetapu sooritajate meeleolu muuta, ning paigaldanud mõlemale poole perrooni peeglid, mis sunniks rongi alla viskujat seisma jääma ja mõtlema. See firma on kärpinud ka puuoksi, et enesetapu peale mõtleval inimesel poleks seal privaatsust. Ekspertide arvates on need pingutused aga üsna tõenäoliselt asjatud, kui majanduslik olukord ei parane.

Vaidlemine ja abielu

Uuring, mille korraldas Andrew Christensen Los Angelese California ülikoolist, näitab, et need „abielupaarid, kes on vähem kriitilised ja rohkem sallivamad üksteise erinevuste suhtes, on kõige õnnelikumad”, teatab ajakiri „Time”. Vaidlemine seevastu tekitab aga tihti ainult veel rohkem vaidlusi.

Unepuudus

„Me elame unepuuduse all kannatavas ühiskonnas, mis on ohtlik,” teatab Briti Columbia ülikooli psühholoog Stanley Coren. Unepuudus oli osaliselt süüdi Kolme Miili Saarel toimunud tuumakatastroofis ja tanker „Exxon Valdezi” põhjustatud naftareostuses. Unisuse tõttu juhtub Põhja-Ameerikas igal aastal rohkem kui 100 000 autoavariid, teatab Kanada ajakiri „Maclean’s”. Stanfordi ülikooli unespetsialist dr. William Dement hoiatab: „Inimesed ei saa aru, kui palju uneaega nad tegelikult vajavad.” Et paremini magada, soovitavad uurijad mitte süüa õhtust hiljem kui kolm tundi enne magamajäämist. Magama minna ja üles tõusta tuleks iga päev samal ajal. Magamistoas pole hea hoida telerit ja arvutit. Hoiduda tuleks kofeiinist, alkoholist ja tubakast. Kui jalad voodis külmetavad, tuleks kanda sokke. Enne magamaheitmist on hea käia soojas vannis. Iga päev peaks võimlema, kuid mitte vahetult enne magamajäämist. „Maclean’s” ütleb lõpetuseks: „Kui sul ei tule und, tõuse üles ja tee midagi. Mine voodisse tagasi alles siis, kui tunned väsimust, ning tõuse hommikul tavalisel ajal.”

Hoia köök puhtana!

„[Tavaline] valgendaja kaitseb kõige paremini” köögis pesitsevate haigusttekitavate mikroobide eest, ütleb Kanada ajaleht „Vancouver Sun”. Ajalehes antakse järgmisi soovitusi: Valmista iga päev 30 milliliitrist valgendajast ja 4 liitrist soojast (mitte kuumast) veest lahus. Kuuma vee puhul valgendaja aurustub. Puhasta selle  lahusega köögis olevaid pindasid puhta lapiga. Lase pindadel kuivada. Mida kauem pinnad valgendajaga kokku puutuvad, seda rohkem mikroorganisme hävib. Pese nõud kuuma veega, mille sisse on pandud nõudepesuvahendit, ning steriliseeri seejärel, hoides neid mõned minutid valgendajalahuses. Kui nõud on kuivanud, ei jää sinna mingisuguseid kemikaalijääke. Pese ja steriliseeri iga päev käsnasid, nõudepesulappe ja -harju. Et kätelt toidu peale baktereid ei satuks, pese käsi korralikult, eriti küünte alt.

Hääbumas keeled

Mehhikos on Ameerika kõige suurem põliskeeli rääkiv populatsioon. Lisaks on Mehhiko India ja Hiina järel kolmandal kohal veel praegugi räägitavate kohalike keelte arvu poolest. Paljud neist keeltest on hääbumas, teatab Mehhiko ingliskeelne ajaleht „The News”. Kultuuri ja Humanitaarteaduste Nõukogu direktor Rafael Tovar y de Teresa ütleb, et 19. sajandi lõpul räägitud vähem kui 100 kohalikust keelest kasutatakse praegu vaid 62. Ning 16 nendest keeltest räägib vähem kui 1000 inimest. Üks mure, mis kaasneb keelte hääbumisega, on see, et nendega kaovad ka taimenimetused koos teadmistega nende traditsioonilisest kasutamisest haiguste ravimisel.

Kui oled joonud, ära mine ujuma!

Mõni aasta tagasi oli Saksamaal enamik uppumisjuhtudest seotud „liigse alkoholi tarbimisega”, ütleb Saksamaa Elupäästmisliidu president dr. Klaus Wilkens. Terviselehe „Apotheken Umschau” sõnul leidis 1998. aastal 477 uppumisjuhtu aset Saksamaa jõgedes, ojades ja järvedes. Pärast alkoholi joomist on ohtlik ujuma minna, kuna alkohol võib nõrgendada koordinatsiooni ja lihaste talitlust ning samuti võib see panna inimest oma võimeid ülehindama. Seepärast hoiatavad vetelpäästjad: „Kui oled joonud, ära mine ujuma!”

Tasutakse putukate tapmise eest

India Uttar Pradeshi osariigi metsaamet on alustanud putukate tapmise kampaaniat, et ligi kolme sentimeetri pikkused mardikad ei hävitaks umbes 650 000 iooreapuuga metsa, teatab „The Times of India”. Kuna nende putukate arvukus on viimasel ajal tõusnud, on selle puuliigi eksistents ohus. Putukad kaevuvad koore ja juurte sisse, mistõttu puud kuivavad ning surevad. Metsaamet kasutab putukate püüdmiseks „puupüünise” meetodit. Noorte iooreapuude kooretükke pillutatakse laiali piirkonda, kus need putukad elutsevad. Kooretükkidest väljaimbuv mahl meelitab need putukad kohale ja joobnustab nad, ning seetõttu on neid kergem kätte saada. Selleks tööks palgatakse kohalikke poisse, kellele makstakse iga putuka eest 75 paisat (umbes 30 senti).

Pensionile jäämise masendus

Kuigi varakult pensionile jäämisel on oma eelised, võib see emotsionaalselt laastavalt mõjuda. Brasiilia ajaleht „Diário de Pernambuco” teatab, et endised riigitöötajad kurtsid rahulolematuse, ärrituvuse, ebakindluse, identiteedi kadumise ja isegi depressiooni üle ning neile tundus, nagu oleks nende maailm kokku varisenud. Geriaater Guido Schachniku sõnul „juhtub tihti nii, et varakult pensionile jäävad mehed hakkavad otsima lohutust joomisest ning naised muutuvad sõltuvaks ravimitest”. Need, kes mõtlevad töölt lahkumisele, peaksid „küsima nõu, et vältida suurtesse võlgadesse sattumist, ning neil tuleks rakendada oma oskusi mujal”, ütleb psühholoog Graça Santos.

AIDS ja põllumajandus Sambias

Sambia põllumajanduslikule produktiivsusele on takistuseks AIDSi kiire levik. Ajaleht „Zambia Daily Mail” märgib, et üks tähtsamaid põllumajanduse ressursse on põllumeeste ja nende abiliste tööjõud. Ent suur osa sellest tööjõust kaotatakse AIDSi tõttu. „Kui põllumehed surevad, jääb tööjõudu vähemaks ning selle tagajärjel kahaneb suuresti toodang. See tähendab seda, et peredel pole piisavalt süüa, mistõttu vaesus aina kasvab,” teatab „Zambia Daily Mail”. Sambia Mansa distrikti halduri Daniel Mbepa sõnul oleks lahenduseks see, kui põllumehed oleksid seksuaalsuhetes ainult oma abikaasaga. Ta ütles: „AIDSi probleemi saaks kontrolli all hoida hea moraali edendamisega.”