Vaatleme maailma

Mangumine mõjub

Inglismaa ostupiirkondi „vallutab uus põlvkond priiskavaid, elutarku, moeteadlikke noori”, kirjutab Londoni ajaleht „The Times”. „Need 10–13aastased on piisavalt küpsed, otsustamaks ise, mida osta, ja samas ka piisavalt noored, et panna mangumise abil oma vanemaid maksma nende kalliste asjade eest, mis nad välja valivad,” lisab ajaleht. Piers Berezai turu-uuringufirmast Datamonitor märgib: „Lahutumuse tõusu ja naiste suurenenud tööhõive tõttu etendab vanemlik süütunne üha kasvavat osa selles, et koos lastega veetmata jäänud aega kompenseeritakse rahaga. Lapsed mõistavad, et mangumine on tõhus viis saavutada oma tahtmine. Vanemad, kes näevad oma lapsi vaid aeg-ajalt, on altimad laste mangumisele järele andma.”

Täiskasvanud söövad beebitoitu

Täiskasvanud moodustavad kasvava osa beebitoidu tarbijatest, teatab Saksamaa uudisteagentuur dpa-Basisdienst. Ühe saksa juhtiva beebitoiduvalmistaja toodangust müüakse 10 protsenti lasteta peredele. Imikutele valmistatud piimapudingut ja puuviljapüreed armastavad igas vanuses ja igasuguse ühiskondliku positsiooniga inimesed. Kuna portsjon beebitoitu võib sisaldada ainult 100 kilokalorit, eelistavad paljud täiskasvanud oma kehakaalu huvides just seda suupistet. Tootjad hoogustavad igati seda suundumust, soovitades oma tooteid „väikestele ja suurtele” ning pakkudes retsepte, milles on kasutatud nende tooteid. Kuid Saksa Toitlustusühistu ei kiida seda suundumust heaks. Esindaja Anette Brauni sõnul ei vaja täiskasvanud sellist eriliselt valmistatud toitu, kui nad just haiged pole. Nad peaksid toitu mäluma. „Selleks meil ju hambad ongi,” ütleb Braun.

Suitsetamisharjumus võib tekkida kiiresti

Massachusettsi ülikooli uurijad kinnitavad, et mõnel inimesel ilmnevad sõltuvuse märgid „vaid mõni päev pärast esimese sigareti tõmbamist”, öeldakse Associated Pressi teadaandes. Uurimuses jälgiti ühe aasta jooksul 681 noore (vanuses 12–13 aastat) suitsetamisharjumusi ja tähendati üles sümptomid, mis osutavad sõltuvusele. „Varemgi arvati, et paljud inimesed satuvad sõltuvusse väga kiiresti,” ütleb dr Richard Hurt, „kuid nüüd on meil esimene täiesti kindel tõend, mis kinnitab selle oletuse paikapidavust.” Uurimisgrupi juhataja dr Joseph DiFranza sõnab: „Eeskätt rõhutavad selle uurimuse tulemused meile seda, kui tähtis on hoiatada lapsi, et pole võimalik vaid aeg-ajalt sigaretti tõmmata või kõigest mõni nädal suitsetada ning siis sellest loobuda.”

Kirikud tunnistavad sunnitööjõu kasutamist

Hiljuti rabas Saksamaa üldsust teadaanne, et nii katoliiklikud kui ka evangeelsed kirikud kasutasid Teise maailmasõja ajal sunnitööjõudu. Saksa katoliikliku Piiskoppide Konverentsi esindaja ütles, et „sunnitöölised töötasid kirikule kuuluvates valdustes, nagu kloostripõldudel, viinamarjaistandustes ja haiglates”, teatab ajaleht „Frankfurter Allgemeine Zeitung”. Evangeelse kiriku suurimad heategevus- ja sotsiaalasutused Euroopas „kasutasid sunnitöölisi kogu Teise maailmasõja kestel”, öeldakse ajalehes „Süddeutsche Zeitung”. Nii katoliiklikud kui evangeelsed kirikud on lubanud maksta mitme miljoni Saksa marga ulatuses kahjutasu veel elavatele sunnitöölistele, kellest enamik olid tsiviilisikud Ida-Euroopa maadest.

Kas tsingipastillid lühendavad külmetushaiguste kulgu?

Juba aastaid on uurijad vaielnud selle üle, kas tsink aitab külmetushaiguste vastu. Hiljutises uurimuses selgus, et „kui võtta kohe külmetushaiguse ilmnedes iga paari tunni järel tsingipastille, möödub haigus peaaegu poole kiiremini”, teatab ajakiri „Science News”. Peale selle ilmnes uurimusalustel, kes tarvitasid tsingipastille iga kahe-kolme tunni järel nelja või viie päeva vältel, „märkimisväärselt vähem köha ja nohu” kui nendel, kes võtsid sisse platseebot. Ent mõnedel tsinki tarvitanutel esines kõrvalnähte, nagu kõhukinnisust ja suu kuivust, ütleb ajakiri.

 „Imporditakse” preestreid

Olles mures preestrite nappuse pärast arenenud riikides, on katoliku kirik hakanud „importima” preestreid teistest riikidest, teatab Itaalia ajakiri „L’Espresso”. „Itaalias, mujal Euroopas ja Põhja-Ameerikas ei koolita seminarid piisaval hulgal uusi preestreid ning piiskopkonnad ei ole enam suutelised täitma vabaksjäänud preestrikohti,” öeldakse ajakirjas. Vakantsetele kohtadele pannakse nüüd Brasiiliast, Indiast ja Filipiinidelt sisse toodud preestreid. „See suundumus on veel uus,” märgib „L’Espresso”, „kuid see on muutmas kirikut. [–––] Itaalias on juba 1131 väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud preestrit – mis on 3 protsenti koguarvust –, kes on Piiskoppide Konverentsi palgalehel.” Itaalia on muutumas misjonialaks, märgib ajakiri.

Kuivatatud loomatoit võib põhjustada haigestumist

„Loomatoidud, mida valmistatakse sigade ja veiste kuivatatud kõrvadest, sõrgadest, kopsudest ja luudest, on põhjustanud inimestele salmonella-mürgistust,” teatab ajakiri „FDA Consumer”. Kanada tervishoiuametnike teatel raviti ühe aasta jooksul vähemalt 35 kanadalasel salmonella-mürgistust pärast seda, kui nad olid puutunud kokku kuivatatud seakõrvadega. Gloria Dunnavan Toidu- ja Ravimiameti veterinaarmeditsiini keskusest soovitab tarbijatel kasutada kuivatatud loomasaadusi täpselt samamoodi nagu toorest liha. „Teisisõnu, pärast nendega kokkupuudet peske käsi sooja vee ja seebiga, ärge asetage neid saadusi samadele pindadele, kuhu panete teisi toiduaineid (näiteks köögilauad), ja ärge lubage lastel pärast nendega kokkupuudet käsi suhu panna,” öeldakse ajakirjas.

Kapslid, mis näevad

Üks Iisraeli firma on leiutanud kapsli, mis pärast allaneelamist funktsioneerib kui pisike videokaamera ning aitab uurida peensoolehaigusi, teatab Mehhiko ajaleht „Excelsior”. See minikaamera saadab signaale spetsiaalsele vööle, mida patsient kannab puusa ümber. Kujutised töödeldakse arvutis, misjärel asjatundjad neid uurivad. Pisike kaamera väljutatakse loomulikul teel. Dr Blair Lewise sõnul on selle uurimismeetodi üheks eeliseks valutus. Üks kapsli leiutajaid professor Paul Swain ütleb, et „patsiendi peensoole alumisest osast on võimalik saada pilte ilma rahusteid manustamata ning isegi siis, kui patsient ringi kõnnib”. USA Toidu- ja Ravimiamet on andnud loa selle kapsli katsetamiseks 20 patsiendil New Yorgis ja Londonis.

Töödepressioon kasvab

„Stress, mure ja depressioon töökohal vaevab igat kümnendat maailma töölist,” teatab Pariisi päevaleht „International Herald Tribune”. ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni uurimusest selgus, et tööst tingitud stress läheb Euroopale ja Ameerika Ühendriikidele aastas maksma rohkem kui 120 miljardit dollarit. Töödepressiooni tõus öeldakse olevat osaliselt tingitud tehnoloogilisest revolutsioonist, mis on tekitanud töölistele lisapingeid. Ajaleht märgib, et Ühendriikides „läheb aastas kaduma 200 miljonit tööpäeva tööst tingitud vaimse tervise häirete tõttu”, ning Soomes kannatab üle poole töölkäijatest stressiga seonduvate probleemide all. Umbes kolmandikul Inglismaa töötajatest öeldakse esinevat vaimse tervise häireid, kusjuures 5 protsenti neist kannatab sügava depressiooni all.

Elust ja surmast Eestis

Statistika andmetel tuleb Eestis 1990. aastatel 100 000 elaniku kohta 160 hukkunut, mis ületab Põhjamaade vastava kordaja kolm korda. Siia alla kuuluvad õnnetusjuhtumid, enesetapud ja mõrvad. Suitsiidiuurija Airi Värniku sõnul on praegu Eestis halvaks märgiks 20–24-aastaste noormeeste tõusev suitsiidikõvera trend viimase 10 aasta jooksul. Spetsialistide järeldusel on see seotud maailmast paiskuva info tugeva mõjuga, mis kannustab viivitamata elu nautima, seejuures vahendeid valimata, aga ka tühjus või hirm lapsepõlvekodust ja jõhkrakoelised suhted noortekampades. Eri maade uuringud on näidanud, et nendes maades, kus kodanikkonnal on siduv idee, on enesetappude arv suhteliselt väike. Samuti võis täheldada, et Eesti taasiseseisvumise ärkamise ja lootuste ajal (aastatel 1986–1989) oli nii üldsuremus kui ka vägivaldsete surmade arv väiksem kui kunagi viimaste kümnendite vältel, ning lapsi sündis rohkesti.