Aort – imepärane meistritöö

Aort on märksa keerulisem „toru”, kui teadlased varem arvasid. Esmapilgul meenutab aordikaar oma kujult vihmavarju kõverat käepidet. Tegelikult ei ole see päris täpne võrdlus. Aordikaar ei ole mitte lihtsalt kahemõõtmeline, vaid hoopis kolmemõõtmeline – nagu spiraalvedrust välja lõigatud poolringjas osa. Lamedale pinnale asetatuna keerduks see rõngasse ja üles.

Miks on selline ehitus vajalik? Tänu sellele ei voola veri ümber aordikaare nagu vesi jõekäärus, vaid hoopis topeltspiraalselt. Jõekäänaku sisemisel küljel voolab vesi aeglasemalt ning sinna koguneb setteid. Käänaku välimisel küljel on aga vool kiirem ja isegi uuristab kallast. Kui veri liiguks aordis samamoodi ebaühtlase kiirusega, võiks käänu sisepinnale, kus vool on aeglasem, ladestuda ohtlik sete. Spiraalselt voolav veri vähendab seda ohtu, kuna sel moel liikudes uhub veri aordiseina ühtlasemalt.

Aort on tõesti imepäraselt kavandatud! Põhjendatult ütles Piibli laulukirjutaja: „Ma olen tehtud nii kardetavaks imeks” (Laul 139:14).

[Joonis lk 31]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

AORT

[Pildi allikaviide lk 31]

Taustal olevad vererakud lk 24–26 ja 31: Lennart Nilsson