Imestusväärne ringeelundkond

KUJUTLE maja, mille torustik on kavandatud nii leidlikult, et selles voolav vedelik saab transportida turvaliselt toitu, vett, hapnikku ja jääkaineid. Lisaks on need torud võimelised ennast parandama ja vastavalt vajadusele kiiresti kasvama. Kui geniaalne insenerisaavutus see küll oleks!

Meie organismi „torustik” teeb aga enamatki. Peale selle et ta osaleb kehatemperatuuri reguleerimises, toimetab ta edasi hiigelsuurt hulka hormoone ehk keemilisi informatsioonikandjaid ning kaitsekehi haiguste vastu. Lisaks on kogu „torustik” pehme ja elastne – talub tugevat survet ja paindub koos kehaliikmetega. Ükski inimesest insener ei suudaks taolist süsteemi kavandada. Looja aga tegi just midagi sellist, kui ta vormis inimkeha veenid, arterid ja kapillaarid.

Ringeelundkonna põhiosad

Inimese ringeelundkond koosneb kahest omavahel koostööd tegevast süsteemist. Üks on kardiovaskulaarne süsteem, mille moodustavad süda, veri ja kõik veresooned. Teine on lümfisüsteem – soonestik, mis kannab kudedest liigse vedeliku (lümfi) tagasi vereringesse. Kui kõik täiskasvanu veresooned üksteisega jätkata, saaksime 100 000 kilomeetri pikkuse torukese, mis ulatuks kaks ja pool korda ümber maakera! See ulatuslik süsteem varustab miljardeid rakke elutähtsa verega, mis moodustab inimese kehakaalust ligikaudu 8 protsenti.

Vereringe jõujaamaks on muidugi süda. See umbes rusikasuurune elund pumpab päevas edasi vähemalt 9500 liitrit verd, mis võrdub umbes sellega, kui tõsta iga 24 tunni jooksul tonn raskust 10 meetri kõrgusele!

Vere ringlemistee

Milline on vere tee soonestikus? Alustagem sellest, kui hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu. (Vt. diagrammi.) Need veenid suubuvad esimesse südamekambrisse, paremasse kotta. Paremast kojast surutakse veri mõnevõrra lihaselisemasse  kambrisse, paremasse vatsakesse. Edasi voolab veri kopsutüvve ja selle harude, kopsuarterite kaudu kopsudesse. Kopsuarterid on ainukesed arterid, mis kannavad hapnikuvaest verd; tavaliselt teevad seda veenid.

Kopsudes vabaneb veri süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga. Sealt voolab veri nelja kopsuveeni kaudu – need on ainukesed veenid, mis kannavad hapnikurikast verd – südame vasakusse kotta. Vasakust kojast suunatakse veri kõige jõulisemasse südamekambrisse, vasakusse vatsakesse, mis omakorda surub hapnikurikka vere aorti, kust see kantakse laiali üle kogu keha. Kodade ühine kokkutõmme ja sellele järgnev vatsakeste ühine kokkutõmme moodustavad südamelöögi. Neli südameklappi tagavad vere ühesuunalise liikumise läbi südame.

Kuna vasak vatsake peab pumpama verd ka kaugmistesse kehaosadesse, on ta lihaselisem ja umbes kuus korda jõulisem kui parem vatsake. Sellest tulenev kõrge rõhk võiks kergesti põhjustada arteriseinte laiendeid (aneurüsme) ja eluohtlikku ajuveresoonte lõhkemist, kui ei oleks üht leidlikku mehhanismi, mis järsud rõhumuutused summutab.

Elastsed arterid

Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid. Neil on suur valendik ehk õõs, mis võimaldab verel takistamatult liikuda. Arterite seinad on paksud ja lihaselised ning nad sisaldavad kummitaolist valku elastiini. Kui vasak vatsake vere neisse artereisse paiskab, venivad need, summutades kõrge rõhu ning lükates vere edasi distaalsetesse, lihasetüüpi arteritesse, mille seinad sisaldavad samuti elastiini. Tänu sellisele imelisele  kavandatusele on vererõhk ühtlustunud ajaks, kui veri õrnadesse kapillaaridesse jõuab. *

Distaalsete arterite läbimõõt on umbes 1 sentimeetrist 0,3 millimeetrini. Laienedes või kokku tõmbudes, nagu spetsiaalsed närvikiud neile käsu annavad, reguleerivad need sooned verevoolu, nii et tulemuseks on äärmiselt dünaamiline vereringlus. Näiteks trauma või hädaohu korral saadavad arteriseintes olevad rõhusensorid signaale ajju ja viimane omakorda läkitab signaale asjakohastele arteritele, et need vähendaksid verevoolu vähem tähtsatesse kohtadesse (näiteks nahapiirkondadesse) ning juhiksid vere elutähtsatesse organitesse. Ajakirjas „New Scientist” öeldakse: „Arterid „tunnetavad” vere voolamist ja tegutsevad vastavalt.” Neid on tabavalt nimetatud „intelligentseteks torudeks”.

Kui veri jõuab väikseimate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm Hg ja ühtlane. Ühtlane ja madal rõhk on siin eluliselt tähtis, kuna arterioolidest suubub veri kõige väiksematesse veresoontesse kapillaaridesse.

Punalibled ühes rivis

Kapillaarid on sedavõrd peenikesed – läbimõõduga 8–10 mikromeetrit (miljondikku meetrit) –, et punalibled läbivad need ühes rivis. Kapillaaride vaid ühest rakukihist koosnevate seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid (mida transpordib plasma ehk vere vedel osa) ja hapnikku (mida transpordivad punalibled). Samal ajal imenduvad kapillaaridesse süsinikdioksiid ja teised jääkaineid, mis tuleb kudedest ära kanda. Tillukese silmusetaolise sulgurlihase (sfinkteri) abil võivad ka kapillaarid reguleerida neid läbivat verevoolu vastavalt ümbritseva koe vajadustele.

 Veenulitest veenide kaudu südamesse

Kapillaaridest liigub veri peenikestesse veenidesse, mida nimetatakse veenuliteks. 8–100-mikromeetrise läbimõõduga veenulid ühinevad veenideks, mis viivad vere tagasi südamesse. Kui veri jõuab veenidesse, on ta kaotanud peaaegu kogu oma rõhu. Seepärast on veenide seinad arterite seintest õhemad ja sisaldavad ka vähem elastiini. Nende valendik on aga suurem, millest tingituna leidub 65 protsenti ringleva vere mahust veenides.

Kuna vererõhk veenides on madal, jõuab venoosne veri südamesse tänu ühele teisele geniaalsele mehhanismile. Esiteks on veenid varustatud tassitaoliste klappidega, mis ei lase raskusjõul verd südamest eemale tõmmata. Teiseks kasutavad nad ära skeletilihaste tegevust. Kuidas? Kui lihased pingulduvad, näiteks jalalihased kõndimise ajal, suruvad nad lähedalasuvad veenid kokku. See omakorda tõukab verd läbi ühes suunas avanevate klappide südame poole. Viimaks aitab kõhu- ja rinnaõõnesisene rõhk, mis hingamise tõttu vaheldub, veenidest tuleval verel südame paremasse kotta jõuda.

Vereringe töötab nii tõhusalt, et isegi rahuolekus läbib inimese südant igas minutis umbes 5 liitrit verd. Kõndimine suurendab seda hulka 8 liitrini. Treenitud maratonijooksjal võib aga süda väljutada ühes minutis 35 liitrit verd – seitse korda rohkem kui rahuolekus!

Mõnel juhul, näiteks geneetilise eelsoodumuse, tüseduse, raseduse või pikaajalise seismise tõttu, võivad veeniklapid nõrgeneda, nii et veri valgub nende kaudu tagasi. Kui veeniklapid korralikult ei talitle, võib veri neist allpool oleva veeniseina välja sopistada, ning tekivad veenilaiendid. Pressimine, näiteks sünnitamise või soole tühjendamise eesmärgil, suurendab kõhuõõnesisest rõhku, mis takistab vere naasmist päraku ja jämesoole veenidest. Tagajärjeks võivad olla pärakuveenikomud ehk hemorroidid.

Lümfisüsteem

Kui kapillaarid toimetavad kudedesse toitaineid ja võtavad vastu jääkaineid, viivad nad kaasa veidi vähem vedelikku, kui nad kohale toovad. Kudedesse imbub olulisi verevalke. Siit nähtub lümfisüsteemi vajalikkus. See kogub kudedest kokku lümfiks kutsutava üleliigse vedeliku ja toimetab selle tagasi vereringesse põhiliselt kahe suure veeni kaudu kaela alaosas ja rindkeres.

Nagu artereid ja veene, nii on ka lümfisooni mitut liiki. Väikseimad neist on lümfikapillaarid, mis paiknevad keset verekapillaaride võrgustikku. Olles ülimalt läbilaskvad, imavad lümfikapillaarid kudedest üleliigse vedeliku ning juhivad selle äravoolusüsteemi kuuluvatesse suurematesse lümfisoontesse, mis kannavad lümfi edasi lümfitüvedesse. Need ühinevad lümfijuhadeks, mis suubuvad veenidesse.

Lümf voolab ainult ühes suunas – südame poole. Seega ei moodusta lümfisooned ringlust, nagu seda on vereringe. Lümfisoonte kerge lihastegevus, lähedalasuvate arterite tuksumine ja jäsemete liigutused aitavad lümfi edasi viia. Kui miski blokeerib lümfitee, kuhjub lümf sellesse piirkonda ja tekib lümfiturse ehk ödeem.

Lümfiteedesse võivad sattuda ka haigusetekitajad. Seepärast on Looja varustanud lümfisüsteemi tõhusate kaitseelunditega. Nendeks on lümfisõlmed (asetsevad piki lümfi toomasooni), põrn, harknääre, mandlid, ussripik ning peensoole seinas leiduvad lümfifolliikulid (Peyeri naastud). Need elundid on lümfotsüütide – immuunsüsteemi tähtsaimate rakkude – tootmis- või varupaigad. Seega annab hästi talitlev lümfisüsteem oma panuse organismi tervise heaks.

Siinkohal lõpeb meie retk mööda ringeelundkonda. Ometi on isegi see pealiskaudne ekskursioon paljastanud ülimalt keeruka ja efektiivse insenerisaavutuse. See täidab oma lõputuid ülesandeid vaikselt, ilma et me seda üldse tajuksime – kuni ta töötab häireteta. Hoolitse siis oma ringeelundkonna eest ja vastutasuks kannab ta hoolt sinu eest.

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 26]

Hoolitse arterite eest!

Ateroskleroos ehk „arterite kõvastumine” on paljudes maades peamine surmapõhjus. Kõige tavalisem ateroskleroosi vorm on tingitud rasvaühendite ladestumisest arteri sisepinnale, kus nad moodustavad pudrutaolisi kogumeid (ateroome). Need kogumid ahendavad arteri valendikku ehk õõnt, ja sellest tulenevalt võib juhtuda, et arteriseinast rebitakse naast välja, mille tagajärjel tekib soone täielik sulgus. Täielikku umbumist võivad põhjustada ka soones liikuvad trombid või arteriseina spasmid.

Eriti ohtlik on olukord, kui naastud moodustuvad südamelihast toitvate pärgarterite seintele. Kui südamelihas ei saa seetõttu küllaldaselt verd, tekib rinnaangiin – ängistava, pigistava iseloomuga valu rinnaku taga, mille kutsub harilikult esile kehaline pingutus. Kui pärgarter täielikult umbub, võib tagajärjeks olla südamelihase infarkt ehk kärbumine. Raskekujuline infarkt võib põhjustada südame täielikku seiskumist.

Ateroskleroosi riskitegurid on suitsetamine, emotsionaalne pinge, suhkurtõbi, tüsedus, vähene liikumine, kõrge vererõhk, rasvarikas toit ja pärilik eelsoodumus.

[Pildid]

Normaalne

Keskmine ladestus

Tugev umbumine

[Joonis]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Pärgarter

[Joonis lk 24, 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Vereringe

KOPSUD

SÜDAME

parem vatsake

ARTERID

ARTERIOOLID

KAPILLAARID

VEENULID

VEENID

SÜDAME

vasak vatsake

Hapnikurikas veri

Hapnikuvaene veri

Elunditest ja kudedest

ÜLEMINE ÕÕNESVEEN

PAREM KODA

ALUMINE ÕÕNESVEEN

Elunditest ja kudedest

PAREM VATSAKE

klapid

Kopsudesse

KOPSUARTER

Kopsust

VASAK KODA

klapid

VASAK VATSAKE

AORT

Elunditesse ja kudedesse

[Joonis lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kuidas tekib südamelöök

1. Lõõgastumisfaas

2. Kodade kokkutõmme

3. Vatsakeste kokkutõmme

[Pilt lk 25]

Vererakud reisivad läbi 100 000-kilomeetrise soonestiku

[Pilt lk 26]

Fotol on kapillaarid, mida punalibled läbivad ühes rivis

[Allikaviide]

Lennart Nilsson