Nõukogude võim ründab religiooni

AASTAL 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mille koosseisu kuuluv Venemaa oli kaugelt suurem ja vägevam algselt sellesse liitu kuulunud neljast vabariigist. Lõpuks laienes Nõukogude Liit 15 liiduvabariigini, hõlmates ligi üht kuuendikku kogu maakerast. Ent aastal 1991 lagunes Nõukogude Liit ootamatult. * On tähelepanuväärne, et see oli esimene riik, mis püüdis oma rahva südamest välja juurida usku Jumalasse.

Nõukogude Liidu esimene juht Vladimir Iljitš Lenin järgis Karl Marxi, kes nimetas ristiusku rõhumise tööriistaks. Marx kutsus religiooni „oopiumiks rahvale” ja Lenin kuulutas hiljem: „Igasugune usuidee, iga idee mistahes jumalast, ... on kirjeldamatu jälkus.”

Kui Vene Õigeusu Kiriku patriarh Tihhon 1925. aastal suri, ei lastud kirikul määrata uut patriarhi. Järgneva religioonivastase rünnaku käigus lõhuti enamik kirikuhooneid või võeti need kasutusele ilmalikul otstarbel. Preestrid saadeti vangilaagritesse, kus paljud neist surid. „Encyclopædia Britannica” teatab: „Jossif Stalini valitsuse all 1920ndate aastate lõpus ja 1930ndatel aastatel kannatas kirik verise tagakiusamise all, mis nõudis tuhandeid ohvreid. Aastaks 1939 tegutses vaid kolm-neli õigeusu piiskoppi ja ametlikult oli käigus 100 kirikut.”

Peaaegu et üleöö toimus aga tähelepanuväärne muutus.

Teine maailmasõda ja religioon

Aastal 1939 tungis natslik Saksamaa (tollal Nõukogude Liidu liitlasmaa) Poolasse, mis vallandas II maailmasõja. Ühe aastaga võttis Nõukogude Liit enda valdusse 4 viimast liiduvabariiki 15-st: Läti, Leedu, Eesti ja Moldaavia. 1941. aasta juunis alustas aga Saksamaa Nõukogude Liidu vastu ulatuslikku pealetungi, mis tuli Stalinile täieliku üllatusena. Sama aasta lõpuks olid Saksa väeosad jõudnud juba Moskva alla ning Nõukogude Liidu alistamine tundus olevat käeulatuses.

Stalin püüdis meeleheitlikult mobiliseerida rahvast sõtta, mida venelased kutsusid Suureks Isamaasõjaks. Stalin mõistis, et ta peab tegema järeleandmisi kirikule, saavutamaks rahva poolehoiu sõjalisteks ettevõtmisteks,  kuna miljonid olid ikkagi jäänud usklikeks. Mis oli Stalini religioonipoliitika silmatorkava suunapöörde tagajärg?

Koostöös kirikuga mobiliseeriti vene rahvast sõtta ning 1945. aastal saavutas Nõukogude Liit märkimisväärse võidu Saksamaa üle. Pärast seda, kui nõukogude võimu rünnakud kirikute vastu ajutiselt lakkasid, kasvas õigeusu kirikute hulk 25000ni ja preestrite arv 33 000ni.

Uued rünnakud

Tegelikult polnud nõukogude ladviku eesmärk juurida inimeste südamest välja idee Jumalast sugugi muutunud. „The Encyclopædia Britannica” selgitab: „Uue religioonivastase liikumise algatas peaminister Nikita Hruštšov aastatel 1959–1964, vähendades tegevkirikute arvu 10 000-le. Pärast patriarh Aleksiuse surma aastal 1971 määrati ametisse uus patriarh Piimen ning kuigi kirik valitses veel miljonite üle, oli selle tulevik ebakindel.” *

Hiljem me arutame, kuidas Vene Õigeusu Kirikul õnnestus Nõukogude Liidu uute rünnakute all edasi tegutseda. Ent kuidas läks teistel religioonidel Nõukogude Liidus? Missugused nendest said peamiseks rünnaku märklauaks ja miks? Seda vaatleme järgmises artiklis.

[Allmärkused]

[Pilt lk 3]

Lenin nimetas iga ideed Jumalast kirjeldamatuks jälkuseks

[Allikaviide]

Musée d’Histoire Contemporaine–BDIC