Eriilmeline Rooma

„ÄRGAKE!” ITAALIA-KORRESPONDENDILT

„Mulle tundub, et Romulusel [müütilisel Rooma rajajal aastal 753 e.m.a] pidi kohe alguses olema jumalik eelaimus, et kunagi saab sellest linnast võimsa impeeriumi süda.” (CICERO, ROOMA ORAATOR JA RIIGIMEES, ESIMENE SAJAND E.M.A)

SARNASELT teiste linnadega, millel on aastatuhandete pikkune ajalugu, on ka Rooma olnud väga eriilmeline ning iga möödunud sajand on jätnud sellele oma jälje. Kas sa sooviksid selle linnaga tutvuda? Nüüd on selleks just sobiv aeg, iseäranis siis, kui sa oled kutsutud mõnele Jehoova tunnistajate konvendile, mis peetakse 2001. aasta 10.–12. augustini Roomas, Baris, Torinos ja Milanos.

Ent mis ajastu Roomat sa sooviksid näha? On muistne Rooma, vabariigiaegne Rooma ja keisririigiaegne Rooma. Meie ajale lähemale tulles on olemas ka keskaegne, renessansiaegne, barokne ja lõpuks nüüdisaegne Rooma. Et tervet pilti saada, peaks nägema ka paavstlikku, lihtkodanike ja kõrgkihi Roomat. Igal sammul võib selles metropolis leida üllatusi.

Muistne linn

Sealsed vanimad asulad, rauaaegsed hurtsikkülad, kerkisid Rooma küngastele Tiberi jõe kunagise koolme alale ilmselt ammu enne kaheksandat sajandit e.m.a. Kuna minevikus olid seda piirkonda ümbritsevad kõrgendikud hästi nähtavad, öeldi, et see linn kasvas seitsmele künkale, mille nimed on Kvirinaal, Viminalis, Esquilinus, Caelius, Aventinus, Palatinus ja Kapitoolium. Tänini kannavad mõned linnaosad neid nimesid.

Kui oled otsustanud külastada Roomat, ära unusta muretseda endale täpne reisiteatmik ja kaart. Sa võid saada ettekujutuse sellest, missugune võis olla muistne Rooma umbes 2000 aastat tagasi.

Külastagem foorumit

„Foorum oli muistse Rooma poliitika- ja ärielu ning kohtumõistmise keskuseks,” ütleb üks reisiteatmik. Peamine sinna viiv tee on Via dei Fori Imperiali. Sinna saab ka metroo ja mitme liinibussiga.

Selle piirkonna üks kuulsamaid vaatamisväärsusi on keisririigiaegse Rooma sümbol Colosseum, mida tuntakse ka Flaviuse amfiteatrina. See on 48 meetrit kõrge, vastates tänapäeva 16-korruselisele hoonele. Pikkust on sel ligi 190 meetrit ja laiust umbes 155 meetrit. Ehitisel on 80 sissekäiku ja see mahutas 55 000 pealtvaatajat! Käsu selle ehitamiseks andis keiser Vespasianus aastal 72 m.a.j. Mõtle sellele kõigele, kui seisad Colosseumi ees. Kui vaid need müürid suudaksid rääkida . . .

Hiljutiste leidude põhjal näib, et  see amfiteater sai valmis tänu sõjasaagile, mille Rooma leegionid tõid tagasi linna pärast nende võidukat sõjaretke Juuda vastu, mille haripunktiks oli Jeruusalemma hävitamine aastal 70 (Matteuse 24:1, 2; Luuka 21:5, 6). Sajandeid etendati selles amfiteatris jõhkraid gladiaatorite võitlusi. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele paistab aga, et kristlasi seal märtrisurma ei surnud. *

Colosseumi lähedal on Tituse võidukaar, mis püstitati tähistamaks sedasama roomlaste sõjaretke. Võidukaarel on näha stseenid triumfirongkäigust koos juudi vangidega ja templist röövitud pühade esemetega. Juudid ilmselt möödusid just sellest kohast.

Üks teine hästi tuntud antiikne monument on muljetavaldav ja hästi säilinud Panteon. See on endine paganlik tempel, mis on pühendatud kõigile jumalatele; praegu paikneb seal katoliku kirik. Keiser Hadrianus (76–138 m.a.j), kes on kuulus Põhja-Inglismaale rajatud kaitsevalli poolest, lõi selle Rooma ehitusalase meistritöö aastatel 118–128. Nii selle kuppelehitise kõrgus kui ka läbimõõt on veidi üle 43 meetri.

Circus Maximus, Palatinuse küngas ning paljud teised paigad ja monumendid kutsuvad meid reisima tagasi minevikku. Lisaks meenutavad Piibli ajaloo kuuenda maailmavõimu toredust ja suursugusust tänini mitmel pool linnas paiknevad antiiksed obeliskid ning reljeefsed sambad, nagu Traianuse sammas ja Marcus Aureliuse ratsafiguur.

Apostliteaegne Rooma

Kuigi apostliteaegne kristlus asendus peagi ärataganenud ristiusuga, võib Roomas siiski meenutada episoode algkristlaste elust.  Näiteks kui käia mööda Appiuse teed, ei saa jätta meenutamata lugu apostel Paulusest, keda tema kristlikud vennad saatsid teel sellesse linna (Apostlite teod 28:14–16). Me peaksime aga hoolsalt jälgima, et me ei usuks pimedalt pärimusi. Foorumi lähedal on näiteks niinimetatud Mamertinuse vangla, kus olevat kinni hoitud apostel Peetrust. Ent pole mingit piiblilist tõendust selle kohta, et Peetrus üldse selles linnas oleks käinud.

Appiuse tee lähedal tasuks külastada kuulsaid katakombe – mitusada kilomeetrit pikki maa-aluseid tunneleid, mida kasutati matmispaikadena. Arheoloogilised leiud jutustavad surnute ja märtrite kultusest ning surematu hinge ideedele viitavad arheoloogilised leiud kinnitavad, et nende muistsete surnuaedade kasutajad ei järginud enam tõsimeeli Jeesuse algõpetusi. *

Kuidas renessanss muutis Roomat

Renessansiajal (14. kuni 16. sajandil) toimusid Roomas põhjalikud ümberkujundused, mille põhjuseks oli muu hulgas ka üha kasvav paavstivõim ja -mõjukus. Paavsti õukonda kutsuti näitlejaid, arhitekte ja käsitöölisi. Üks kuulsamaid oli Michelangelo. Mõned tema meistritööd on hoiul Vatikanis. Sealses Sixtuse kabelis on tema kuulus „Viimne kohtupäev” ning lae freskomaalingud, mida võib näha Vatikani muuseumi sisenedes. Väärib märkimist, et „Viimne kohtupäev” ei kujuta puhastustuld.

Veel üks Michelangelo töid on tema loodud Moosese kuju, mida hoitakse San Pietro in Vincoli kirikus Roomas. Michelangelo mõju võib näha ka Peetri kiriku paljudes detailides. Selles kirikus on mitmeid meistritöid, teiste hulgas Michelangelo skulptuur „Pietà”, mis kujutab surnud Kristust ema kätel.

Jehoova tunnistajatele pakub kindlasti huvi Peetri kirikus korduvalt esinev heebreakeelne tetragrammaton, mis märgistab Jumala nime Jehoova. Seda võib näha Clemens XIII hauamonumendil ja kabelis nimega Capella delle Presentazione.

Toretsev barokne Rooma

Kõige suurejoonelisema ilme annab Roomale ilmselt selle barokne osa. Barokkstiil on „mastaapne ja täis dramaatilisi detaile”, märgib üks entsüklopeedia. See kujunes 16. sajandi lõpuks ning 18. sajandiks muutus see intiimsemaks rokokoostiiliks. Kuulus baroki näidis on Bernini loodud paavst Aleksander VII monument Peetri kirikus. Bernini oli paavstiõukonna soosituim kunstnik. Ta kujundas ümber Rooma kirikuid, paleesid, kujusid ja purskkaeve.  Vaadelgem Peetri kiriku esist väljakut, mida ümbritseb Bernini toretsev sammastik, või Piazza del Popolo’t, mis „moodustab Rooma südame suurejoonelise sümmeetrilise eestoa”. Barokki ja Berninit võib kohata kõikjal! Püüa kindlasti vaadelda vaatemängulisi efekte, mida pakuvad Trevi purskkaev või Piazza Navona purskkaevud, nagu Bernini loodud Fontana dei Fiumi (’nelja jõe purskkaev’) ja Fontana del Moro (’mauri purskkaev’).

Tänapäevane linn

Tänapäeval tehakse linnaplaneeringus uuendusi harva. Viimane suurem projekt oli 1930ndatel, mil ehitati Esposizione Universale di Roma (E.U.R.). See pidi ülistama Mussolini valitsuse aegset fašismi.

Nüüdsed linnajuhid püüavad hoolega säilitada seda Rooma hinnalist kunstipärandit, mida lisaks tänavatele ja väljakutele saab nautida ka rohkem kui 100 muuseumis, ja anda sellele kohast tähtsust. Enne muuseumide, monumentide ja arheoloogiliste vaatamisväärsustega tutvumist oleks aga tark koguda teavet lahtiolekuaegade kohta kas Internetist või mõnest heast reisiteatmikust.

Rooma, mida tuntakse ka Vatikani asupaigana, on religioosselt üsna mitmepalgeline. Jehoova tunnistajatel on seal oma harubüroo ja kokkutulekusaal. Metropoli piirkonnas elab peaaegu 10 000 Jehoova tunnistajat, kes kogunevad umbes 130 koguduses ja grupis. Nende koosolekud toimuvad lisaks itaalia keelele veel 12 keeles. Oled teretulnud igasse Sala del Regno’sse (kuningriigisaali).

Missugust külge sa sellest eriilmelisest Rooma linnast näha ka sooviksid, kutsume sind seda oma silmaga vaatama, sest nagu kirjutas saksa kirjanik Johann Wolfgang Goethe: „Roomat võib tundma õppida vaid Roomas.”

[Allmärkused]

 [Kast/pildid lk 18, 19]

BARI – Apuulia vilgas pealinn

APUULIA on piirkond, mis moodustab Itaalia „saapa” „kanna”. (Vaata kaarti leheküljel 14.) See on kuulus oma oliivõli ja veinide poolest. Selle piirkonna pealinn on Bari, kus elab umbes 350 000 inimest. Linna ajalugu arvatakse ulatuvat Rooma-eelsesse aega. Mõnda aega oli see Kreeka mõju all. Roomlased, kes tungisid sellesse piirkonda neljandal sajandil e.m.a, kutsusid seda linna Bariumiks ja tegid sellest munitsiipiumi – Rooma kodanikega asustatud asula, mis säilitas omavalitsuse.

Esimese ristisõja ajal (1096 m.a.j) suurenes Bari tähtsus Aasiasse minevate mereteede keskusena. Lisaks sai sellest sadam, kust väljusid paljud ristisõdijate laevad.

Kas ka jõuluvana linn?

Bari kõige tähtsamad monumendid on tihedalt seotud ajaloosündmustega. Bari ajalooga iseäranis seotud hoone on Basilica di San Nicola. Nikolaus olevat olnud neljandal sajandil Väike-Aasia Myra linna piiskop. Muiste läksid tema elulooandmed sassi ühe teise, kuuendal sajandil elanud samanimelise vaimuliku omaga. Nõnda ümbritsesid teda mitmesugused legendid. Ühes paljudest legendidest kutsuti Nikolaust laste kaitsjaks, kuna ta olevat äratanud surnuist üles kolm last, kelle kuri kõrtsmik oli tükkideks lõiganud ja sisse soolanud. Nõnda pole sugugi üllatav, et keskajal hakati teda pühakirjavastaselt austama ja tema arvatavad säilmed olid ülipopulaarsed.

Raamat „Puglia-Dal Gargano al Salento” kirjutab, et Nikolausest (ladinakeelse nimekujuga Sanctus Nicolaus) sai „Alpidest põhjapoole jäävates riikides ja hiljem Põhja-Ameerikas Santa Claus. Tema piiskopimantlist sai karusnahkse äärisega kuub, mitrast kapuuts ning  pühakust leebe, valge habeme ja kingikotiga vanake”. Ennäe imet, jõuluvana! *

Linnas on ka teisi huvitavaid mälestusmärke, ent Jehoova tunnistajatele võivad erilist huvi pakkuda 1960ndatel aastatel ehitatud Püha Kolmainsuse ning Pühakute Cosma ja Damiano kirik. Selle apsiidil on mosaiikpilt tetragrammatoniga.

Kas oled kunagi näinud trullo’sid?

Bari ümbruses võib külastada veel palju põnevaid paiku. Alberobellos, mis asub Barist umbes 55 kilomeetrit kagus, paiknevad kuulsad trullo’d. Need on omapärase kujuga valged koonuskatusega hooned. Neid on kutsutud puude vahele ehitatud kivitelkideks ja veidrateks aiamajadeks. Trullo’d on ehitatud üksteise otsa laotud kividest, ilma et neid mördiga oleks seotud. Säärase ehitusmeetodiga võivad trullo’d paista üpris ebakindlad ja lausa ohtlikud, kuid nad on vastu pidanud. Paljudel on vanust mitu sajandit. Need on ka hästi isoleeritud, nii et nad on suvel jahedad ja talvel soojad.

Fotohuvilised soovivad ilmselt pildistada muljetavaldavat ehitist Castel del Monte, mis asub Barist 40 kilomeetrit läänes. Seda hakkasid ehitama normannid 12. sajandil. Üks reisijuht kirjutab, et see „ületab kõik teised Friedrich II aegsed kindlused. See on ka üks keskaja keerukamaid ilmalikke ehitisi”. Raamat kirjeldab seda kui „harmoonilise geomeetrilise arhitektuuri näidist, mille mõlemal korrusel on kaheksa ruumi”. Kaheksanurksel kindlusel on igas nurgas ühesugune torn. Seda tasub tõesti vaatama minna.

Baris on umbes 1600 Jehoova tunnistajat, kes ühes paljude sõpradega kogunevad 18 koguduses. Kõik ootavad põnevusega paljusid külalisi 2001. aasta piirkonnakonvendile „Jumala sõna õpetajad”, mis peetakse linna San Nicola staadionil.

[Allmärkus]

[Pildid]

Tetragrammaton Püha Kolmainsuse ning Pühakute Cosma ja Damiano kirikus

Promenaad

Castel del Monte

Trullo majad Alberobellos

[Kaart lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

ROOMA

BARI

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 14]

Tituse võidukaar, mille friisil on kujutatud Jeruusalemma templi rüüstamist

[Pilt lk 14]

Colosseum

[Pilt lk 15]

Marcus Aureliuse sammas

[Pilt lk 15]

Appiuse tee

[Pilt lk 15]

Panteon, endine kõigile jumalatele pühendatud paganlik tempel, praegu katoliku kirik

[Pilt lk 16]

Detail Michelangelo maalist „Viimne kohtupäev” Sixtuse kabelis

[Pilt lk 16, 17]

Bernini Nelja Jõe purskkaev

[Pilt lk 17]

Jehoova tunnistajate harubüroo

[Pilt lk 17]

Trevi purskkaev

[Pilt lk 17]

Rooma linna müütilisi rajajaid Romulust ja Remust imetas legendi järgi emahunt