Kui vesi õitseb

„ÄRGAKE!” FILIPIINIDE-KORRESPONDENDILT

Kujuta ette kalureid, kes on varahommikul teel ranna poole, et seada mereleminekuks valmis paadid ja võrgud. Nagu alati, loodavad nad ka nüüd head saaki saada. Kuid nende unisele pilgule avaneb kohutav vaatepilt. Kaldal lebavad tuhanded surnud kalad. Mis on põhjustanud sellise kalade massilise hukkumise? VEE ÕITSEMINE.

VEEÕITSENGUT esineb igal pool maailmas. Seda on täheldatud Ameerika Ühendriikide ja Kanada ranniku lähedal Atlandi ja Vaikses ookeanis, samuti Austraalias, Bruneis, Filipiinidel, Jaapanis, Loode-Euroopas, Malaisias, Paapua Uus-Guineas ja teistes paikades. Kuigi veeõitsengust on teadlikud vähesed inimesed, pole see sugugi uus nähtus.

Filipiinidel nähti veeõitsengut esmakordselt Bataani provintsis 1908. aastal. 1983. aastal hukkus veeõitsengu tagajärjel kalu ja limuseid Samari meres, Maqueda ning Villareali lahes. Pärast seda on veeõitsengut märgatud ka paljudes teistes rannikupiirkondades. Zenaida Abuso veeõitsenguga tegelevast Filipiinide riiklikust töörühmast ütles ajakirjale „Ärgake!”: „Peale selle, et veeõitseng põhjustab kalade hukkumist, on Filipiinide Kalade ja Mereolendite Büroo dokumenteerinud ka 1926 halvatusega lõppevat mürgitusjuhtu.” * Kuid mis see surmatoov veeõitseng täpsemalt on?

Mis see on?

Veeõitseng põhjustab vee värvuse muutust, mis leiab mõnikord aset kindlates ookeanide või merede piirkondades. Kuigi tihtipeale muutub vesi punaseks, võib see olla ka pruunikas või kollakas. Teatmeteos „The World Book Encyclopedia” teatab, et „õitsengud võivad katta mõne ruutmeetri suurusi alasid kuni rohkem kui 2600-ruutkilomeetriseid piirkondi”.

Mis sellist värvuse muutust põhjustab? Üldiselt põhjustavad seda mitmed mikroskoopilised ainuraksed vetikaliigid, sealhulgas vaguviburvetikad ehk dinoflagellaadid. Neil tillukestel organismidel on niitjad jätked – viburid, mille abil nad vees edasi liiguvad. Vaguviburvetikaid on umbes 2000 liiki, millest 30 on mürgised. Need tillukesed organismid kasvavad tavaliselt soojades ja suure soolsusega vetes.

Vee õitsemist põhjustab see, kui need mikroskoopilised vaguviburvetikad hakkavad äkki kiiresti vohama. Neid organisme  võib siis olla liitri vee kohta 50 000 000. Kuigi teadlased ei mõista täpselt vetikate vohamise põhjust, on teada, et nende massesinemine vallandub teatud keskkonnatingimuste juures. Nendeks tingimusteks on ebatavaline ilm, optimaalne temperatuur, toitainete rohkus vees, palju päikesevalgust ja soodsad hoovused. Mõnikord uhuvad tugevad vihmasajud mineraale ja teisi toitaineid pinnasest rannikuvetesse. Nende toitainete vette sattumine võib aidata kaasa vaguviburvetikate vohamisele ja nii hakkabki vesi õitsema.

On kurb, et vahel teevad inimesed selle olukorra veelgi hullemaks. Kui merre lastakse voolata suurel hulgal tööstusjäätmeid ja reovett, kasvab vees teatud toitainete kogus. See võib põhjustada vaguviburvetikate vohamist. Varsti kaob veest hapnik ning kalad hukkuvad.

Veeõitsenguid esineb soojades meredes ja rahulikes rannikuvetes tavaliselt siis, kui lõpevad soojad kuud ja algab vihmaperiood. Need võivad kesta mõnest tunnist mitme kuuni, sõltuvalt selles piirkonnas valitsevatest tingimustest.

Ohvrid

Kuigi enamik vetikaid on kahjutud, tekitavad mõned suurt kahju. Mõningad vaguviburvetikate liigid eritavad vette toksiine, mis halvavad ja tapavad kalu ning teisi mereolendeid. Mõnede veeõitsengute tagajärjel on hukkunud tohutul hulgal vaguviburvetikatest toituvaid kalu, austreid, kalmaare, rannakarpe, limuseid, krevette ja krabisid. Mürgise õitsengu puhul võib näha suurel hulgal surnud kalu nii veepinnal kui ka kilomeetrite pikkuselt rannikul.

Veeõitsengu tõttu on kannatanud ka inimesed. Paikades, kus raha teenitakse kalapüügiga, on kalurid jäänud ilma oma elatisest. Kuid veeõitseng on põhjustanud ka inimeste surma.

Mürgitus

Üks vaguviburvetikate eritatavaid mürke on saksitoksiin. See on vees lahustuv sool, mis avaldab mõju inimese närvisüsteemile. Seepärast on see aine liigitatud närvimürkide hulka. Teatmeteos „The New Encyclopædia Britannica” teatab, et „mürgid, mis vette eralduvad, ärritavad inimese hingamisteid”. Kui lainete tõttu on mürke eraldunud õhku, on tulnud sulgeda kuurordid.

 Kas sulle maitsevad limused ja teised mereannid? Veeõitseng võib muuta vaguviburvetikatest toituvad limused mürgiseks. Ajakiri „Infomapper” ütleb, et karbid ja teised limused, nagu austrid ja rannakarbid, on kõige ohtlikumad, kuna nad on filtreeriva toitumisviisiga ning imavad endasse rohkem mürke kui kalad. Kuid „inimesed võivad siiski julgelt süüa ... kalu, kalmaare, krevette ja krabisid”. Miks? Kuna vetikate eritatud mürgid kogunevad nende loomade soolestikku, mis tavaliselt enne küpsetamist kõrvaldatakse.

Sellegipoolest peitub mereandide söömises oht, eriti kui süüa limuseid, mis on püütud piirkondadest, kus vesi õitseb. Veeõitseng võib põhjustada mürgitust PSP (paralytic shellfish poisoning). Inimesel, kelle organismi on sattunud vaguviburvetikate produtseeritud mürke, võivad tekkida mürgistusnähud umbes poole tunni pärast. Tabelis kõrvalleheküljel on toodud mõned neist nähtudest. Kui inimene ei saa ravi, võib see mürgitus viia hingamisteede halvatuseni ja see omakorda lõppeda surmaga.

Praeguseni pole sellele vastumürki leitud. Ometi on mõningatest protseduuridest olnud mingil määral kasu. Mürke saab haige maost eemaldada, kui kutsuda esile oksendamine. Samuti saab mürke väljutada, kui teha maotühjendusvooliku abil maoloputus. Vahel on olnud vaja teha ka kunstlikku hingamist. Filipiinidel arvavad mõned, et mürgituse saanutel aitab kiiremini toibuda kookospiim koos pruuni suhkruga.

Lahendus

Praegusel ajal on veeõitseng suures osas väljaspool inimese kontrolli. Paljud arvavad, et seda probleemi võiks kahandada, kui inimesed kasutaksid vähem keemilisi väetisi ja pestitsiide. See takistaks nende ainete merre uhtumist. Abiks oleks ka see, kui keelustataks tööstusjäätmete ja reovee juhtimine veekogudesse. Teine võimalus on puhastada rannikuid, mis on võimalikud toitaineallikad ja mis võivad põhjustada vaguviburvetikate vohamist.

Seni aga jätkavad mõned valitsused olukorra jälgimist. Näiteks võtab Filipiinidel riigiamet regulaarselt limustest proove, et kohalikule ja ülemaailmsele turule ei viidaks mürgitatud mereolendeid. Lõplikult suudab aga ainult Looja teha lõpu nendele kahjulikele mõjudele, mis kaasnevad veeõitsenguga.

[Allmärkus]

[Kast lk 24]

Mürgistusnähud

1. Kihelev või põletav tunne huultel, igemetel ja keelel

2. Näo kihelemine ja tuimus, mis levib üle terve keha

3. Peavalu ja uimasus

4. Suur janu ja rohke süljevoolus

5. Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus

6. Hingamis-, rääkimis- ja neelamisraskused

7. Liigesevalud ja peapööritus

8. Pulsi kiirenemine

9. Lihasenõrkus ja tasakaaluhäired

10. Halvatus

[Pildid lk 24, 25]

Organismid, mis põhjustavad veeõitsengut

Pyrodinium bahamense

Gymnodinium catenatum

Gambierdiscus toxicus

[Allikaviited]

Courtesy of Dr. Rhodora V. Azanza, University of the Philippines

Courtesy of Dr. Haruyoshi Takayama

ASEAN-Canada Cooperative Programme on Marine Science

[Pilt lk 25]

Veeõitsengu tagajärg

[Allikaviide]

Grant Pitcher/Courtesy WHOI

[Pildi allikaviide lk 23]

Peter J. S. Franks, Scripps Institution of Oceanography

[Pildi allikaviide lk 25]

Scripps Institution of Oceanography