Cherrapunji – üks vihmasemaid paiku maailmas

„ÄRGAKE!” INDIA-KORRESPONDENDILT

ÜKS vihmasemaid paiku maailmas? Kuidas nii? Veepuudus on ju siin Indias üsna tavaline ning enamikul päevadel ei pea isegi vihmavarju kaasa võtma. Millisest kummalisest kohast on jutt? Kirde-India osariigi Meghalaya linnast Cherrapunjist, mis piirneb Bangladeshiga. Meghalaya on nii kaunis, et seda on kutsutud oriendi Šotimaaks. Selle nime tähendus on „pilvede kodu”. Miks on aga Cherrapunjid peetud pikka aega üheks maakera vihmasemaks kohaks? Tehkem sellesse põnevasse paika väike reis. *

Meie reis algab Meghalaya pealinnast Shillongist. Sõidame turismibussiga lõuna poole. Kui möödume lainjatest mägedest ja avaratest rohumaadest, näeme ees pilvi, mis tuletab kohe meelde, et nimi Meghalaya on selle koha jaoks igati sobiv.

Käänakuline tee, mis tõuseb ja langeb, kulgeb sügava kuristiku serva mööda. All kuristikus kasvab tihe mets. Näeme kõrgelt langevaid jugasid, mis toidavad orus voolavat jõge. Kui meie buss peatub Mawkdokis, on mägede vahel näha madalaid pilvi. Korraga varjavad pilved kogu vaatevälja, ent sama kiiresti pilved ka kaovad. Hetkeks muutume ka meie nähtamatuks, olles mässitud valgesse pilvevaipa. Peagi puhub tuul pilved minema ja hingematvalt kaunis maastik särab päikesepaistes.

Cherrapunji asub merepinnast 1300 meetri kõrgusel. Kui jõuame linna, ei näe me ainsatki vihmapilve ega ühtki vihmavarjuga inimest. Ainult meie, turistid, oleme valmistunud vihmavalinguks. Millal siin siis vihma sajab?

Troopikas on tugevad vihmasajud siis, kui ookeanide soojemates osades aurustub päikese käes suures koguses vett. Kui niiskust täis õhumassid liiguvad India ookeanilt Himaalaja mägede lõunapoolsete nõlvadeni ja ülespoole tõusevad, tühjendavad nad oma koorma vihmavalingute näol. Kõige  rohkem langeb sademeid Meghalaya platoole. Kuna sellele mäestikualale paistab päev läbi troopikapäike, tõusevad vihmapilved ja hõljuvad platoo kohal, kuni õhk õhtu poole jahedamaks muutub. See aitab ka mõista, miks kõige rohkem sajab just öösiti.

1861. aasta juulis oli selles linnas 9300 mm sademeid. Ning 12 kuu jooksul ajavahemikus 1. august 1860 kuni 31. juuli 1861 oli sademeid 26 460 mm. Praegu sajab Cherrapunjis keskmiselt 180 päeva aastas. Kõige suuremad vihmasajud on juunist septembrini. Kuna kõige enam sajab öösiti, võivad turistid rahulikult vaatamisväärsustega tutvuda, ilma et peaksid kartma vihma kätte jäämist.

On raske uskuda, et piirkonnas, kus nii palju sajab, võib üldse kunagi veepuudust olla. Ometi tuleb seda tihti ette talvekuudel. Kuhu siis mussoonvihmaveed kaovad? Kuna Cherrapunji lähedal on laialdaselt metsa maha võetud, valgub suurem osa vihmaveest kõrgplatoolt alla ja täidab tasandike jõed, mis voolavad peamiselt Bangladeshi. Mõeldakse küll tammide rajamisele ja reservuaaride ehitamisele, kuid Mawsynrami hõimupealiku Glorence Syiem Malngiangi sõnul pole veeprobleemi lahendamiseks tehtud mingisuguseid tõsiseid pingutusi.

Külaskäik Cherrapunjisse on olnud tõeliselt huvitav ja hariv. Millised võrratud maastikud siin küll on! Siin kasvab imekauneid lilli, kaasa arvatud umbes 300 orhideeliiki ning haruldane putuktoiduline taim nephenthes kasiana. Cherrapunji elusloodus on tõeliselt mitmekesine. Peale selle saab siin uurida lubjakivikoopaid ja megaliite. Piirkonna suurtelt apelsiniistandikelt saab mahlaseid puuvilju ning maitsvat naturaalset apelsinimett. Kõik see ootab ees Meghalaya, „pilvede kodu” ja Cherrapunji, ühe maakera vihmaseima paiga külastajaid.

[Allmärkus]

[Kaart lk 22]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

INDIA

Cherrapunji

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 23]

Joad toidavad orus voolavat jõge

[Pilt lk 23]

See putuktoiduline taim on siin kandis haruldane

[Allikaviide]

Foto: Matthew Miller