Ainulaadne taimestikuriikkond

„ÄRGAKE!” LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI KORRESPONDENDILT

KARL LINNÉ, 18. sajandi loodusteadlane, kes oli klassifitseerinud hulga Aafrika taimi, nimetas nende elupaika, Hea Lootuse neeme, „maiseks paradiisiks, mille Helde Looja on külvanud üle võrratute imedega”.

See koht, kus võib näha neid võrratuid imesid, asub Aafrika lõunatipus. Hollandi asunikud kutsusid sellel alal domineerivat taimestikku fijnbosch’iks, mis tähendab ’hea põõsastik’ või ’hea metsamaa’. Kuna sõna fijn tähendab ’väike’, viitas see tõenäoliselt selle ala väikestele taimedele ja lehtedele ning peenikestele puudele. Aja jooksul sai sõnast fijnbosch „fynbos”. Fynbosi taimede lehed on väikesed ja tugevad, õied aga jalustrabava suuruse, värvuse ja kujuga.

Fynbos asub Kapimaa taimestikuriikkonnas, mis erineb suuresti teistest riikkondadest. * Kuigi see riikkond katab suhteliselt väikest ala, kasvab seal hämmastavalt palju taimeliike, ühe allika sõnul  rohkem kui 8550, ning kaks kolmandikku neist ei kasva kusagil mujal maailmas.

Ainuüksi Laudmäel on loendatud 1470 taimeliiki. „Seda on rohkem kui Briti saartel ühtekokku,” märgib ajakiri „New Scientist”. Ent Fynbos on avaldanud mõju ka teistele paikadele. Kuidas nii?

Hämmastav mitmekesisus

Kui ka sinu aknalaual juhtumisi pelargoonid õitsevad, on võimalik, et sa hoolitsed lillede eest, mis on pärit Fynbosist. Fynbosis kasvab rohkem kui kaks kolmandikku 250-st metsikust pelargooniliigist.

Lisaks sellele kasvab siin kolmandik 1800 taimeliigist, mis kuuluvad võhumõõgaliste sugukonda, kaasa arvatud 72 gladiooliliiki, mida ei leidu kusagil mujal maailmas. Samuti kasvab Aafrika lõunatipus 1646 liiki kirikakraid ja vygie’sid. * Nende hulka kuuluvad ka õlglilled, mis ei kaota oma värvi ja mida saab kasutada kuivkimpudes aastaid.

Kõige tähelepanuväärsemad Fynbosi taimed on aga erikad. Võib tunduda uskumatuna, et maailma 740 erikaliigist on Fynbosis 620 liiki.

 Meeprootea ja suhkrulind

Linné uuris üht Fynbosi taimegruppi, millel on erisuguse kummalise kujuga õied. Ta pani sellele taimegrupile nimeks Protea (kuulub Proteaceae sugukonda) Kreeka jumala Proteuse järgi, keda usuti võtvat mitmesuguseid kehasid. Fynbosist pärineb ühtekokku 328 prootealiiki. Kui võrratu on küll Kapi mägedes matkates näha suurt kuningprootead. Mõned selle suursugused õied võivad olla isegi inimese näost suuremad.

Teine levinud prootea on meeprootea. Selle puu õied on karikakujulised ning sisaldavad suures koguses nektarit. Esimestel asunikel oli kombeks õisi nõu kohal raputada, et koguda nektarit, millest nad hiljem siirupit keetsid.

Prooteade nektar maitseb ka suhkrulindudele, kes elavad üksnes Fynbosis. Oma pika noka ja keele abil tõmbab suhkrulind õiest nektarit ning kannab vastutasuks õietolmu ühelt õielt teisele, mis on väga tõhus tolmeldamisteenus. Peale selle sööb suhkrulind suuri õisi armastavaid putukaid. Niisiis vajavad suhkrulinnud ja prootead ellujäämiseks teineteist.

Teised elutähtsad suhted

Mõned prooteaõied lamavad maadligi muu taimestiku sekka peitunult. Need  prootead eritavad lõhna, mis sarnaneb pärmi omaga ja mis meelitab ligi hiiri. Hiired, kes suruvad oma pea õie sisse ja joovad sealt nektarit, suunduvad järgmiste prooteade poole ning kannavad niiviisi oma näokarvadega õietolmu edasi. Nii aitavad uruhiired ja prootead üksteisel ellu jääda.

Sarnased suhted eksisteerivad ka erikaõite ja erksavärviliste oranžirinnaliste nektarilindude vahel, kes elavad üksnes Fynbosis. Kuna erikaõied on kõvera toru kujulised, sobivad nad ideaalselt nektarilinnu nokaga. Kui nektarilind pistab oma noka õie sisse, et imeda nektarit, jääb tema pea külge õietolmu. Õitsvad erikad varustavad nektarilinde aasta ringi nektariga, linnud aga osutavad neile tolmeldamisteenuseid. Kui ilus on küll jalutada mööda mäenõlva ja jälgida sellist imelist koostööd.

Ka paljud teised elusolendid on Fynbosi jaoks eluliselt tähtsad. Näiteks üks liblikaliik, silmiklane, on ainus, kes tolmeldab 15 punast õistaimeliiki. Üks neist punaseõielistest lilledest on Laudmäge kaunistav Disa uniflora.

Peale selle elavad Fynbosis mullatuhnurlased, kes toituvad käpaliste, liilialiste ja võhumõõgaliste sibulatest. Aafrika tuhnurid viivad sibulatükikesi tallele oma urgu. Osa neist tükikestest kukub aga tee peale või jääb urus söömata ning hakkab kasvama.

Sadadel Fynbosi taimede seemnetel on lihakad ja rasvased jätked, mille lõhn on sipelgatele lausa vastupandamatu. Krahmanud neist „käepidemetest” kinni, tirivad sipelgad need maa alla. Sipelgad pistavad kinni pehmed jätked, seemned jätavad aga alles. Tänu sellele lähevad lindude ja hiirte eest kaitstud seemned hiljem idanema.

Peale selle elab Fynbosis ka pika imilondiga kahetiivalisi. Need kahetiivalised saavad ideaalselt tolmeldada pikkade torujate õitega taimi. Ühe kahetiivalise imilont on koguni üle seitsme sentimeetri pikk. Sellised vastastikused suhted on Fynbosi säilimiseks tõepoolest eluliselt tähtsad.

Ohtlikud suhted

„On kurb, et Inimene, kes on pandud Loodu eest hoolitsema, on tihtipeale süüdi mõningate loodusalade hävimises,” ütleb keskkonnakaitsja T. F. Janse van Rensburg raamatus „An Introduction to Fynbos”. Tõepoolest, suhteliselt lühikese aja jooksul on toimunud tohutu laastamine, nagu märgib dr Piet van Wyk: „Umbes 300 aastat pärast koloniseerimist on inimene fynbosi madalat rohtlat killustanud ja nii palju muutnud, et fynbosi algsest ... taimestikust on alles veel vaid 31 protsenti. 39 fynbosi liiki on juba välja surnud ning 1033 ohustatud liiki on saanud väga haruldaseks.”

Inimtegevus ohustab ka Fynbosi loomade ja taimede elutähtsaid suhteid. „Ökoloogid on alles nüüd hakanud fynbosi loomade ja taimede keerukatest suhetest aru saama. Kui sureb välja üks taim, kas siis sureb välja ka selle tolmeldaja (näriline, liblikas, mardikas)?” küsitakse raamatus „Table Mountain–A Natural Wonder”. Ja millises olukorras on Fynbosi linnud? Lõuna-Aafrika Vabariigi bioloogi Cuthbert J. Skeadi sõnul on ohus suhkrulindude eksistents, kuna nad on „väga lähedalt seotud Protea liikidega”.

Niisugused teated Fynbosi kohta teevad muret. Kuid vaatamata sellele on põhjust lootuseks neil, kes sarnaselt Linnéga usuvad heldesse Loojasse. Nad võivad olla kindlad, et siis, kui Jehoova Jumal täidab oma tõotuse teha „kõik uueks”, õitseb maa nii nagu ei kunagi varem (Ilmutuse 21:5).

[Allmärkused]

[Kaardid lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Fynbosi riikkond (kaardil rohelist värvi)

Laudmägi

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 16]

Gladiolus debilis, üks 72 gladiooliliigist, mida ei leidu kusagil mujal

[Allikaviide]

Una Coetzee (www.agulhasfynbos.co.za)

[Pilt lk 16]

Mõned prooteaõied on suuremad kui inimese nägu

[Allikaviide]

Nigel Dennis

[Pilt lk 16, 17]

Ainuüksi Laudmäel on loendatud 1470 taimeliiki

[Pilt lk 16, 17]

Päiksetiib

[Allikaviide]

Nigel Dennis

[Pilt lk 17]

Üks paljudest Fynbosis kasvavatest tähtlilledest

[Allikaviide]

Kirstenbosch, Cape Town

[Pilt lk 17]

See silmiklane on ainus 15 punase õistaimeliigi tolmeldaja

[Allikaviide]

Colin Paterson-Jones

[Pilt lk 17]

Prootea

[Allikaviide]

National Parks Board of South Africa

[Pilt lk 18]

Erikaõitel ja nektarilindudel on ainulaadsed suhted

[Allikaviide]

Colin Paterson-Jones

[Pilt lk 18]

Prootead ja suhkrulinnud on suured sõbrad

[Allikaviide]

Kirstenbosch, Cape Town

[Pilt lk 18]

Võhumõõgaline

[Allikaviide]

Kirstenbosch, Cape Town

[Pildi allikaviide lk 18]

National Parks Board of South Africa