Vaatleme maailma

Aastal 2000 rekordarv loodusõnnetusi

Aastal 2000 oli maailmas rekordarv loodusõnnetusi, teatab edasikindlustusfirma Münchener Rück. Ühtekokku anti teada rohkem kui 850 loodusõnnetusest, kus hukkus kokku 10 000 inimest ja mis tekitasid kahju enam kui 30 miljardi USA dollari väärtuses. Kuigi varasema aastaga võrreldes oli loodusõnnetuste arv kasvanud, oli majanduslik kahju ja hukkunute arv väiksem. Firma pressiteate sõnul oli see tingitud sellest, et enamik loodusõnnetusi leidis aset hõredamalt asustatud piirkondades. 73 protsenti kindlustushüvitistest kulus tormide ja 23 protsenti üleujutuste tekitatud kahjude katteks. Firma aruande kohaselt „on tulevikus oodata loodusõnnetuste tekitatud kahju kasvu”, kuna elanikkonna arv suureneb ning omandi väärtus tõuseb.

Läbipaistvad ümbrikud

Üks USA firma on leiutanud pihustusvedeliku, mis „teeb avamata ümbriku läbipaistvaks” ilma jälge jätmata, teatab ajakiri „New Scientist”. See vedelik mõjub igat värvi ümbrikutele ja on „elektrit mittejuhtiv, mürgitu ja keskkonnale ohutu”, ütleb firma esindaja Bob Schlagel. „See ei aja ümbriku ega kirja peal värvi laiali, ei jäta veeplekki ega ühtki muud jälge”, ainult lõhna 10 kuni 15 minutiks, lisab Schlagel. See toode töötati välja õiguskaitseorganite heaks, et aidata neil leida kirjapomme ja teisi ohtlikke saadetisi. Kuid selle pihustusvedeliku abil võib lugeda ka avamata kirju, mille tõttu üks inimõiguste ametnik nimetab seda toodet eetika seisukohalt küsitavaks.

Mesilaste navigeerimisvõime

See, et mesilased oskavad leida tee mesipuu juurest lilleaasale ja tagasi, on hästi teada. Kuid Põhja-India Assami osariigis elavad mesilaspered rändavad tõenäoliselt sadu kilomeetreid ning pöörduvad siis tagasi sama puu ja isegi sama oksa peale, kus nende eelmised põlvkonnad olid pesitsenud umbes kaks aastat varem. Selle rännu teeb tähelepanuväärseks tõik, et töölismesilased elavad kõige rohkem kolm kuud. Nii et mesilased, kes pöörduvad koju tagasi, on juba mitmes põlvkond nendest mesilastest, kes algse pesa ehitasid. Kuidas need mesilased leiavad tagasitee, on mõistatus. Ajaleht „The Sydney Morning Herald” annab teada, et see võib olla seotud lõhnatajuga. Teine võimalus on, et veel elusolev mesilasema annab tantsu abil luuremesilastele teavet, näidates neile, mis suunas lennata.

Keel ja aju

Neid kahte ajupiirkonda, mida kuulvad inimesed kasutavad keele mõistmiseks ja rääkimiseks, kasutavad ka kurdid viipekeeles suhtlemisel, teatab „Science News”. Ajuskaneeringud näitavad, et „need kurtide närvikoe piirkonnad aktiviseeruvad, kui nad kasutavad viipekeelt”, ütleb raport. Montreali McGilli ülikoolis töötava, uuringut juhtinud Laura-Ann Petitto sõnul näitab see, et need ajupiirkonnad kontrollivad „nii rääkimise kui ka viiplemise teel väljendatavaid peamisi keele erijooni”. See rõhutab vajadust uurida rohkem inimaju paindlikkust seoses kõneprotsessidega. „Science News” ütleb: „Need ajupiirkonnad, mis on seotud rääkimise ja viiplemisega, kattuvad üpris suurel määral.”

Prostitutsioon tunnistati vastuvõetavaks

Saksamaa kohus on otsustanud, et prostitutsioon pole „täiesti kõlblusetu”, kui selle puhul pole rakendatud kriminaalkorras karistatavaid sunnimeetodeid, teatab ajaleht „Frankfurter Allgemeine Zeitung”. Berliini halduskohus otsustas, et Berlin-Wilmersdorfi kohvik võib tegutsemist jätkata, kuigi prostituudid käivad seal klientidega kontakte loomas ning lähiümbruses tube üürimas. Kohtunikud ütlesid, et nende otsus peegeldab ühiskonna muutunud suhtumist prostitutsiooni. 1002 inimese küsitlus näitas, et 62 protsendi arvates peaks prostitutsiooni tunnustama tavalise elukutsena. Kohtunike sõnul näitas teine küsitlus, et enamiku arvates toimus seksiteenuste lülitumine Saksamaa majandusstruktuuri üheks osaks juba ammu.

 Uni ja mälu

Une-uurijad on avastanud, et õpitut aitab tulevastel nädalatel paremini meelde tuletada piisav uneaeg, mitte aga hilisööni lugemine, kommenteerib Londoni ajaleht „The Independent”. Professor Robert Stickgold Harvardi meditsiinikoolist kasutas 24 vabatahtlikku, kellest pooltel lasti pärast õppetööaega öösel magada, ülejäänuid hoiti aga öö otsa ärkvel. Järgmisel kahel ööl lasti mõlemal grupil normaalselt magada, et magamata olnud grupp väsimusest üle saaks. Mälutest näitas, et need, kes magasid esimesel ööl, „sooritasid testi tunduvalt paremini, samal ajal kui teise grupi liikmete mälu ei parandanud isegi see, kui nad olid unepuuduse kompenseerinud”. Kuna magamine tõenäoliselt aitab kinnistada teadmisi, näitavad need tulemused, et magamise asemel õppimisest, eriti esimese sügava ehk „aeglaste ajulainete” unestaadiumi ajal, pole kasu.

Ohtlikud mutatsioonid Tšernobõlis

„Ukrainas Tšernobõli tuumaelektrijaama lähistel kasvavate taimede mutatsioonide sagedus on leitud olevat kuus korda suurem kui flooral tavaliselt,” teatab Londoni ajaleht „The Independent”. Šveitsi, Suurbritannia ja Ukraina uurijad külvasid täpselt ühesugust nisu nii radioaktiivselt saastunud pinnasesse kui ka 30 kilomeetri kaugusele sarnasesse, kuid saastumata pinnasesse. Siis külvasid nad samasse kahte kohta ka nende saakide seemet. Kuigi tuumareaktori lähedale külvatud nisu sai suhteliselt vähe kiiritada, esines selles murettekitavalt sageli mutatsioone. Murelikud teadlased hoiatavad, et pikaajalisel kiiritusel võib olla mõju, mis on praeguseni teadmata. Need avastused tekitavad erilist muret tulevaste taime-, looma- ja inimsugupõlvede pärast, kes puutuvad kokku Tšernobõli kiiritusega.

Mehed ja naised kuulavad erinevalt

Uurijad on avastanud, et naised kasutavad kuulamisel mõlemat ajupoolkera, mehed aga ainult ühte, teatatakse Discovery.com uudistes. Ühe uuringu käigus tehti 20 mehele ja 20 naisele ajuskaneering, kui nad kuulasid lindi peale salvestatud raamatut. Ajuskaneeringud näitasid, et mehed kuulasid enamasti aju vasaku poolkeraga, mis on seotud kuulamise ja kõnega, naistel aktiviseerusid aga mõlemad ajupoolkerad. Indiana ülikooli meditsiinikooli radioloogia abiprofessor dr Joseph T. Lurito ütles: „Meie uuring laseb arvata, et naiste ja meeste keeletöötlus on erinev, kuid see ei pruugi tingimata tähendada, et üks on teisest parem.” Teised uuringud paistavad näitavat, et naised „suudavad kuulata kahte vestlust korraga”, ütleb dr Lurito.

Individualiseeritud religioon

Prantsusmaal on religioon kaotamas oma tähtsust. See on üks järeldustest, milleni jõuti katoliikliku ajakirja „La Vie” toetatud küsitluses. Kui inimestel paluti valida 14 prioriteedi hulgast, mis on tähtis nende jaoks, selgus, et ainult 7 protsendile olid tähtsad usulised taotlused. Usulistest taotlustest peeti tähtsamaks vaba aega, ametialast edu, isiklikku vabadust, kultuuri, seksuaalelu ning materiaalset heaolu. Sotsioloogide Pierre Bréchoni ja Gérard Mermeti sõnul näitab see küsitlus, et religioon on langenud individualiseerimise ohvriks. Mis mõttes? Inimesed sobitavad kokku erisuguseid uskumusi, valides välja need, „mis näivad vastavat nende elu- ja mõtteviisile”, ütleb Bréchon.

Seaduslik enesetapp

Eelmise aasta aprillis sai Holland esimeseks riigiks, kes legaliseeris ametlikult surmaabi osutamise, teatab Rotterdami ajaleht „NRC Handelsblad”. Hollandi parlamendi ülemkoda kiitis heaks nn halastustapmise seaduse, mille poolt hääletas 46 ja vastu 28. Seadusandlus lubab arstidel aidata lõpetada nende patsientide elu, kes on lootusetult haiged või kes kannatavad pidevat ja väljakannatamatut valu. Hollandi seadusandjad nõuavad, et eutanaasiapatsiendid täidaksid järgmisi rangeid juhendeid: Patsiendi soov peab olema vabatahtlik. Patsient ja arst peavad olema ühel meelel, et patsiendi jaoks pole muud mõistlikku vastuvõetavat alternatiivi. Arst peab konsulteerima veel vähemalt ühe sõltumatu arstiga, kes on samuti tema patsiendi läbi vaadanud. Ning eutanaasia tuleb sooritada meditsiiniliselt aktsepteeritaval viisil.