Vaatleme maailma

79 miljonit naist „puudu”

ÜRO toetusel tehtud uuring „Indias, Pakistanis, Bangladeshis, Nepalis, Sri Lankas, Bhutanis ja Maldiividel näitas, et „Lõuna-Aasias on puudu” umbes 79 miljonit naist nende diskrimineerimise tõttu nii enne kui ka pärast sündi”, teatab Reutersi raport. Need naised on „puudu” abortide, „lapsetapmise ja poisslaste eelistamise tõttu toidupuudust kannatavates piirkondades”. Poisse eelistatakse nende täiskasvanuks saamiseni, mis tähendab seda, et tüdrukud kannatavad krooniliste toitumisprobleemide all. Raport ütles, et „tüdrukute ja sünnitusealiste naiste seas on kõrge suremus”. Arv 79 miljonit põhineb faktil, et selles piirkonnas on iga 100 mehe kohta vaid 94 naist, samal ajal kui ülemaailmne suhe on 106 naist iga 100 mehe kohta.

Pikim maanteetunnel avatud

Norras on avatud maailma pikim maanteetunnel, teatab ajaleht „Frankfurter Allgemeine Zeitung”. Laerdali tunnel on 24,5 kilomeetrit pikk ning see ühendab omavahel Norra kahte suurimat linna, Oslot ja Bergenit. Enne seda tuli autojuhtidel valida lookleva mägitee ja üle fjordi kulgeva praamisõidu vahel. Suurt rõhku on pandud uue tunneli turvalisusele. Iga 500 meetri tagant on ümberpööramiskoht, hiigelsuured tulekindlad ventilaatorid, mis viivad tunnelist välja suitsu ja mürgiseid gaase, ning kõrgetasemelised hädasüsteemid. Kuna paljud inimesed kardavad pikki tunneleid, on Laerdali tunnel jaotatud suurte väljakutega neljaks sektsiooniks. Väljaku seinu valgustavad sinised tuled, mis meenutavad päevavalgust ja värsket õhku. Sellegipoolest näitas uuring, et 25 protsenti norralastest, kes kardavad õnnetusi või tulekahju, ei hakka seda tunnelit kasutama.

Ohustatud loomad Iisraelis tagasi

Paljud loomad, kes olid Iisraelist kadunud, on sinna tagasi tulnud, teatab artikkel Iisraeli ajalehes „Haaretz”. Šaakalid ja hundikarjad on tagasi Negevis ja Golani kõrgendikul. Viimasel loendusel oli kotkaste arv Põhja-Iisraelis tõusnud 450ni. Galileas on nähtud isegi leopardi. Leoparde peeti selles piirkonnas hävinenuks ning hunte ähvardas väljasuremine. Nüüd on need kiskjad aga tagasi, samuti nende saakloomad – antiloobid, nuubia kaljukitsed ja hirved. Kuigi mõned loomad tulevad ise tagasi, on teised sinna tagasi toodud. Viimaste seas on üle saja eesliku, kes jälle Negevis uitavad.

Mis kasu on imetamisest

„Kas tahad tõsta oma lapse IQ-d?” küsib ajakiri „Psychology Today”. „See on lihtne, kui eelistad poest ostetud beebitoidule rinnapiima.” Rinnapiim sisaldab kahte rasvhapet – dokosaheksaeenhapet (DHA) ja arahhidoonhapet (AA), mis näivad mõjutavat närvisüsteemi arengut. Testid näitasid, et „lastel, kes said nii DHA-d kui ka AA-d, oli parem mälu, nad lahendasid paremini probleeme ning neil oli parem keele arenemise oskus kui teistel gruppidel”, ütleb ajakiri, näidates, et rinnapiim on üle kõige.

„Uuring näitab ka seda, miks maitsevad inimestele nii väga nende oma rahva toidud,” selgitab ajakiri „Science”. „Lapsed, kelle ema jõi raseduse või imetamise ajal porgandimahla, hakkasid samuti porgandit armastama. [–––] Uuringus selgub, et rinnapiim on parem kui beebitoit, kuna tänu sellele hakkavad lapsed kergemini teisi toite sööma” ning see õpetab lastele, millised „toidud on tervislikud; see näitab, kui vajalik on rasedatel või imetavatel emadel süüa tervislikku toitu”.

Puudus inimväärsest tööst

„Inimväärne töö kõigile on veelgi unistus,” öeldakse ühe artikli pealkirjas Saksamaa ajalehes „Hannoversche Allgemeine Zeitung”, mis annab teada Hannoveris maailmanäitusel EXPO 2000 peetud sümpoosionist „Globaalne dialoog”. Kuigi põhimõte, mille kohaselt mehed ja naised peaksid  saama võrdse töö eest võrdselt palka, võeti vastu 1951. aastal, ning laste tööjõud keelustati 1973. aastal, on 150 miljonit inimest maailmas ilma tööta, 850 miljonil pole piisavalt tööd ning 250 miljonit last on sunnitud töötama. Pool maailma elanikkonnast peab toime tulema vähem kui kahe USA dollariga päevas. Ning hoolimata kõigist pingutustest pole lõhe rikaste ja vaeste vahel kitsenenud, vaid hoopiski süvenenud. Rikaste ja vaeste maade mured on samuti üsna erisugused. Kui Euroopa poliitikud arutlevad aktsiate eelismüügiplaani ja ametiühingute mõju üle, peavad nende kolleegid arengumaades tegelema palju tähtsamate küsimustega, näiteks sellega, et põhiharidus oleks kõigile kättesaadav ja et kasvavale põlvkonnale loodaks töökohti.

Kas Masada on ohus?

Hüüe „Masada teist korda ei lange!” oli ajendiks juutidele, kui nad rajasid uut Iisraeli riiki. Kuid Masada võib loodusjõudude tõttu uuesti langeda, märgib NBC teadaanne. See populaarne turistide külastuskoht „asub ühes maakera kõige ebastabiilsemas murrangus: Surnumere riftiorus”. Mägi on lõhestunud sadadeks plokkideks, millest mõned võivad maaväringu tõttu lahti murduda. Arvutianalüüsid näitasid, et mitmed plokid Mao Tee idaküljel olid lahti murdumas ning neid on juba toestatud 18 meetrit pikkade terasvarbadega. Ent kuningas Herodese palee varemed Masada põhjaküljel „on samuti ebakindlal alusel” ning ka neid tuleb toestada. Tööd pole selles osas aga alustatud, kuna selleks puudub raha. Masadas, 100 kilomeetrit Jeruusalemmast, pidasid peaaegu 2000 aastat tagasi 967 juudi mässulist kaks aastat vastu Rooma armee piiramisele. Öeldakse, et ööl enne seda, kui roomlased läbi kindlustuste tungisid, otsustasid juudid vangi langemise asemel end tappa.

Ole ettevaatlik päikese suhtes!

Kui inimene viibib pikka aega päikese käes, kaitsmata end selle eest vajalikul määral, võib ta saada nahavähi, teatab artikkel Mehhiko ajalehes „El Universal”. Nahaarst Adriana Anides Fonseca sõnul on päikesekiirgusel kumulatiivne toime, mis ilmneb üldiselt pahaloomulise kasvaja näol peale 50. eluaastat. Ta soovitab kasutada päikesekaitsekreemi pool tundi enne päevitamist ja kreemitada end uuesti iga kolme või nelja tunni tagant, samuti pärast ujumist või suurt higistamist. Heledanahalised inimesed vajavad kreemi, mille kaitsefaktor on üle 30 või 40, ja tumedanahalised kreemi kaitsefaktoriga 15–30. Kuid isegi sel juhul tuleb pidada meeles, et päikesekaitsekreem ei kaitse kiirguse toime eest täielikult ning päevituskreemid võivad teha asja hullemaks, põhjustades sügavaid põletusi. Eriti hoolega tuleks kaitsta otsese päikesekiirguse eest väikseid lapsi, kuna neil pole naha kaitsevõime veel täielikult välja arenenud.

Huvi preestriameti vastu kadunud

Katoliku usku vanemad ei tunne enam sugugi uhkust selle üle, kui nende poeg on preester, märgib ajaleht „The New York Times”. „Katoliku kirikujuhid ... teavad vägagi hästi, et peamine tegur preestrite nappuses on tingitud sellest, kui vähe on katoliku usku vanemaid, kes õhutaksid oma lapsi valima endale preestriamet.” Muu hulgas on põhjuseks ka see, et katoliiklikud pered on väiksemad ning vanematel on „raskem aktsepteerida seda, et nende ainus poeg saab preestriks, kellelt nõutakse tsölibaati”, teatab artikkel. „Lisaks sellele on laste kuritarvitamise teadete tõttu viimase aastakümne jooksul saanud kannatada preestrite maine, ütlesid intervjueeritud vanemad.” Kiriku kõige aktiivsemate katoliiklaste küsitlemine, mille korraldas Riiklik Katoliiklike Piiskoppide Konverents, näitas, et kaks kolmandikku vanematest ei õhuta oma lapsi saama preestriks või nunnaks. Piiskoppide konverentsi esindaja preester Edward J. Burnsi sõnul ei kuule noored vabaabielu elavad paarid oma pereliikmete hukkamõistvaid kommentaare, kui nad teatavad, et elavad koos. Kui aga pereliikmed kuulevad, et noor mees tahab saada preestriks, küsitakse: „Oled sa ikka kindel, et sa tead, mida teed?”