Piibli seisukoht

Kas kõik religioonid on lihtsalt eri teed Jumala juurde?

„MINU arust on täiesti ebausutav, et terve universumi Jumal oleks otsustanud end tuntuks teha ühe religiooni uskumuste kaudu,” teatas kirjanik Marcus Borg. Nobeli rahuauhinna võitja Desmond Tutu ütles: „Mitte ükski religioon ei saa väita, et temal on täielik tõde [usu] müsteeriumist.” Hindude populaarne vaade on „Jotto moth, totto poth”, mis vabas tõlkes tähendab, et kõik religioonid on lihtsalt erinevad teed, mis juhivad sama eesmärgini. Budistidel on sama seisukoht. Tõesti, miljonid inimesed usuvad, et kõik religioonid on lihtsalt eri teed, mis viivad Jumala juurde.

Ajaloolane Geoffrey Parrinder ütles: „Vahel öeldakse, et kõikidel religioonidel on sama siht või et need on võrdsed teed tõe suunas või isegi, et nad kõik õpetavad samu doktriine.” Religioonide õpetused, rituaalid ja jumalused on tõesti sarnased. Suurem osa religioone räägib armastusest ning õpetab, et tapmine, varastamine ja valetamine on vale. Enamikus usurühmitustes tehakse siiraid pingutusi, et teisi aidata. Kas on siis üldse tähtis, missugusesse religiooni inimene kuulub, kui ta on oma uskumustes siiras ja püüab elada õigesti? Äkki on kõik religioonid lihtsalt eri teed, mis viivad Jumala juurde?

Kas piisab vaid siirusest?

Vaadelgem, mis juhtus esimese sajandi juudi mehe Saulusega, kellest sai kristlik apostel Paulus. Ta oli väga innukas judaismi pooldaja ning seetõttu püüdis ta lämmatada Kristuse järelkäijate jumalakummardamist, kuna pidas seda valeks (Apostlite teod 8:1–3; 9:1, 2). Ent tänu Jumala halastusele sai Saulus aru, et äärmiselt religioossed inimesed nagu tema võivad küll olla Jumala suhtes väga agarad, ent kui nad ei tunne kõiki fakte, võivad nad olla eksiteel (Roomlastele  10:2). Kui Saulus õppis rohkem tundma Jumala tahet ja tegusid, muutis ta end ja hakkas Jumalat kummardama ühes nendesamade Jeesuse Kristuse järelkäijatega, keda ta oli taga kiusanud (1. Timoteosele 1:12–16).

Kas Piibel ütleb, et on sadu uske, mille vahel valida, ja ükskõik missuguse me ka ei valiks, on see Jumalale vastuvõetav? Apostel Paulus sai juhendeid ülesäratatud Jeesuselt Kristuselt, kes ütles otse vastupidist. Jeesus läkitas ta teistest rahvastest inimeste juurde „avama nende silmi, et nad pimedusest pöörduksid valguse poole ja saatana võimuse alt Jumala poole” (Apostlite teod 26:17, 18). Selge siis, et on oluline, missuguse religiooni me valime. Paljudel inimestel, kelle juurde Paulus saadeti, oli juba oma usk. Ent nad käisid „pimeduses”. Tõesti, kui kõik religioonid oleksid pelgalt eri teed, mis viivad igavesse ellu ja mille kaudu saab Jumala soosingu, siis poleks Jeesusel olnud mingit vajadust õpetada oma järelkäijaid inimesi jüngriteks tegema, nagu ta neid oli käskinud (Matteuse 28:19, 20).

Jeesus ütles oma kuulsas mäejutluses: „Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad” (Matteuse 7:13, 14). Piibel ütleb selgesõnaliselt, et on „üks usk” (Efeslastele 4:5). Muidugi on paljudel, kes käivad „laial” teel, oma usk. Ent neil pole „üks usk”. Kuna on vaid üks õige jumalateenimise viis, siis need, kes soovivad leida õiget usku, peavad seda otsima.

Tõelise Jumala otsinguil

Inimkonna ajaloo päris alguses andis Jumal inimestele teada, mida ta neilt ootab (1. Moosese 1:28; 2:15–17; 4:3–5). Tänapäeval on tema nõuded selgelt kirjas Piiblis. Tänu sellele saame teha vahet Jumalale meelepärase ja talle vastuvõetamatu kummardamise vahel (Matteuse 15:3–9). Mõned inimesed on oma usu pärinud, teised jälle järgivad oma kogukonna enamust. Paljude jaoks sõltub religioon lihtsalt sellest, kus ja millal nad sündisid. Ent kas sa peaksid jätma religiooni valiku juhuse hoolde või laskma teistel enda eest otsustada?

See, mille järgi sa valid usu, peaks põhinema Pühakirja teadlikul ja hoolsal uurimisel. Esimesel sajandil oli haritud inimesi, kes ei võtnud Pauluse sõnu lihtsalt puhta kullana, vaid tegid midagi enamat. Nad „uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati” (Apostlite teod 17:11; 1. Johannese 4:1). Miks mitte teha ise nõndasamuti?

Piibel räägib, et universumi Jumal otsib inimesi, kes kummardaksid teda tões. Tekstis Johannese 4:23, 24 selgitas Jeesus: „Tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” Vaid „puhas ja laitmatu jumalateenistus” on Jumalale vastuvõetav (Jakoobuse 1:27). Jumal on õnnistanud nende miljonite inimeste otsinguid, kes on tahtnud leida kitsast teed, mis viib igavesse ellu. Jumal ei paku tulevast elu mitte ükskõiksetele inimestele, vaid pigem nendele, kes teevad tõsiseid pingutusi, et leida see kitsas tee, mille ta on meie ette seadnud, ja seejärel käia sel teel (Malakia 3:18).