Erakordne Päike

SEL ajal, kui loed seda artiklit, Päike kas paistab taevas või hakkab mõne aja pärast tõusma. Kas sel on tähtsust? On küll, sest ilma päikesekiirguseta poleks Maal siinseid triljoneid elusolendeid, sealhulgas meid endid. Siin poleks ka neid tohutult mitmekesiseid eluvorme, mida on klassifitseeritud miljonitesse liikidesse, alates üherakulistest bakteritest kuni päratu suurte vaaladeni.

On tõsi, et vaid umbes pool miljardikku Päikese toodetavast energiast jõuab meie planeedini. Ent elu alalhoidmiseks piisab ka sellest tühisest kogusest. Kui seda imevähest energiahulka tõhusalt rakendada, võiks see tänapäeva ühiskonna energiavajadused täielikult rahuldada ning seda jääks veel ülegi.

Enamik astronoomiaraamatuid ütleb, et Päike on harilik täht, täiesti tavaline taevakeha. Ent kas on Päike tõesti igas mõttes täiesti tavaline taevakeha? Seattle’is asuva Washingtoni Ülikooli astronoom Guillermo Gonzalez on väitnud, et Päike on erakordne taevakeha. Kas see mõjutab kuidagi elu otsinguid teistel planeetidel? Gonzalez vastab: „Selliseid tähti, mis suudaksid alal hoida intelligentset elu, on vähem kui arvatakse.” Ta jätkab: „Kui astronoomid otsiksid vaid selliseid erakordseid tähti nagu Päike, säästaksid nad palju aega.”

Missugused karakteristikud teevad Päikese sobivaks elu alal hoidma? Neid tegureid uurides peaksime pidama meeles, et paljud Universumi füüsikaliste tunnuste kohta avaldatud väited on puhtteoreetilised.

Huvitavad karakteristikud

● Üksiktäht. Astronoomide arvestuste kohaselt on 85 protsenti Päikese naabruses asuvatest tähtedest kaksik- või mitmiktähed, mis tiirlevad ümber üksteise. Sellised tähed on omavahel seotud gravitatsioonijõuga.

Päike on aga üksiktäht. „See, et Päike on üksiktäht, paistab olevat üsna tavatu,” kirjutab astronoom Kenneth J. H. Phillips oma raamatus „Guide to the  Sun”. Gonzalezi sõnul annab Päikese üksiktähe staatus Maale tunduvalt püsivama orbiidi, mis omakorda loob maakeral eluks vajalikud tingimused.

● Massiivne täht. Veel üheks eripäraks on Gonzalezi sõnul see, et Päike „kuulub 10 protsendi massiivseimate tähtede hulka oma naabruskonnas”, kirjutab ajakiri „New Scientist”. Phillips märgib: „Päike moodustab 99,87% Päikesesüsteemi massist ja kontrollib gravitatsiooniliselt seega kõiki Päikesesüsteemi kuuluvaid taevakehasid.”

Selline karakteristik lubab Maal olla Päikesest suhteliselt kaugel – 150 miljonit kilomeetrit – ja ikkagi sellest mitte eemalduda. See suhteliselt suur vahemaa omakorda kaitseb elu Maal ega lase seda Päikesel ära kõrvetada.

● Rasked elemendid. Gonzalez märgib, et Päikesel on 50 protsenti rohkem raskeid elemente – süsinikku, lämmastikku, hapnikku, magneesiumi, räni ja rauda – kui teistel sama vanadel ja sama tüüpi tähtedel. Selles osas paistab Päike oma kaaslaste hulgas silma. „Raskete elementide suhteline sisalduvus Päikeses on väga madal,” sõnab Phillips, „kuid mõnedel tähtedel ... on see veelgi väiksem.” Tegelikult kuuluvad tähed, mille raskete elementide suhteline sisalduvus on sama kui Päikesel, tähtede gruppi, mida nimetatakse esimeseks populatsiooniks.

Kuidas on see seotud elu olemasoluga Maal? Rasked elemendid on tähtsad elu alalhoidjad. Neid leidub aga vähe, terves Universumis kokku alla ühe protsendi. Maa koosneb siiski peaaegu täiesti rasketest elementidest. Mispärast? Astronoomide sõnul seepärast, et Maa tiirleb sellise ebatavalise kodutähe ümber nagu Päike.

● Peaaegu ringjooneline orbiit. Sellel, et Päike on esimese populatsiooni täht, on  veel üks eelis. „Esimese populatsiooni tähed liiguvad tavaliselt galaktika keskme ümber peaaegu ringjoonelisel orbiidil,” sõnab raamat „Guide to the Sun”. Päikese orbiit pole nii elliptiline kui teistel samavanustel ja sama tüüpi tähtedel. Kuidas mõjutab see elu olemasolu Maal? Sellega, et Päikese ringikujuline orbiit takistab Päikesel sööstmast Galaktika sisemusse, kus on palju supernoovasid (plahvatavaid tähti).

● Heleduse muutumine. Sellega on seotud veel üks huvitav tõik, mis puudutab meie Päikesesüsteemi tähte. Teiste sarnaste tähtedega võrreldes on Päikese heledus tunduvalt vähem muutlik. Teisisõnu, Päikese absoluutne heledus on palju stabiilsem ja püsivam.

Selline suhteliselt ühtlane valgusvoog on hädavajalik, et Maa peal oleks elu. Loodusteadlane Karl Hufbauer sõnab: „Meie eksisteerimine sellel planeedil tõendab seda, et Päikese absoluutne heledus on üks stabiilsemaid keskkonnafaktoreid.”

● Orbiidi kalle. Päikese orbiit on Linnutee galaktika tasandi suhtes ainult pisut kaldu. See tähendab, et Päikese orbiidi tasandi ja Galaktika tasandi vaheline nurk on väga väike. Kuidas soodustab see elu Maal?

Kaugel Päikesesüsteemi äärealadel ümbritseb meid tohutu sfääriline komeediparv, mida kutsutakse Oorti pilveks. * Oletame, et Päikese orbiidi ja Galaktika tasandi vaheline nurk on suurem. Sel juhul ristuks Päikese orbiit järsult Galaktika tasandiga, mis omakorda võib tingida häireid Oorti pilves. Mis oleks tagajärg? Astronoomide sõnul tabaks Maad katastroofiline komeedivaling.

Millest räägivad päikesevarjutused?

Päikesesüsteemis on vähemalt 60 kuud, mis tiirlevad meie süsteemi üheksast planeedist seitsme ümber. Maa paistab olevat aga ainus planeet Päikesesüsteemis, kus võib näha täielikku päikesevarjutust. Miks on see nii?

Päikesevarjutus toimub siis, kui Kuu asub Maa ja Päikese vahel. Selleks et Kuu saaks  päikeseketta täielikult katta, peavad nad näivalt peaaegu ühesuurused olema. Nii see just ongi! Kuigi Päikese diameeter on Kuu omast 400 korda suurem, on Päike Maast ka 400 korda kaugemal kui Kuu.

Ent Maa kaugus Päikesest – seega ka Päikese näiv suurus – pole oluline üksnes selleks, et siin saaks vaadelda täielikku päikesevarjutust. See on ka vajalik tingimus, et Maa peal võiks olla elu. „Kui oleksime Päikesele veidi lähemal või sellest pisut kaugemal, oleks Maa kas liiga kuum või liiga külm ning seetõttu elamiskõlbmatu,” sõnab Gonzalez.

See pole veel kõik. Maa tavatult suur kaaslane Kuu aitab samuti kaasa elule siinsel planeedil, kuna selle gravitatsioon hoiab Maad oma telje ümber liigselt võnkumast. Vastasel korral põhjustaks selline võnkumine metsikuid ja katastroofilisi kliimamuutusi. Nii et eluks Maal on vaja täpset kombinatsiooni Päikese ja Maa vahelisest õigest kaugusest ning õige suurusega Kuust – seda lisaks kõigile muudele Päikese juures täheldatud eripäradele. Missugune on võimalus, et see kõik on vaid juhuslik kokkusattumus?

Kas kokkusattumus?

Oletame, et sa lased oma autot reguleerida hea väljaõppega ja vilunud automehaanikul. Ta viimistleb hoolikalt oma tööd ja lõpptulemusena sa näed, et kõik on tipp-topp. Mis sa arvad, kuidas ta reageeriks selle peale, kui sa hiljem kinnitaksid, et sinu auto on nii heas korras paljalt tänu juhusele?

Sama küsimuse võiks väga hästi esitada ka meie Päikese erakordsuse kohta. Mõned teadlased püüavad panna meid uskuma, et Päikese ehitus, selle orbiit, selle kaugus Maast ja muud karakteristikud on vaid õnneliku kokkusattumuse tulemus. Kas see kõlab mõistlikult? On see järeldus loogiline?

Nii nagu meisterlikult reguleeritud mootorsõiduk räägib meile midagi mehaaniku väljaõppest ja vilumusest, nii räägib meile midagi ka Päike ühes teiste taevakehadega. Meie kodutähe erakordsed omadused, mis teevad elu Maal võimalikuks, kannavad endas selget sõnumit sellest, et see täht on intelligentse ja võimsa Kavandaja ning Looja kätetöö. Apostel Paulus väljendas seda mõtet järgmiselt: „Tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates” (Roomlastele 1:20).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 17]

Meie planeedini jõuab vaid umbes pool miljardikku Päikese toodetavast energiast

[Pilt lk 16]

Päikesel toimuvad pursked, mida on näha ka siin fotol, ei ole ohustanud elu Maa peal

[Allikaviide]

Lk 2, 15 ja 16: NASA foto

[Pilt lk 17]

Kas tõesti kokkusattumus? Tänu Päikese ja Kuu täpsele suuruse näilisele kokkulangevusele on meil võimalik vaadelda suurejoonelist päikesevarjutust

[Pilt lk 18]

Kui Päikese orbiit oleks teine, tabaks Maad katastroofiline komeedivaling