Harukordne elamus Niagara joal

HILJAAEGU oli mul võimalus näha Niagara juga nii lähedalt, nagu ma seda kunagi varem polnud näinud. Võin kinnitada, et see oli harukordne elamus. Külastasime sõpradega Kanada Hobuseraua juga, mis on saanud oma nime kuju järgi. Olen käinud Niagara joal alates 1958. aastast mitu korda, kuid kunagi polnud ma käinud laevaga otse langeva veeseina juures. Ometi on need reisid laevaga „Maid of the Mist” toimunud alates 1848. aastast. Sellel põneval reisil on käinud miljoneid inimesi. Nüüd oli minu kord see reis ette võtta.

Laevad lahkuvad korrapäraselt mõlemalt poolt jõge, nii Ameerika kui ka Kanada poolt. Pidevalt on inimesi, kes järjekorras ootavad. Neid on igast vanusegrupist, isegi väikseid lapsi, seljas kerged sinised kilekeebid, mis kaitsevad vahupritsmete eest. (Need, kes külastavad Ameerika juga teisel poolel, kannavad kollaseid vihmakeepe.) Laev „Maid of the Mist VII” mahutab 582 reisijat. Selle kandevõime on 145 tonni, see on 24 meetrit pikk ja 9 meetrit lai. Praegu on kasutuses neli laeva: „Maid of the Mist” IV, V, VI ja VII.

 Meie kord läbimärjaks saada

Võtsime end järjekorda ja niipea kui üks grupp märgi ja räsitud turiste astus laevalt maha, astusime meie laeva pardale. Tundsin, et meid ootab ees põnev reis. Umbes kilomeetri kaugusel sööstis vesi 52 meetri kõrguselt alla 55 meetri sügavusse lohku. Meie laev oli teel Ameerika poolele, kus me liikusime vaevaliselt läbi veekeeriste  54-meetrise langusega Ameerika joa jalami lähedal. * Kõige põnevam osa oli aga alles ees.

Mida lähemale me vetemöllule jõudsime, seda tugevamaks pinge kasvas. Tuule ja mässava vee tõttu muutus pildistamine peagi võimatuks. Lootsil näis olevat lõputult aega, kui ta juhtis laeva aeglaselt joa poole, kus iga minut rohkem kui 168 000 kuupmeetrit vett just laeva ees alla langeb. Kohin oli kõrvulukustav. Isegi enda hüüd oli vaevukuuldav. Mu süda peksles. Võisin maitsta Niagara vett, mis oli külm, kuid tõenäoliselt puhas. See oli tõesti võimas elamus!

Pärast hetki, mis tundusid igavikuna, juhtis loots laeva aeglaselt ohtlikult alalt eemale, allajõge. Hingasin kergendunult. Olime pääsenud. Tegelikult meie elu küll ohus polnud. Selle firma laevadega pole juhtunud ühtki õnnetust. Aurikufirma juhataja Emil Bende kinnitas meile, et igal laeval on maksimaalse arvu reisijate jaoks päästevestid ja -parved. Niisiis ei saa siin juhtuda midagi sellist, mis juhtus „Titanicu” hukkumise tõttu.

Joad taanduvad

Jugasid on rikkunud erosioon. Arvestuste kohaselt on Niagara juga viimase 12 000 aasta jooksul taandunud 11 kilomeetrit. Vahepeal taandus juga umbes meeter aastas. Praegu taandub juga aga 36 sentimeetrit iga kümne aasta jooksul. Mis põhjustab erosiooni?

Vesi liigub üle kõva dolomiidikihi, mis lasub nõrgematel kihtidel, liivakivil ja kiltkivil. Need allpool olevad kihid erodeeruvad, mistõttu dolomiidirahnud murduvad kalju küljest lahti ja kukuvad alla joa jalamile.

Vett ei lasta raisku minna

Suur osa lühikese Niagara jõe (56 kilomeetrit) veest on pärit neljast järvest, mis kuuluvad Suurde järvistusse. Jõgi voolab Erie järvest põhja poole Ontario järve. Sellel lühikesel teekonnal toodetakse veest elektrienergiat, mida kasutavad nii Kanada kui ka Ameerika Ühendriigid. Öeldakse, et see on üks maailma võimsamaid hüdroelektrienergia allikaid. Kanada ja Ameerika Ühendriikide elektrijaamad võivad kahe peale kokku toota 4 200 000 kilovatti elektrienergiat. Niagara vett võetakse turbiinidesse enne kui jõgi jõuab astanguni.

Mesinädalad ja prožektorid

Niagara juga on lemmikpaik neile, kes veedavad mesinädalaid, seda eriti pärast 1953. aastat, kui valmis film „Niagara”. Öösiti valgustavad juga värvilised prožektorid, mis annavad sellele ainulaadsele paigale veel enam ilu ja suursugusust. Kindlasti tasub Kanadasse või Ameerika Ühendriikidesse tulles külastada ka seda maailmaimet. Ja kui sa oled seiklushimuline, proovi laevasõitu! Sa ei kahetse ega unusta seda. (Kaastöö.)

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 26]

HISPAANIA KÖISRAUDTEE NIAGARAL

4,5 kilomeetrit joast allavoolu on tohutu keeris, mis „moodustub seal, kus kärestikud lõpevad ja kanjon järsult kirdesse pöörab. Selles kohas vahutab ja keerleb smaragdroheline vesi, rajades endale teed läbi kanjoni kõige kitsama kanali”. („Ontario’s Niagara Parks”.)

Kõige paremini näeb selle tähelepanuväärse veekogu suurust siis, kui sõita Hispaania köisraudteega üle jõe, kust avanevad muljetavaldavad vaatepildid nii jõe üles- kui ka allavoolule. Miks kutsutakse seda just Hispaania köisraudteeks? Kuna selle konstrueeris ja ehitas leidlik hispaania insener Leonardo Torres Quevedo (1852–1936) ning see köisraudtee on olnud kasutuses alates 1916. aastast. Kusagil mujal pole teist sellist köisraudteed.

[Joonis/pilt lk 26]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

EROSIOONI tõttu on juga aastast 1678 taandunud rohkem kui 300 meetrit

1678

1764

1819

1842

1886

1996

[Allikaviide]

Allikas: Niagara Parks Commission

[Kaardid lk 27]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

KANADA

USA

KANADA

USA

Erie järv

Niagara juga

Niagara jõgi

Ontario järv

[Pilt lk 25]

Ameerika juga

Kanada Hobuseraua juga

[Pilt lk 26]

Talvine Niagara juga, mida öösiti valgustavad prožektorid