Vaatleme maailma

Müstiline ellujäämisoskus

Kuigi 1999. aasta detsembris laastasid Prantsusmaa metsasid tugevad tormid, näitavad hiljutised vaatlused, et suured loomad ei kannatanudki nii palju, kui arvati, teatab Pariisi ajaleht „Le Monde”. Ida-Prantsusmaa 10 000 hektari suurusest laastatud metsast leiti vaid 20 surnud looma: 10 hirve, 5 metskitse ja 5 metssiga. Tänu sellele, et loomad järgisid „instinkte, mida ei suudeta tänaseni mõista”, pääsesid nad eluga, varjates end võib-olla mahalangenud puude all või kogunedes lagendikele. Jean-Paul Widmer Prantsusmaa Riiklikust Metsaametist teatab: „Me teame hirvede ja metssigade [käitumisest] vähem kui lõvide ja teiste kaugel elavate loomade käitumisest.”

Turistiklassi sündroom

Viimase kaheksa aasta jooksul on 25 Jaapani Narita lennujaama saabunud reisijat „surnud nn turistiklassi sündroomi” tõttu, teatab ajaleht „The Daily Yomiuri”. Hoolimata nimest, tabab „turistiklassi sündroom” ka äriklassi reisijaid. Kui istuda mitu tundi, takistab see vere voolu jalgades ning võib põhjustada trombi tekkimist. Kui tromb liigub kopsudesse, võib see tekitada hingamisraskusi ja lõppeda surmaga. Igal aastal kannatab 100 kuni 150 Narita lennujaama saabujat mingil viisil selle sündroomi tõttu, ütleb Nipponi Meditsiinikooli New Tokyo Rahvusvahelise Lennujaama Kliiniku juhataja Toshiro Makino. „Reisijad, kes lendavad enam kui seitse või kaheksa tundi korraga, peaksid jooma rohkem vett kui muidu ning ennetama seda probleemi, näiteks jalgu sirutades või liigutades,” soovitab ta.

Tokyos läheb soojemaks

„20. sajandi jooksul vähenes 95 protsenti nende päevade keskmine arv aastas, mil Tokyos temperatuur allapoole nulli langes,” teatab „The Daily Yomiuri”. 1990. aastatel oli Tokyos aastas keskmiselt vaid 3,2 külmakraadidega päeva võrreldes 61,7 päevaga 20. sajandi esimesel kümnel aastal. Jaapani meteoroloogiateenistuse staažikas sünoptik ütles, et temperatuur pole langenud nii madalale kui varem globaalse soojenemise tõttu ning ta oli mures, et Tokyo tõeliselt külm talv on varsti vaid minevikunähtus. Kui kasvuhoonegaaside emissioon samal tasemel jätkub, peaks ülemaailmne temperatuur 21. sajandi jooksul arvestuste kohaselt tõusma 1,0–3,5 kraadi võrra. Kui temperatuur tõuseks Jaapanis 3,5 kraadi, muutuks Tokyo sama kuumaks linnaks, nagu seda on praegu Nairobi.

Süüfilise tagasitulek

Süüfilis oli Prantsusmaalt aastakümneid peaaegu kadunud. Ent eelmisel aastal märkasid arstid selle suguhaiguse uut epideemiat, peamiselt olid süüfilisse nakatunud homoseksualistid, teatab Prantsusmaa ajaleht „Le Figaro”. Sarnaseid süüfilise puhanguid oli 2000. aastal ka Suurbritannias ja Iirimaal. Süüfilis on bakterhaigus, mis põhjustab varajases staadiumis haavandeid ja löövet ning kui seda ei ravita, kahjustab see närvisüsteemi ja südame-veresoonkonda. Süüfilise uuestipuhkemine teeb muret, märgib „Le Figaro”, kuna see haigus on „täiesti tundmatu uuele arstide põlvkonnale, kes pole oma õpingute jooksul tegelenud ühegi süüfilisejuhtumiga”. Seepärast võivad arstid panna süüfilisehaigele vale diagnoosi, mistõttu ka ravi ei anna tulemust. Spetsialistid arvavad, et süüfilise taaspuhkemise põhjuseks on ohtlikud seksuaalvahekorrad. Sellepärast kardavad nad, et see suundumus võib olla „uue AIDSi-epideemia” eelkäija.

Soovitusi vanematele reisijatele

Järjest rohkem vanemaid inimesi reisib arengumaadesse ning paljud neist haigestuvad bakteritest saastatud toidu või vee tõttu, ütleb sõnumileht „Tufts University Health & Nutrition Letter”. Sellest tulenev „turistide kõhulahtisus” võib üle 60-aastastel inimestel põhjustada tõsisemaid tervisehädasid. Kui sa ei einesta esimese  klassi hotellis või mõnes suure ja moodsa linna restoranis, soovitab „Tufts University Health & Nutrition Letter”:

□ Ära joo kraanivett ega pese sellega hambaid. Kasuta üksnes pudelivett, keedetud või desinfitseeritud vett. Ära pane jookidesse jääkuubikuid, kui sa pole kindel, et need sisaldavad puhast vett.

□ Ära söö kala ega liha, kui see pole korralikult läbi küpsetatud.

□ Ära tarvita pastöriseerimata piimatooteid ega tooreid köögivilju.

□ Söö ainult neid puuvilju, mis sa oled ise pärast puhta veega pesemist koorinud. Pärast koorimist ja enne puuvilja söömist pese käed.

□ Ära söö toitu, mida müüakse tänavatel, isegi siis, kui seda serveeritakse kuumalt.

Põgenikud omal maal

Neid on sama palju kui HIVi nakatunuid ja kaks korda rohkem kui pagulasi; need on sisepagulased, teatab Londoni ajaleht „The Independent”. Kuigi sõja tõttu on nad olnud sunnitud oma kodunt lahkuma, elavad nad oma riigis. ÜRO arvestuste kohaselt on selliseid pagulasi maailmas 25 kuni 30 miljonit. Enamik neist elab teiste perede juures või tänavatel, mitte aga põgenikelaagris. Selle probleemiga tegeleva ÜRO erikoordinaatori Dennis McNamara sõnul „püüavad paljud jääda kodule nii lähedale kui võimalik ehk sinna, kus on nende põllumaa”, selle asemel et otsida varjupaika mõnes teises riigis. Abiorganisatsioonidel ei lasta mõnikord neid inimesi aidata. Kuni 90 protsenti neist on naised ja lapsed. „Mehed on need, kes sõdivad,” lisab McNamara. „Naised ja lapsed on ohvrid. Kodunt põgenenud naisi ähvardab pidevalt oht langeda vaenlasvägede vägistamisohvriks.”

Iminapaga keel

Kuidas on kameeleonil võimalik püüda teisi sisalikke ja koguni linde, mis kaaluvad kuni 10 protsenti tema enda kaalust? Seniajani arvati, et ohver jääb kinni kameeleoni karedale ja kleepuvale keele pinnale. Kuid see ei selgitanud, kuidas saab see loom püüda suhteliselt raskeid ohvreid. Et seda teada saada, tegid Belgia Antwerpeni teadlased kiirfilmimisi kameeleoni välkkiirelt liikuvast keelest, teatab Saksamaa teadusajakirja „Bild der Wissenschaft” võrguväljaanne. Teadlased avastasid, et keele väljapaiskamisel moodustab selle tipp palli. Just enne ohvri puudutamist tõmbuvad kaks keelelihast kokku ning keeletipp moodustab iminapa, mille külge ohver jääbki kinni.

Laienev kõrb

„Sahara on laienenud üle Vahemere,” teatab Londoni ajaleht „The Guardian”, „kuna mulla vaesestumise ja kliimamuutuste hävitava koosmõju tõttu kõrbestub osa Lõuna-Euroopast.” Kõrbestumisevastasel ÜRO konverentsil, mis peeti 2000. aasta detsembris, süüdistas üks ekspert selles osaliselt globaalset põllumajandust, millega on paljudel väikefarmeritel raske konkureerida. Seepärast on need farmerid jätnud maha oma maa, mis on säilinud tuhandeid aastaid tänu terrasspõllundusele ja hoolikale niisutamisele, ning muld on lõpuks minema uhutud. Olukord on väga kriitiline Lõuna-Itaalias, Hispaanias ja Kreekas. Kõrbed laienevad ka Bulgaarias, Ungaris, Rumeenias, Moldaavias, Venemaal ja Hiinas. ÜRO Keskkonnaprogrammi tegevdirektor Klaus Töpfer teatas: „Muld on looduslik ressurss, mis pole inimese heaolu ja keskkonda silmas pidades sugugi vähemtähtis kui puhas vesi ja puhas õhk.”

Amazonase allikas kindlaks tehtud

22 mehest koosnev grupp on teinud kindlaks „maailma suurima jõe allika, mis lõpetab aastakümneid kestnud spekuleerimise ja vasturääkivad avastused”, teatab Londoni ajaleht „The Times”. Amazonas algab nirena Lõuna-Peruu Andidest 5000 meetri kõrguselt Nevado Mismi tipust. Sealt lookleb see edasi läbi rohu- ja samblaoru, kus sellega ühinevad teised ojad ja jõed, enne kui see jätkab oma 6000-kilomeetrist teed Atlandi ookeani. Kirjeldades jõe allikat, ütles grupijuht Andrew Pietowski: „See on kaunis koht. Sa seisad rohelises orus, muljetavaldava, umbes 40 meetri kõrguse peaaegu musta järsaku jalamil. Seal on väga vaikne ja rahulik.”