Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Narkootikumide kuritarvitamisele on olemas lahendus!

Narkootikumide kuritarvitamisele on olemas lahendus!

Narkootikumide kuritarvitamisele on olemas lahendus!

„VEINIPUDELITEST leiti hiigelsuur kogus kokaiini.” Sellise pealkirja all ilmunud ajaleheartiklis selgitati, kuidas Lõuna-Aafrika Vabariigi Johannesburgi politsei konfiskeeris veokonteineri 11 600 pudeli lõunaameerika veiniga. Veinisse oli segatud 150–180 kilo kokaiini. Arvatakse, et tegemist on seni suurima kokaiinikogusega, mis on jõudnud sellesse riiki.

Ehkki sellised leiud annavad lootust, et olukord paraneb, on tõsiasi see, et arvestuste järgi saab politsei kogu maailmas keelatud uimastitest kätte vaid 10–15 protsenti. Kahjuks sarnaneb see aednikuga, kes jõudsalt vohavalt umbrohult vaid üksikuid lehti näpistab, jättes selle juured maa sisse.

Uimastitest saadavad hiigelkasumid nurjavad valitsuste püüded piirata nende tootmist ja müümist. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides toob illegaalne uimastiturg aastas sisse miljardeid dollareid. Et tegemist on nii suure rahaga, pole sugugi üllatav, et politseil ja valitsusametnikel – mõned neist on kõrgel positsioonil – lasub korruptsioonikahtlus.

Ajalehele „The Guardian Weekly” kirjutav Alex Bellos teatas Brasiiliast, et parlamendi korraldatud uurimuses „oli enam kui 800 inimese hulgas, kes väidetavalt on Brasiilias seotud organiseeritud kuritegevuse ja narkoäriga, ... toodud ära ka kolm kongressiliiget, 12 saadikutekoja liiget ja kolm linnapead”. Selles nimekirjas oli ka „politseinikke, juriste, ärimehi ja farmereid, kes elavad [Brasiilia] 17 osariigis 27-st”. Seoses nende andmetega lausus üks Brasília ülikooli politoloogiaprofessor: „See on kolossaalne süüdistus kõigile Brasiilia ühiskonnakihtidele.” Sedasama võiks öelda paljude teiste narkootikumidest läbi imbunud ühiskondade kohta. Probleemi hoiab üleval nõudmise ja pakkumise turuseadus.

Arvestades õiguslike piirangute vähest edu, peavad mõned õigeks mõningate uimastite legaliseerimist. Üldine sellekohane käsitus on, et üksikisikutel peaks lubatama omada isiklikuks tarvitamiseks väikseid uimastikoguseid. Ollakse arvamusel, et see hõlbustaks valitsusepoolset kontrolli ning kärbiks narkoparunite hiigelkasumeid.

Mõningane edu

Mürgitustamine aitab narkosõltlastel kõigepealt uimastite küüsist vabaks saada ning seejärel füüsilist tervist parandada. Kahjuks on üsnagi tõenäoline, et kui narkomaan pöördub tagasi oma tavalisse keskkonda, annab ta järele kiusatusele taas uimasteid tarbima hakata. Kirjanik Luigi Zoja toob ära selle põhjuse: „On võimatu saada lahti mingist käitumismudelist, ilma et patsient oleks suunatud täiesti uue mõttemalli juurde.”

Eelmises artiklis mainitud Darren leidis „uue mõttemalli”, mis muutis ta elu. Ta selgitab: „Pidasin ennast ateistiks, ent aja jooksul – ehkki olin hommikust õhtuni uimastite mõju all – hakkasin mõistma, et Jumal on ikkagi olemas. Üritasin kahe–kolme kuu jooksul uimastitest vabaneda, ent mu sõbrad ei lasknud sel sündida. Ehkki tarvitasin uimasteid edasi, hakkasin regulaarselt enne voodisseminekut Piiblit lugema. Käisin oma sõpradega järjest vähem läbi. Ühel õhtul olime koos toakaaslasega tugevas narkouimas. Mainisin talle Piiblit. Järgmisel hommikul helistas ta oma vennale, kes oli Jehoova tunnistaja. Tema juhatas meid tunnistaja juurde, kes elas samas linnas kus meiegi, nii ma siis läksingi tema poole.

Ajasime juttu kella üheteistkümneni õhtul, misjärel naasin koju, kaasas tosina jagu piibliuurimise abivahendeid. Hakkasin koos temaga Piiblit uurima ning lõpetasin uimastipruukimise ja suitsetamise. Umbes üheksa kuud hiljem sai minust ristitud Jehoova tunnistaja.”

Uimastitest lahti saada pole sugugi kerge. Eelmises artiklis mainitud Michael räägib, milliseid raskusi ta koges, kui ta pärast 11 aastat kestnud uimastipruukimist selle lõpetas: „Mul oli söömisega suuri raskusi, mistõttu võtsin kaalus alla. Ka kogesin kibelustunnet ja higistamishoogusid ning nägin, et inimesi ümbritseb aura. Mind valdas meeletu himu uimastite järele, ent palves Jehoova ligi püsides ja Piiblit uurides suutsin neist hoiduda.” Need endised narkomaanid on ühel meelel, et väga oluline on täielikult lõpetada läbikäimine endiste kaaslastega.

Miks inimeste püüded nurjuvad

Keelatud uimaainete kuritarvitamine on kõigest üks suurema globaalprobleemi tahke. Kogu maailm on kurjuse, vägivalla ja julmuse tugevas haardes. Piibel ütleb: „Kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). Seda, kes see „tige” on, näitab apostel Johannes kirjakohas Ilmutuse 12:9: „Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga.”

Lisaks oma puudustele on inimesel tulnud võidelda ka selle vägeva vaenlasega. Just Saatan on põhjustanud inimese langemist algusest peale. Tal on kindel soov inimeste allakäiku süvendada ning neid Jumalast ära pöörata. See, et inimkond uimasteid kuritarvitab, paistab olevat osa tema strateegiast. Ta tegutseb oma suures vihas, sest ta teab, et „tal on pisut aega” (Ilmutuse 12:12).

Milline on Jumala lahendus?

Piibel teeb teatavaks Looja armastava korralduse päästa inimkond patusest seisundist. Kirjakohas 1. Korintlastele 15:22 öeldakse: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses.” Jeesus tuli vabal tahtel maa peale täiusliku inimesena ning ohverdas oma maise elu, et lunastada inimkond patu ja surma võimusest.

Inimese surma põhjuse ning ka tema probleemide lahenduse teadmine on andnud paljudele ajendi ja ka julguse võidelda end narkosõltuvusest vabaks. Ent Piibel pakub enamatki kui individuaalset abi uimastiprobleemist lahti saamiseks praegu. Selles räägitakse ajast, mil Saatana mõju on kõrvaldatud ning kõigile maailma hädadele, kaasa arvatud narkootikumide kuritarvitamine, tuleb jäädavalt lõpp.

Ilmutusraamat kirjeldab ’eluveejõge, selget nagu mägikristall, mis voolab välja Jumala ja Talle aujärjest’ (Ilmutuse 22:1). See sümboolne jõgi kujutab seda, kuidas Jumal Jeesuse Kristuse vahendusel taastab inimesele täiusliku elu paradiislikul maal. Ilmutusraamatus kirjeldatakse mõlemal pool jõge lokkavaid elupuid ning teatatakse: „Puu lehed tulid terviseks rahvastele” (Ilmutuse 22:2). Nende sümboolsete lehtedega kujutatakse Jehoova tervistavaid abinõusid, et tuua inimesed taas vaimsesse ja füüsilisse täiusesse.

Viimaks ometi vabaneb inimene lisaks uimastite kuritarvitamisele ka kõigist teistest hädadest ja muredest, mis teda selles mandunud elukorralduses vaevavad!

[Kast/pilt lk 9]

Kui ohutu on marihuaana?

Paljud maad kaaluvad marihuaana legaliseerimist eeskätt just meditsiinilistel kaalutlustel. On selgunud, et see aine leevendab kemoteraapiast tulenevat iiveldust ning teatavasti aitab ka aidsihaigetel taastada söögiisu. Samuti on seda kasutatud valuvaigistina.

Kuigi uurimistulemuste üle vaieldakse, osutavad ajakirjas „New Scientist” mainitud testid kindlalt marihuaana kahjulikule toimele.

Ühes Harvardi ülikooli testis võrreldi gruppi, kes suitsetas iga päev marihuaanat, grupiga, kes tegi seda harvem. Standardsed vaimsed testid erinevusi peaaegu ei näidanud. Ent kohanemisvõimet puudutavas testis jäid suured marihuaanapruukijad märgatavalt alla.

Üks teine ülikool testis 15 aastat regulaarselt marihuaanat suitsetanuid ja sigarette suitsetanuid. Marihuaanasuitsetajad tõmbasid tavapäraselt kolm–neli marihuaanasuitsu päevas, tavaliste sigarettide suitsetajad aga 20 või enam sigaretti päevas. Mõlemas grupis oli köha ja bronhiidi all kannatajaid võrdsel arvul. Kopsu-uuringud osutasid samalaadsetele rakukahjustustele mõlemas grupis.

Olgugi et marihuaanasuitsetajad tõmbasid suitsu palju harvem, selgus, et ühest marihuaanasigaretist vabaneb kolm korda enam tõrva kui tavalisest sigaretist. Lisaks teatas „New Scientist”: „Marihuaanasuitsetajad tõmbavad suitsu sügavamalt sisse ning hoiavad hinge kauem kinni.”

Peale selle leiti, et marihuaanasuitsetajate kopsude immuunrakud suutsid 35 protsenti halvemini bakteritega võidelda kui sigaretisuitsetajate kopsurakud.

[Allikaviide]

U.S. Navy photo

[Kast lk 11]

Valus süüdistus vanematele

Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalehe „Saturday Star” juhtkiri väljendas muret uimastipruukimise ärevakstegeva kasvu pärast riigi noorte seas ning märkis:

„See, et meie lapsed seda teevad, on tihti meile kui lapsevanematele ja ühiskonnale tervikuna valus süüdistus. Me kühveldame nädal nädala järel raha kokku, teenides seega materiaalse edu templis. Oma laste pärast tuleb meil pingutada mõistust ja jõudu. Aga kvaliteetaeg? On kerge pista neile raha pihku, et nad jalust ära oleksid, – kergem kui kuulata ära neid, nende kartusi, lootusi, jagelusi. Kas me täna õhtul restoranilaua taga istudes või teleri ääres lõõgastudes üldse teamegi, mida nad parajasti teevad?”

„Või mida nad mõtlevad?” võiksime lisaks küsida.

[Pilt lk 10]

Paljud on saanud ajendi vabaneda uimastite kuritarvitamise küüsist