Paroolid – turvalisuse tagatis

„SISESTA parool.” Paljude inimeste jaoks üle kogu maailma on need arvutiekraanile ilmuvad sõnad osake nende igapäevaelust. Kas sa siis logid sisse oma arvutisse, lülitad sisse mobiiltelefoni, kasutad krediitkaarti või lülitad välja ukse turvasüsteemi, valvavad paroolid või PIN-koodid (ehk kasutajakoodid) kiivalt juurdepääsu mitmetele tavapärastele toimingutele.

Paljudel kontoritöötajatel on juba töö juures kasutamiseks kolm kuni viis parooli, ja arvestuste kohaselt võib iga tarbija kümne aasta jooksul kasutada rohkem kui 100 parooli! Kuidas sellise paroolide laialdase kasutuse juures valida endale parool, mis oleks piisavalt keeruline, et olla turvaline, kuid siiski piisavalt lihtne, et meeles püsida?

Esitame siin mõningad juhtnöörid, millega oleks hea arvestada. Vaatame kõigepealt seda, millest oleks hea hoiduda. Ära kasuta paroolina enda ega mõne oma pereliikme nime isegi mitte teisendatud kujul. Väldi ka oma auto numbrimärgi, telefoninumbri, isikukoodi või aadressi kasutamist. Selline info on sihikindlale kräkkerile hõlpsasti kättesaadav.

Kui võimalik, ära kasuta ka paroole, mis koosnevad üksnes tähtedest või üksnes numbritest. Üsna lihtne arvutiprogramm võib sellise koodi päris kiiresti lahti murda. Ja viimane soovitus, ära kasuta sõnu, mida võib leida mõnest sõnaraamatust, ka võõrkeelsest sõnaraamatust. Kõigis keeltes on kättesaadavad pikad nimekirjad, kus on loetletud sõnu, kohanimesid ja pärisnimesid. Programmid võivad proovida läbi need sõnad ja nende teisendused, näiteks tagurpidi loetuna, suurtähtedena või siis nende kombinatsioone.

Millist parooli tuleks siis kasutada? Tavaliselt sellist, mis koosneb vähemalt kuuest kuni kaheksast märgist ja mis sisaldab suur- ja väiketähti, numbreid ja kirjavahemärke. Kui raske on sellise kombinatsiooniga parooli lahti murda? Ühes artiklis öeldakse, et „masinal, mis proovib läbi miljon parooli sekundis ..., kuluks selleks keskmiselt üle saja aasta”.

Kuidas valida kombinatsiooni, mida oleks lihtne meeles pidada? Mõned soovitavad võtta oma lemmikraamatu või filmi pealkirja või rea mõnest luuletusest või laulust ja moodustada sealsete sõnade esitähtedest oma parool, kasutades suurtähti, kirjavahemärke või teisi sümboleid. Selle põhimõtte järgi võiks näiteks fraas „Saa üks kord viisakaks!” olla „Saa1x5a2!”. Sa võid valida ka mõne Piibli viite ja kasutada seda paroolina. Nii võib 1. Ajaraamat 9:27 olla näiteks „1Aja9:27”.

Teiseks soovituseks oleks kasutada kaashäälikuid vaheldumisi ühe või kahe täishäälikuga, nii et see moodustaks tähenduseta sõna, mida on võimalik hääldada. Näiteks „MeiNDuRi” või „RanuVego”. Või siis võta kaks lühikest sõna ja seo need kirjavahemärgiga, nagu „Teo?Karp” või „Elu;Meri”.

Kuigi kõik paroolid ei pea olema samaväärselt turvalised ja mõni programm ei tunnista mõningaid tähemärke või ei tee vahet suur- ja väiketähtedel, võib eelmainitud nõuannetega arvestamine aidata sul kaitsta tähtsat informatsiooni soovimatute sissetungijate eest. Pea meeles ka seda, et oluline on oma parooli regulaarselt muuta. Ning lõpuks veel üks väike meeldetuletus: millist parooli sa ka ei otsustaks kasutada, ära kasuta ühtegi neist, mida me eespool näitena tõime.