Piibli seisukoht

Kas Jumal läkitab sõnumeid unenägude kaudu?

RÄÄGITAKSE, et leiutaja Elias Howe sai idee süstikpisteõmblusmasina loomiseks unenäos. Helilooja Mozart ütles, et paljud tema muusikalised teemad lähtuvad unenägudest. Keemik Friedrich August Kekulé von Stradonitz väitis samamoodi, et avastas benseenimolekuli struktuurivalemi unenäos. Sellised juhtumid pole sugugi tavatud. Läbi ajaloo on paljudes kultuurides peetud unenägusid üleloomulikuks nähtuseks. Mõnedes kultuurides usutakse, et nii unenäomaailm kui ärkvelolek on võrdselt reaalsed.

Piiblis on mitmeid jutustusi, kus kirjeldatakse unenägu kui tähtsa informatsiooni allikat – üht moodust, kuidas Jumal inimestega suhtleb (Kohtumõistjate 7:13, 14; 1. Kuningate 3:5). Näiteks rääkis Jumal unenägude kaudu Aabrahami, Jaakobi ja Joosepiga (1. Moosese 28:10–19; 31:10–13; 37:5–11). Babüloonia kuningas Nebukadnetsar sai Jumalalt prohvetlikke unenägusid (Taaniel 2:1, 28–45). Kas pole see mõjuv põhjus uskuda, et ka tänapäeval on mõned unenäod Jumala saadetud sõnumid?

Jumala saadetud unenäod

Piiblis on Jumala inspireeritud unenägudel alati mingi eriline põhjus. Tõsi, vahel ei mõistnud unenäo nägija kohe unenäo tähendust. Paljudel juhtudel aga andis see, kes „paljastab saladusi”, ise selgituse, nii et unenäo tähendus ei tekitanud mingeid kahtlusi (Taaniel 2:28, 29; Aamos 3:7). Jumalalt lähtunud unenäod polnud ähmaselt ebaloogilised, mis tihti iseloomustab tavalisi unenägusid.

Vahel kasutas Jumal unenägusid selleks, et kaitsta tema eesmärgi nimel tegutsevaid võtmeisikuid. Selliseid unenägusid ei näinud ilmtingimata vaid jumalateenijad. Näiteks astroloogid, kes külastasid Jeesus-lapsukest, ei naasnud mõrvakavatsusi hauduva Heroodese juurde, nagu see oli  käskinud. Mispärast? Unenäos oli neid selle eest hoiatatud (Matteuse 2:7–12). Tänu sellele oli Jeesuse kasuisal Joosepil piisavalt aega, et põgeneda oma perekonnaga Egiptusesse, mida ta tegi vastavalt juhtnööridele, mis ta oli unenäos saanud. See päästis väikese Jeesuse elu (Matteuse 2:13–15).

Sajandeid varem oli Egiptuse vaarao näinud unenägusid seitsmest heast viljapeast ja seitsmest lihavast lehmast ning seitsmest peenikesest viljapeast ja seitsmest lahjast lehmast. Joosep seletas need unenäod Jumala abiga täpselt lahti: Egiptuses tuleb seitse külluseaastat ja seejärel seitse nälja-aastat. Seda ette teades said egiptlased nendeks aastateks valmistuda ning toitu varuda. Tänu sellele jäid Aabrahami järeltulijad ellu ning tulid Egiptusesse (1. Moosese raamat ptk 41; 45:5–8).

Babüloonia kuningas Nebukadnetsar nägi samuti üht und. Selles ennustati nende tulevaste maailmavõimude tõusu ja langust, mis on seotud Jumala rahvaga (Taaniel 2:31–43). Hiljem nägi ta veel üht und, mis ennustas tema hullumist ja hilisemat paranemist. Sel prohvetlikul unenäol oli suurem täitumine, mis näitas täpselt ära aja, mil rajatakse Messia Kuningriik, mis teostab lõplikult Jumala tahte (Taaniel 4:7–34).

Kuidas on lood tänapäeval?

Jumal tõesti suhtles mõnede inimestega unenägude kaudu. Ent Piibel näitab, et seda juhtus suhteliselt harva. Unenäod polnud peamine moodus, kuidas Jumal inimestega suhtles. Oli palju selliseid ustavaid jumalateenijaid, kes ei saanud Jumalalt kunagi sõnumeid unenäo kaudu. Seda, kuidas Jumal kasutas unenägusid inimestega suhtlemiseks, võib võrrelda Punase mere vete lahutamisega. Me teame, et ta tegi seda korra, kuid see polnud sugugi tema tavaline viis oma rahvaga tegeleda (2. Moosese 14:21).

Apostel Paulus mõistis, et tema päevil tegutseb Jumala vaim oma teenijatega mitmel erakordsel viisil. Paulus ütles: „Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkuse sõna, teisele aga tunnetuse sõna sama Vaimu kaudu; teisele antakse usku samas Vaimus, teisele andeid terveks teha samas Vaimus; teisele vägevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist” (1. Korintlastele 12:8–10). Kuigi jumalikke unenägusid siin otseselt ei mainita, pidasid paljud kristlased Jumalast inspireeritud unenägusid ilmselt üheks vaimuanniks, millega läks täide Joel 3:1 toodud prohvetiennustus (Apostlite teod 16:9, 10).

Ent apostel ütles selliste eriliste andide kohta: „Olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad; olgu tunnetus, see lõpeb ära” (1. Korintlastele 13:8). Ilmselt hõlmasid need annid, mis ’lõpevad ära’, ka neid mitmesuguseid viise, kuidas Jumal suhtles inimestega. Pärast apostlite surma ei andnud aga Jumal oma teenijatele enam selliseid ande.

Tänapäeva eksperdid püüavad siiani mõista unenägude protsessi ning seda, kas neil on mingit praktilist tähendust. Piibel ei valgusta seda küsimust. Ent nendele, kes püüavad iga hinna eest näha oma unenägusid kui Jumalast saadetuid, annab Piibel hoiatuse. Sakarja 10:2 on kirjas: „Ennustajad näevad valet ... jutustavad tühiseid unenägusid.” Jumal hoiatab ka märkide seletamise eest (5. Moosese 18:10–12). Nende hoiatuste valgusel ei peaks kristlased tänapäeval ootama, et nad saavad mingeid jumalikke juhtnööre oma unenägudes. Nad peaksid unenägusid võtma kui lihtsalt magamisega kaasnevat kogemust.