Miks kasvavad jugapuud Suurbritannia surnuaedades?

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

AASTAL 1656 kirjutas anglikaani kiriku vaimulik: „Meie esiisad hoidsid eriti hoolega surnuaia jugapuusid, mis kui igihaljad puud sümboliseerisid ... hinge surematust.” Selline on traditsioon. Millised on faktid?

Igahaljaid puid on seostatud surematusega juba aegade hämarusest alates. Walesis on see traditsioon seotud muistsete druiidide uskumuste ja kommetega. Inglismaal istutati jugapuid paganlike templite juurde kaua enne kristlikku ajajärku ning hiljem võttis kirik selle üle kui „püha sümboli”. Traditsioonid on visad kaduma, ning vaatamata sellele et teisitimõtlejad ei järginud seda suundumust, kasvab jugapuid uuteski Suurbritannia surnuaedades.

Mida ütleb Piibel hinge surematuse kohta? Kuskil Piiblis ei seostata sõnu „surematus” ja „surematu” sõnaga „hing”. Inglismaa Yorki peapiiskop vastandas oma jutluses „Teoloogiline arusaam elust ja surmast” („A Theological Understanding of Life and Death”) naiivseid ideesid, mille kohaselt hing lahkub kehast, Piibli põhiõpetusega. „Meie kehas pole midagi sellist, mis surma korral kuidagimoodi kehast lahkuks,” ütles ta.

Milline on jugapuu?

Harilik jugapuu [Taxus baccata] on suursugune igihaljas puu, mis kasvab aeglaselt umbes 10 meetri kõrguseks. Suurbritannias on paljud suured jugapuud kahe või enama kaupa kokku kasvanud, nii et isegi puukoore järgi ei saa aru, et tegemist on mitme puuga. Näiteks on Šotimaal üks 17-meetrise ümbermõõduga jugapuu tegelikult kahest puust kokku kasvanud.

Jugapuud võivad elada sadu aastaid, mõnede ekspertide sõnul koguni tuhandeid aastaid. Paljud vanad Suurbritannia jugapuud on ainsad ellujäänud keskaegsetest küladest, mille ümber nüüd on kasvanud uued asulad.

Jugapuude küpsed seemned on kaetud erkpunase pehme karikakujulise kestaga, mida kutsutakse seemnerüüks. Nii puu okkad, koor kui ka seemned on mürgised ning võivad põhjustada surma kariloomadele, kes neid söövad. Kunagi usuti, et jugapuu okstega maja kaunistamine toob perele surma.

Jugapuu on ilusa tekstuuriga, sarnanedes mingil määral mahagonipuuga. Selle lülipuit on oranžikaspunane ja sellest saab teha tugevat mööblit. Kuna jugapuu on sitke ja elastne, valmistati sellest keskajal pikki vibusid, mida inglise ammukütid sõjapidamises väga osavalt kasutasid.

Nii Suurbritannias kui ka Normandias, mida Inglismaa kunagi valitses, on jugapuud vanades surnuaedades üsna tavaliseks vaatepildiks. Ühes Inglismaa surnuaias on 99 jugapuud, kuid selline arv on erandlik. Jugapuid istutati tavaliselt kahte kohta, surnuaia värava juurde ja kiriku ukse lähedale. Tänapäeval ääristavad mõnes kohas värava ja ukse vahelist teed pügatud jugapuud ning peale selle on neid istutatud ka haudade juurde.

Hinge surematus on aga paganlik Kreeka doktriin, mis on seotud Platoni õpetustega. Surnute ülesäratamine igavesele elule maa peal on Jumala and inimestele siis, kui surm on hävitatud (Johannese 5:28, 29; Ilmutuse 21:4).

[Pilt lk 31]

Tuhandeaastane jugapuu St. Andrew surnuaias Totteridge’is Hertfordshire’i krahvkonnas

[Pildid lk 31]

Vasakpoolne: erksavärvilised seemnerüüd ja mürgised seemned

Parempoolne: pügatud jugapuud St. Lawrence’i kiriku surnuaias Little Stanmore’is Middlesexis