Silmitsi terrorismiohuga

ENNE 1990. aastat tundus, et terroriaktide arv on kahanemas. Kuid nüüdseks on esile kerkinud uut laadi terroristid. Tänapäeval ähvardab terrorismioht eelkõige äärmuslaste leerist, kes on rajanud endale oma finantsvõrgustiku narkokaubanduse, eraettevõtluse, jõukate üksikisikute, heategevuse ja kohalike finantstoetuste vahendusel. Ja nad on sama halastamatud kui ennegi.

Viimastel aastatel on toime pandud tohutul hulgal sihituid terroriakte. New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse pommiplahvatuses sai surma 6 inimest ja vigastada umbes 1000. Tokyo metroos lasi üks usulahk õhku närvigaasi sariin, mis tappis 12 ja kahjustas rohkem kui 5000 inimest. Ühe terroristi õhitud veoautopomm purustas Ohklahoma föderaalhoone ning tappis 168 inimest ja vigastas sadu. Nagu näitab tabel lehekülgedel 4 ja 5, on kuni praeguse ajani toime pandud mitmesuguseid terroriakte.

Üldiselt paistab, et terroristid lubavad  endale märksa rohkem kui varem. 1995. aastal Oklahoma föderaalhoone pommiplahvatuses süüdimõistetu olevat öelnud, et soovitud tähelepanu saavutamiseks oli tarvis palju ohvreid. New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuses 1993. aastal toimunud pommiplahvatuse eest vastutava grupeeringu ninamehe sooviks oli üks hoone teisele kaela kukutada, et tappa kõik inimesed kummaski hoones.

Uus on ka terroristide käsutuses olev relvavalik. Terrorismiekspert Louis R. Mizell juunior teatas: „Me elame kujuteldamatu raevu ajastul, mil käibel on hukatuslik relvaarsenal: tuuma-, keemia- ja biorelvad.” Äärmuslased, kes soovivad veel enam muljet avaldada, kasutavad uuemaid tehnikasaavutusi, veelgi tapvamaid relvi.

Arvutirünnakud

Küberterrorism hõlmab moodsa arvutitehnika kasutamist. Üheks relvaks on arvutiviirused, mis söövad andmeid või külmutavad süsteeme. Samuti kuuluvad siia „loogikapommid”, mis kavaldavad arvutid üle, sundides neid tegema midagi üle jõu käivat, nii et nad lõpuks üles ütlevad. Kuna riikide majandus ja julgeolek sõltub üha enam arvutivõrkudest, muutub paljude arvates üldsus sääraste terrorirünnakute ees üha kaitsetumaks. Ning kui enamikul armeedest on süsteemid, mis hoiavad infrastruktuurid töös ka tuumasõja ajal, siis tsiviilsüsteeme – jõujaamu, transporti ja rahaturgu – on palju lihtsam saboteerida.

Veel üsna hiljuti oli näiteks Berliini pimendada soovival terroristil võimalik otsida endale töö mõnes kommunaalteenuseid pakkuvas ettevõttes, kui ta soovis saboteerida elektrivõrku. Ent tänapäeval võiks osav kräkker arvamuste kohaselt saada linna pimendamisega hakkama, istudes mugavalt oma kodus kõrvalises külas maakera teises otsas.

Mõnda aega tagasi tungis üks Rootsi kräkker Florida arvutisüsteemi ja lõi tunniks ajaks rivist välja sealse hädaabiteenistuse süsteemi, takistades politseil, tuletõrjel ja kiirabiteenistustel väljakutsetele vastamast.

„Põhimõtteliselt oleme loonud globaalse küla, kus puudub politsei,” tähendas Frank J. Cilluffo, Strateegilise ja Rahvusvahelise Uurimiskeskuse (CSIS) infosõja töörühma juhataja. CSISi vanemnõustaja Robert Kupperman teatas aastal 1997, et kui terroristid otsustavad kasutada kõrgtehnoloogiat, „ei suuda ükski praegu tegutsev valitsusagentuur nende rünnakut tagasi lüüa”.

Mõned analüütikud usuvad, et arvutiterroristidel on olemas tehnika, millega saab kavaldada üle kõik turvateenistuste loodud kaitsemeetmed. „Vaenlane, kes on võimeline sisestama just õige viiruse või pääsema  õigesse terminali, võib põhjustada tohutu kahju,” sõnas USA Luure Keskagentuuri direktor George Tenet.

Kemo- ja bakterterrorism

Muret tekitab ka keemia- ja biorelvade kasutamine. 1995. aasta alguses šokeeris maailma terroristide mürkgaasirünnak Tokyo metroos. Intsidendis peeti vastutavaks üht viimsepäevasekti.

„Terrorism on muutunud,” ütleb Brad Roberts USA kaitseanalüüsi instituudist. „Varem soovisid terroristid saavutada poliitilisi järeleandmisi. Ent nüüd on mõnede rühmituste sõnul nende peamiseks eesmärgiks massimõrvad. Seetõttu köidavad neid biorelvad.” Kas selliseid relvi on raske kätte saada? Ajakiri „Scientific American” kirjutab: „Suhteliselt väikese riskiga on võimalik kultiveerida triljoneid baktereid ning selleks ei lähe tarvis mingit keerulisemat varustust kui õllekääritamise aparaati ja proteiinil põhinevaid kultuure, gaasimaski ja plastriietust.” Kui bakterid on olemas, on nende vallapäästmine suhteliselt lihtne. Ohvrid ei pruugi relva käivitumisest teada enne, kui alles päeva või paari pärast. Ja siis võib olla juba liiga hilja.

Siberi katk ehk antraks olevat üks võimalikke biorelvi. Sõna antraks tuleneb kreeka sõnast tähendusega süsi, viidates mustadele koorikutele, mis harilikult moodustuvad nende inimeste nahale tekkinud haavanditele, kes on kokku puutunud siberi katku nakatunud kariloomadega. Vasturohu otsijatele valmistavad muret eelkõige siberi katku eoste sissehingamisel tekkivad kopsuinfektsioonid. Inimese puhul lõpeb siberi katku nakatumine sageli surmaga.

Miks on siberi katk nii tõhus biorelv? Selle baktereid on lihtne kultiveerida ja need on äärmiselt resistentsed. Võib võtta mitu päeva, enne kui ohvril ilmnevad esimesed  sümptomid, gripilaadsed vaevused ja väsimus. Nendele järgneb köha ja kerge valu rinnus. Seejärel tekivad rasked hingamishäired, järgneb šokk ja mõne tunni jooksul saabub surm.

Tuumarelvad terroristide käes?

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist kardeti, et mõni varastatud tuumarelv võib ilmuda mustale turule. Paljud eksperdid aga kahtlevad selles. Eespool tsiteeritud Robert Kupperman märgib, et pole „mingeid tõendeid selle kohta, et mõni terroristlik rühmitus oleks püüdnud soetada endale tuumamaterjali”.

Praegu tekitab märksa enam muret tuumapommi vaikne, kuid surmav sugulane: radioaktiivne aine. See ei plahvata ega tekita mingeid purustusi ega tulekahjustusi. See hoopis levitab kiirgust, mis hävitab inimese rakke. Iseäranis kaitsetud on luuüdi rakud. Nende hävimine põhjustab lõputu haigussümptomite kaskaadi, sealhulgas verejooksu ja immuunsüsteemi kokkuvarisemise. Vastupidiselt keemiarelvadele, mis hapniku ja niiskusega kokku puutudes degradeeruvad, võib radioaktiivne aine kahju teha veel aastaid.

Õnnetus Kesk-Brasiilia lõunapoolses linnas Goiânias näitab, kui surmav võib olla radioaktiivne kiirgus. Aastal 1987 avas üks pahaaimamatu mees tinakarbi, mis kuulus äravisatud meditsiiniaparaadi juurde. Karbis oli tseesium-137. Võlutud kivi säravsinisest helendusest, näitas mees leidu oma sõpradele. Nädala pärast saabusid kohalikku haiglasse esimesed kannatanud. Tuhandeid kontrolliti, kas neil esineb mürgistuse märke. Haigestus sadakond elanikku. Viiskümmend tuli haiglasse paigutada ja neli suri. Terrorismi vastu võitlevaid eksperte jääb aga painama küsimus, mis oleks võinud juhtuda siis, kui tseesiumi oleks tahtlikult laiali puistatud.

Vapustav hind

Terrorismi kõige ilmsem tagajärg on inimese traagiline surm. Ent sellega kaasneb veel palju muud. Terrorism võib lõpetada või edasi lükata rahuprotsesse planeedi rahututes piirkondades. See ässitab konfliktidele, pikendab või laiendab neid ning kiirendab vägivalla ringkäiku.

Terrorism võib samuti mõjutada riikide majandust. Valitsused on sunnitud kulutama sellevastaseks võitluseks tohutult aega ja raha. Näiteks vaid Ameerika Ühendriikides üksi eraldati terrorismivastasele võitlusele 2000. aasta eelarves rohkem kui kümme miljardit dollarit.

Ükskõik kas me puutume terrorismiga kokku või mitte, mõjutab see meid kõiki. See mõjutab meie reise ja reisidel tehtavaid valikuid. See sunnib riike kõikjal maailmas kulutama tohutuid summasid, mis on saadud maksudest, et kaitsta ühiskonnategelasi, elutähtsaid infrastruktuure ja riigikodanikke.

Seega jääb õhku küsimus: kas on kestvat lahendust terrorismi nuhtlusele? Meie järgmine artikkel arutabki seda.

[Kast/pilt lk 7]

Terrorism looduse kaitsmise nimel

Tekkinud on uut laadi terror „kuritegelike süütamiste, pommiplahvatuste ja sabotaaži näol keskkonna ja loomade päästmise nimel”, teatab ajaleht „The Oregonian”. Selliseid hävitavaid tegusid on nimetatud ökoterrorismiks. Ameerika Ühendriikide lääneosas on alates 1980. aastast toime pandud vähemalt sada sedalaadi suuremat aktsiooni, mis on põhjustanud kokku 42,8 miljoni dollari ulatuses kahju. Sääraste kuritegude eesmärk on tavaliselt peatada metsade langetamine, kõnnumaade lagastamine meelelahutuslikul otstarbel või loomade tapmine karusnaha või toidu saamiseks või kasutamine uurimistöödel.

Selliseid tegusid peetakse terroriaktideks, kuna need hõlmavad vägivalda, mis on suunatud üksikisikute ja institutsioonide käitumise või riigipoliitika vastu. Ökoterroristid tekitavad uurijatele peavalu, kuna nad ründavad kõrvalisi objekte, seda tihtilugu öösel, ega jäta endast peale söestunud varemete peaaegu mingeid tõendeid maha. Veel üsna hiljuti sooritati kuritegusid keskkonnakaitse nimel vaid piiratud ulatuses, need olid vaid kohaliku tähtsusega ega äratanud erilist tähelepanu. Ent viimastel aastatel on terroristid seadnud endale suuremaid märklaudu. „Nende inimeste eesmärk on pöörata tähelepanu nendele põhjustele, miks nad muutusi taotlevad,” ütles erivolinik James N. Damitio, endine USA metsateenistuse uurija. „Kui nad näevad, et ei saavuta soovitud tähelepanu, võtavad nad midagi muud ette.”

[Kast/pilt lk 10]

Terrorism ja meedia

„Avalikkuse tähelepanu taotlemine on olnud ühtlasi nii peamisi eesmärke kui relvi, millega süütute inimeste terroriseerijad püüavad edendada mingeid poliitilisi eesmärke või lihtsalt põhjustada kaost,” sõnab ajakirjanik Terry Anderson, keda Liibanoni terroristid ligi seitse aastat vangis hoidsid. „Pressiteade poliitilisest inimröövist, avaliku elu tegelase mõrvamisest või surmavast pommiplahvatusest on terroristidele juba esimeseks võiduks. Ilma maailma tähelepanuta kaotaksid nende kuriteod oma mõtte.”

[Pildid lk 8, 9]

1) Enesetapjast pommipanija korraldatud plahvatus Iisraelis Jeruusalemmas

2) Etniline terroristirühmitus laseb õhku Sri Lanka Colombo linna pangahoone

3) Autopommiplahvatus Kenyas Nairobis

4) Venemaal Moskvas toimunud pommiplahvatuse ohvrite perekond

[Allikaviited]

Heidi Levine/Sipa Press

A. Lokuhapuarachchi/Sipa Press

AP Photo/Sayyid Azim

Izvestia/Sipa Press