Terrorismi uus pale

Kui selles ajakirjas viimati terrorismi teemat käsitleti, kujutati kaanel üldlevinud vaatepilti: püssi kandvad, maskis mõrtsukad, taustaks kohutav plahvatus. Ent tänapäeval on olukord sootuks teine.

HÄMARUSES liigub tavaliste veoautode rivi vaikselt läbi elamukvartali. Autod peatuvad kooli lähedal. Peatselt sammuvad gaasimaskides ja kemokindlat rõivastust kandvad eriväljaõppega mehed läbi põõsaste. Nad teavad vaid seda, et kooli staadionil plahvatas spordiüritusel väike lõhkekeha, millest eritunud aurud tekitasid paljudes pealtvaatajates haigusnähte. Et juhtunus selgust saada, siseneb neli meest koos kohaliku avariiteenistusega ettevaatlikult saastatud piirkonda. Mis sellest lõhkeseadeldisest valla pääses? Kas siberi katku pisikud või närvigaas?

Mehed liiguvad aeglaselt staadioni poole, kandes endaga kaasas aparatuuri keemilise analüüsi jaoks. Nad jõuavad väikesse ruumi, kust leiavad lõhkekeha jäänused. Oma ülesannet täites peavad nad ilmutama äärmist ettevaatust, kui käsitsevad pisikesi detektoreid ja kõrvaldavad raskeid objekte.

Peatselt tõmbuvad maskid seestpoolt uduseks. Ülesanne on raske ka kõige parema väljaõppe saanud meestele. Vähem kui kümne minuti pärast on aga leid identifitseeritud. „Kahtlemata on tegemist siberi katkuga,” kinnitab meeskonnaga kaasas olev keemik.

Terrorismi muutuv pale

See sündmus polnud sugugi nii ohtlik, kui jutustusest võis kõlada. See oli õppus, kus kontrolliti meeskonna valmisolekut võltsmürgigaasi rünnakuks New Yorgi osariigi põhjaosas. Õppuses osalenud rühm on üks nendest hiljuti komplekteeritud meeskondadest, kelle ülesandeks on kaitsta tsiviilelanikke massihävitusrelvade rünnaku korral. Selliste meeskondade eesmärk on kahtlasi  baktereid, kemikaale ja radioaktiivseid aineid analüüsides kindlaks teha uut liiki terrorirünnakute ulatuspiirkond ja raskusaste.

See on üks paljudest kõikjal maailmas komplekteeritud meeskondadest, kes on moodustatud reageerimaks muutuvale terrorismiohule ja sellega seonduvatele probleemidele. * Viimaste aastate sündmused kinnitavad, et sõltumatute rühmituste või üksinda tegutsevate äärmuslaste toimepandud terroriaktid on sagenemas. Kuigi paljude terroristide märklauaks on siiani sõjaväebaasid ja saatkonnad, on mõned pikendanud seda nimistut ning rünnanud ka kaitsetumaid sihtmärke, nagu ühissõidukeid, spordiüritusi, tihedalt asustatud linnapiirkondi, hotelle ja turistide meelispaiku.

Terroristide muutunud käitumist kinnitades tähendas USA Esindajatekoja luurekomisjoni juhataja Porter Goss: „Me peame vahetama oma vana arusaama riiklikult toetatud terrorismist arusaamaga täiesti uuepalgelisest terrorismist. Me puutume üha rohkem kokku huvirühmituste finantseeritava terrorismiga.”

Terrorismi uue palgega kaasnevad säärased teod ja strateegiad, mida võib olla varasemast raskem ära hoida või mille vastu on raskem võidelda. Üha rohkem on terroristid võimelised kasutama moodsat tehnikat ja kindlustama endale sõltumatu finantseerija. „USA Today” teatab: „Uus arvuti- ja sidetehnika ning sidemed organiseeritud kuritegevusega muudavad terrorismi vastu võitlemise veelgi raskemaks.” Terrorismi uuenenud palgega kaasnevad ka uued märklauad, mistõttu reporterid ja uudisteanalüütikud on kasutusele võtnud sellised väljendid nagu „küberterrorism”, „bioterrorism” ja „ökoterrorism”.

Kui suurt ohtu kujutab endast uuepalgeline terrorism? Kas see ohustab üksikisikute julgeolekut? Kas on rahvusvahelisele terrorisminuhtlusele olemas lahendus? Järgmised artiklid heidavad nendele küsimustele veidi valgust.

[Allmärkus]

 [Kast/kaart lk 4, 5]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

 TERRORISMI aastakümme

1. Buenos Aires, Argentina

17. märts 1992

Autopomm purustab Iisraeli saatkonna. Hukkunuid: 29. Vigastatuid: 242

2. Alžiir, Alžeeria

26. august 1992

Pommiplahvatus rahvusvahelises lennujaamas. Hukkunuid: 12. Vigastatuid: vähemalt 128

3. New York, Ameerika Ühendriigid

26. veebruar 1993

Äärmuslik usurühmitus õhkab suure pommi Maailma Kaubanduskeskuse all. Hukkunuid: 6. Vigastatuid: umbes 1000

4. Matsumoto, Jaapan

27. juuni 1994

Aum Shinrikyo rühmituse liikmed pihustavad elamute läheduses õhku mürkgaasi sariini. Hukkunuid: 7. Kannatanuid: 270

5. Tokyo, Jaapan

20. märts 1995

Aum Shinrikyo rühmituse liikmed kannavad Tokyo metroosse kuus pakki, millest lasevad välja surmavat gaasi sariini. Hukkunuid: 12. Kannatanuid: rohkem kui 5000

6. Oklahoma, Ameerika Ühendriigid

19. aprill 1995

Föderaalhoone ees plahvatab autopomm. Süüdistatakse paremäärmuslasi. Hukkunuid: 168. Vigastatuid: rohkem kui 500

7. Colombo, Sri Lanka

31. jaanuar 1996

Etniline terroristirühmitus rammib lõhkeainekoormaga veoauto vastu pangahoonet. Hukkunuid: 90. Vigastatuid: rohkem kui 1400

8. London, Inglismaa

9. veebruar 1996

Iiri terroristid lõhkavad parklas pommi. Hukkunuid: 2. Vigastatuid: üle 100

9. Jeruusalemm, Iisrael

25. veebruar 1996

Enesetapjast pommipanija laseb õhku bussi. Kahtlustatakse religioosseid äärmuslasi. Hukkunuid: 26. Vigastatuid: umbes 80

10. Dhahran, Saudi Araabia

25. juuni 1996

Pommi kandev kütusetsisterniga veoauto plahvatab USA sõjaväebaasi elamuhoone juures. Hukkunuid: 19. Vigastatuid: 515

11. Phnom Penh, Kambodža

30. märts 1997

Ründajad heidavad demonstratsioonil osaleva rahva hulka neli granaati. Hukkunuid: vähemalt 16. Vigastatuid: üle 100

12. Coimbatore, India

14. veebruar 1998

Sõdivad usklikud korraldavad seeria pommitamisi. Hukkunuid: 43. Vigastatuid: 200

13. Nairobi, Kenya, ja Dar es Salaam, Tansaania

7. august 1998

Pommiplahvatused USA saatkondades. Hukkunuid: 250. Vigastatuid: üle 5500

14. Colombia

18. oktoober ja 3. november 1998

Esimesel juhul pommirünnak, teisel raketirünnak. Esimese rünnaku märklauaks on naftajuhe. Hukkunuid: 209. Vigastatuid: rohkem kui 130

15. Moskva, Venemaa

9. ja 13. september 1999

Kaks suurt plahvatust purustasid kaks korrusmaja. Hukkunuid: 212. Vigastatuid: üle 300

[Allikaviited]

Allikas: Interdistsiplinaarne keskus Iisraelis Herzliyas

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

Victor Grubicy/Sipa Press

[Kast/pilt lk 6]

Küberrünnakud

Märts 1999. Raportid näitavad, et Pentagoni arvutid on sattunud sissetungijate „koordineeritud ja organiseeritud” rünnaku objektiks. Iga päev registreerib USA kaitseministeerium 60 kuni 80 kräkkerite rünnakut.

1999. aasta keskpaik. Kolme kuu jooksul tungivad valitsusvastased kräkkerid illegaalselt sisse USA senati, Föderaalse Juurdlusbüroo, USA armee, Valge Maja ja mitmete USA ministeeriumide veebilehtedele.

Jaanuar 2000. Üle maailma teatavad äriettevõtted kokku 12,1 miljardi USA dollari suurusest summast, mis kulus eelmisel aastal võitluseks ohtlike arvutiviirustega, mis on „majandusterrorismi” üks vorme.

August 2000. Suurbritannias tungib kräkker sisse valitsusagentuuri ja kohalike võimuorganite veebilehtedele.