Lugejate kirju

Tõendid loomise kohta. Töötasin aastaid koos teadlastega ja mind ärritas alati, kui nad väitsid, et usk loomisesse on liiga primitiivne. Artikliseeria „Pilk sellele, mida palja silmaga pole näha” (22. august 2000) annab sellistele väidetele suurepärase vastuse. Te tõite loomise kohta veenvaid tõendeid ainuüksi mõnel leheküljel. Ajakiri „Ärgake!” on oma kirjutiste ja uurimistöö tasemelt suurepärane.

B. E., Uus-Meremaa

Uurin Jehoova tunnistajatega Piiblit ning mu usk Jumala olemasolusse kahtlemata tugevnes, kui mõtlesin sellele infole aatomitest, rakkudest ja DNA-st.

T. K., Jaapan

Nüüd ma tean, kuidas tekib vikerkaar, miks rohi on roheline ja mis on aatom. Kuigi „Ärgake!” pole teadusajakiri, tuuakse selles teaduslikke tõendeid, mis toetavad usku Loojasse.

M. F., Ameerika Ühendriigid

Paranemine vereülekandeta. Artikkel „Sisetunde küsimus” (22. august 2000) puudutas mind sügavalt. Olin täpselt samasuguses olukorras, kui mul diagnoositi äge promüelotsüütleukeemia. Edasi kulges kõik üsna sarnaselt sellega, mis juhtus Darlene’iga. Mulle öeldi, et mul on elada vaid mõned päevad. See oli kolm aastat tagasi.

A. B., Saksamaa

Seksuaalne ahistamine. Tänan teid artikli eest „Noored küsivad: mida teha, kui mind seksuaalselt ahistatakse?” (22. august 2000). Koolis kutsuti mind igasuguste nimedega, kuna ma ei käitunud ebamoraalselt. Pärast keskkooli lõppu arvasin, et nüüd olen sellisest ahistamisest pääsenud, kuid paljud tüdrukud on teinud mulle kahemõttelisi kommentaare. See, et olen rääkinud avalikult oma kristlikest tõekspidamistest, on aidanud mul sellistele lähenemiskatsetele vastu seista. Tänan teid, et annate meile sellist vaimset toitu.

H. C., Sambia

Sellest artiklist on mulle olnud palju kasu. Käin kolmandas klassis ning üks minu klassivend vaatab mind kogu aeg. Nüüd ma tean, mis ma tegema pean.

H. K., Ameerika Ühendriigid

See artikkel ilmus täpselt õigel ajal. Kogen töö juures seksuaalset ahistamist. See on emotsionaalselt kurnav. Just siis, kui olin peaaegu kokku varisemas, ilmus see artikkel. Nüüd ma tean, kuidas tööl inimestega käituda.

L. T., Ameerika Ühendriigid

Linn Venemaal. Kuna minu firma tegeleb rahvusvahelise äriga, meeldib mulle lugeda artikleid eri maade kohta. Minu töökaaslase poeg elab Venemaal, seepärast rääkisin talle artiklist „Külaskäik „Venemaa vanimasse linna”” (22. august 2000). Ta oli sellest artiklist väga huvitatud. Pärast artikli lugemist tahtis ta veel mõnd ajakirja „Ärgake!” numbrit. Andsin talle 2000. aasta 22. mai numbri, kus oli artikkel „Praha ainulaadne kell”. Tänu sellele sai temast ajakirja „Ärgake!” tellija. Tänan teid sellise väärtusliku info eest.

S. O., Ameerika Ühendriigid

Vedel guljašš? Mõtlesin, et proovin teha Ungari guljašši, mille retsept ilmus artiklis „Vürts, mis toodi teiselt poolt maakera” (8. september 2000). Kõik läks hästi, kuni lisasin kaks liitrit vett. Minu guljašš nägi välja pigem supi kui hautise moodi, mis oli pildil. Kas ma sain millestki valesti aru?

L. P., Kanada

Ei, meie ise nimetasime seda ekslikult kastmeks, kuigi see on tegelikult Ungari guljašš-supi retsept. Mõned kokaraamatud soovitavad panna vähem vett, kui oli kirjas meie retseptis. On huvitav, et teised lugejad proovisid samuti seda retsepti ning kirjutasid, et neile maitses see väga. (Toim.)