Piibli seisukoht

Kes on antikristus?

„TE OLETE KUULNUD, ET ANTIKRISTUS TULEB.” (1. JOHANNESE 2:18, EP 97)

KUI sind on hoiatatud, et sinu naabruskonnas on nähtud ohtlikku kurjategijat, mida sa siis teeksid? Tõenäoliselt püüaksid sa võimalikult täpselt kindlaks teha, missugune ta välja näeb ja kuidas ta tegutseb. Sa oleksid valvel.

Tänapäeval valitseb samasugune olukord. Apostel Paulus hoiatas: „Ükski vaim, kes ei tunnista seda Jeesust, ei ole Jumalast; ja see on kristusevastase [„antikristuse”, EP 97] vaim, kelle te olete kuulnud tulemas olevat ja nüüd juba on maailmas” (1. Johannese 4:3). Kas on olemas selline antikristus, Jumala vaenlane ja inimesepetja, kes ohustab praegu inimkonna heaolu?

Johannes kasutas terminit „antikristus” kahes oma läkituses viis korda. See viitab olemusvormile, mis on vastuolus sellega, mida Piibel õpetab Jeesus Kristusest, ja hõlmab petiseid, kes esinevad Kristusena või tema läkitatuina. Piibel annab antikristuse kohta usaldusväärset informatsiooni. Ent nagu mõnikord kurjategijate puhulgi juhtub, on põhjendamatud teated ka sellest mõistatuslikust olemusvormist saanud suurema tähelepanu osaliseks kui tõde ise.

Vale määratlus

Alates apostel Johannese päevist on inimesed väitnud, et Johannese sõnad antikristusest viitavad ühele konkreetsele inimesele. Välja on pakutud mitmeid kandidaate. Sajandeid tagasi pidasid paljud antikristuseks Rooma keiser Nerot. Adolf Hitleri põhjustatud vihkamise- ja terrorilaine pani hiljem paljud uskuma, et tema on antikristus. Selle terminiga nimetati isegi saksa filosoofi Friedrich Nietzschet. Ent teised usuvad, et antikristus on veel saabumas ning et ta ilmub kavala ja julma poliitikuna, kes soovib valitseda tervet maailma. Nende arvates viitab Ilmutusraamatu 13. peatüki metsaline just antikristusele, mida mainis Johannes. Nad ütlevad, et metsalise märk 666 justkui näitaks, kes on see tulevane kurjusejõud.

Selliste arvamuste propageerijad eeldavad, et Johannes viitas vaid ühele antikristusele. Mida näitavad aga tema sõnad? Vaatleme teksti 1. Johannese 2:18 (EP 97): „Nagu te olete kuulnud, et antikristus tuleb, nii ongi nüüd tulnud palju antikristusi.” Tõesti, esimesel sajandil ei põhjustanud vaimset segadust mitte üks, vaid „palju antikristusi”. Ka  tänapäeval pole tegutsemas mitte üks, vaid palju antikristusi, kes moodustavad antikristuse klassi. Üheskoos on nad viinud inimkonna vaimsesse hävingusse (2. Timoteosele 3:1–5, 13). Kes moodustavad antikristuse?

Vaadelgem näiteks Ilmutusraamatu 13. peatüki metsalist. Apostel Johannes kirjutas: „Metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane, ja tema jalad olid nagu karu jalad ja tema suu nagu lõukoera suu” (Ilmutuse 13:2, meie kursiiv). Mida need tunnusjooned tähendavad?

Piibli õpetlased on tähele pannud seost Ilmutusraamatu 13. peatüki ja Taanieli 7. peatüki vahel. Jumal andis Taanielile nägemuse piltlikest metsalistest, sealhulgas pantrist, karust ja lõvist (Taaniel 7:2–6). Millise tähenduse Jumala prohvet ütles neil olevat? Ta kirjutas, et need metsalised sümboliseerivad maa kuningaid ehk valitsusi (Taaniel 7:17). Nii võime loogiliselt järeldada, et Ilmutusraamatu metsaline esindab inimvalitsusi. Kuna need valitsused panevad vastu Jumala Kuningriigile, moodustavad nad osa antikristusest.

Kes veel moodustavad antikristuse?

Kui Jumala Poeg oli maa peal, oli tal palju vaenlasi. Kuigi ta on praegu väljaspool füüsilist tegevuspiirkonda, on tal ka nüüdisaegseid vastaseid. Pane tähele, kes kuuluvad nende hulka.

Apostel Johannes teatas: „Kes on valelik kui mitte see, kes salgab, et Jeesus on Kristus? See on kristusevastane [„antikristus”, EP 97], kes salgab Isa ja Poega” (1. Johannese 2:22). Ärataganejad ja valekummardamise juhid väänavad Jeesuse selgeid õpetusi eksiõpetustega. Nad ei tunnista Piibli tõde ning levitavad valesid Jumalast ja Kristusest. Oma kolmainuõpetusega salgavad nad Isa ja Poja vahelisi tõelisi suhteid. Seega on ka nemad osa antikristusest.

Jeesus hoiatas oma jüngreid kirjakohas Luuka 21:12: „[Nad] pistavad ... oma käed teie külge ja kiusavad teid taga, andes teid ära kogudusekodadesse ja vangi ... minu nime pärast.” Alates esimesest sajandist on tõelisi kristlasi metsikult taga kiusatud (2. Timoteosele 3:12). Sellise kohtlemise ässitajad töötavad Kristusele vastu. Ka nemad on osa antikristusest.

„Kes minu poolt ei ole, on minu vastu; ja kes minuga ei kogu, see hajutab” (Luuka 11:23). Siin kuulutas Jeesus, et kõik, kes seisavad vastu talle ja Jumala eesmärkidele, kuuluvad antikristuse hulka. Missugune lõpp neid ootab?

Mis saab antikristusest?

„Sa [Jumal] hukkad vale rääkijad; verejanulised ja kavalad on jäledad Jehoovale!” ütleb Laul 5:7. Kas see käib ka antikristuse kohta? Käib küll. Apostel Johannes kirjutas: „Palju eksitajaid on tulnud maailma, kes ei tunnista Jeesust Kristust, kes lihas pidi tulema. See on eksitaja ja kristusevastane [„antikristus”, EP 97]” (2. Johannese 7). Kõigeväeline Jumal hävitab antikristuse tema valede ja pettuse pärast.

Kuna selle kohtuotsuse täideviimispäev läheneb, ei tohiks tõelised kristlased antikristlikul pettusel ja survel, iseäranis ärataganejatel, oma usku nõrgendada lasta. Johannes annab pakilise hoiatuse: „Vaadake ette, et te ei mineta seda, mis me oleme vaevaga saavutanud, vaid et te saaksite kätte täie palga” (2. Johannese 8).

[Pildi allikaviide lk 20]

Nero lk 2 ja 20: Courtesy of the Visitors of the Ashmolean Museum, Oxford