Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Ehtsad panamakübarad — Made in Ecuador?

Ehtsad panamakübarad — Made in Ecuador?

Ehtsad panamakübarad – Made in Ecuador?

„ÄRGAKE!” ECUADORI-KORRESPONDENDILT

KAS ostjat on ninapidi veetud? Kõrvaltvaatajale võib see nõnda paista. Kuidas on võimalik, et klient maksis ehtsa panamakübara eest 300 dollarit, ent müüja võttis kübara välja karbist, kus oli selgelt kirjas „Made in Ecuador”. Kas on tegemist pettusega? Kaugel sellest. Tegelikult valmistatakse tõelisi panamakübaraid tõepoolest Ecuadoris. Kuidas on nad aga saanud endale sellise eksitava nime? Miks maksab säärane kübar niivõrd palju?

19. sajandi keskel tormasid kullaotsijad Californiasse, läbides teel Panama maakitsuse. Seal ostsid nad endale Ecuadorist imporditud kübaraid. Aja jooksul hakati neid kübaraid nimetama nende müügikoha, mitte enam valmistamiskoha järgi. Lõpuks muutus panamakübar äärmiselt populaarseks. Näiteks aastal 1849 eksportis Ecuador rohkem kui 220 000 kübarat! Seejärel, aastal 1855, viis Panamas elav prantslane need kübarad maailmanäitusele Pariisi. Moeteadlikele prantslastele avaldas muljet nende kübarate peenekoeline materjal, nii et mõned nimetasid seda „õlgriideks”. Varsti oli peaaegu mõeldamatu kanda mingit muud kübarat!

Panamakübara populaarsus pääses valla 20. sajandi alguses, kui maailma ajakirjanduses ilmusid fotod USA tollasest presidendist Theodore Rooseveltist, kus ta kandis stiilset peenekoelist fino kübarat. Nõudlus nende kübarate järele kasvas. Tunnustatud kompaniid kõikjal maailmas hakkasid neid pakkuma. Türgis keelas 1925. aastal uuendatud seadus traditsioonilise Türgi mütsi fessi kandmise ning selle asemel kästi kanda panamakübaraid. Aastaks 1944 oli panamakübar saanud Ecuadori peamiseks ekspordiartikliks.

20. sajandi teisel poolel on selle kübara populaarsus kahanenud. Siiski on Ecuadoris valmistatud peenekoelised panamakübarad säilitanud oma võlu. Tõesti, asjatundlikud kübarakaupmehed üle maailma konkureerivad, et saada endale esmaklassilisi eksemplare. Panamakübarate elegants on kütkestanud tuntud inimesi möödunud aegadest kuni meie päevini välja. Seda on kandnud Winston Churchill, Nikita Hruštšov, Humphrey Bogart ja Michael Jordan, kui mainida vaid mõningaid.

Loomulikult tehakse ehtsa panamakübara järgi ka odavaid laiatarbekaubaks mõeldud jäljendeid. Ent need võivad murduda või ei lase nad õhku läbi. Vastandina nendele on tõeline panamakübar kerge ja õhku läbilaskev ning see peab vastu kogu eluaja. Iga selline kübar on käsitsi põimitud ja seega ainulaadne. Hinnad ulatuvad paarist dollarist kuni rohkem kui tuhande dollarini. Odavamad on jämedakoelised kübarad ja kallimad on haruldased superfinos’ed, mida valmistatakse Montecristi linnas. Kvaliteedi määrab põimingu viimistlus ja ühtlus ning ka värvivalik. Ent pea alati meeles, et ehtsaid panamakübaraid valmistatakse vaid Ecuadoris.

[Kast/pildid lk 26, 27]

Kuidas valmistatakse panamakübarat

Kuidas panamakübarat valmistatakse? Palmitaolisest taimest saadakse paindlikku, ent vastupidavat kiudu, mida kutsutakse toquilla’ks. Ecuadori rannikumadalikel on selle taime kasvatamiseks ja paljundamiseks ideaalsed tingimused. Ecuadori kübaraid valmistavaid käsitöölisi peetakse maailma parimateks punujateks. Missugust vaeva nende töö küll nõuab! Kvaliteetse Montecristi superfino punumine võib kesta kuus kuud või rohkemgi. Kübaravalmistamiseks kasutatavad kiud on üsna lühikesed. Ent ehtsa panamakübara puhul on väga raske aru saada, kus üks kiud lõpeb ja järgmine algab. Lisaks on keermed niivõrd tihedasti punutud, et isegi vesi ei imbu sellest läbi!

Montecristi linn on tuntud oma suurepäraste käsitsi punutud kübarate poolest. Montecristi piirkonna meistrid punuvad vara hommikul või hilisel pärastlõunal, et ekvatoriaalne kuumus ei mõjutaks kiu painduvust. Nad alustavad keskpunktist, punudes ülitäpselt ring ringi järel, kiudu keerukalt põimides, kuni saavutavad soovitud läbimõõdu. Seejärel paigutatakse kübarapõhi silindrilisele pakkvormile, nii et käsitööline saab oma kätega külgi punudes nobedalt spiraalselt allapoole liikuda. Mitmenädalase töö järel on ta jõudnud punumisega just õige nurgani, et vormida äär. Pärast põhjalikku korrastamist, pesemist ja pleegitamist ning mitmesuguseid viimistlustehnikaid ongi kuulus panamakübar valmis.

[Pildid]

Enne punumist keedetakse ja kuivatatakse kooritud taimelehtedest saadud kiud

[Pilt lk 27]

Winston Churchill on üks panamakübarat kandnud kuulsusi

[Allikaviide]

U.S. National Archives photo