Vihkamise ringist välja

„Armastage oma vaenlasi.” (MATTEUSE 5:44)

MITU päeva pidasid kahe vaenuliku riigi juhid pingelisi rahuläbirääkimisi. Arutelude juures viibis võimsa tööstusmaa president, kasutades oma märkimisväärset mõjuvõimu ja diplomaatilisi oskusi, et püüda aidata kahel juhil kokkulepet saavutada. Ent nende meeleheitlike jõupingutuste tagajärjeks oli üksnes suurem ängistus. Nädalate jooksul toimusid nende kahe vaenupoole vahel ajakirja „Newsweek” sõnul „viimase kahe aastakümne vägivaldseimad kokkupõrked”.

Riigijuhtide kõikvõimalikest ponnistustest hoolimata pole kuskil maailmas lakanud eri etniliste ja rahvusgruppide vaheline vihkamine ja vaen. Teadmatuse, sallimatuse ja propaganda toel jõudu koguv vihkamine vallandub järjest sagedamini ja intensiivsemalt. Ent kuigi tänapäeva juhid püüavad asjatult leida novaatorlikke lahendusi, ei suuda nad näha, et parimad lahendused on vanad – umbes nii vanad nagu mäejutlus. Tolle jutluse ajal õhutas Jeesus Kristus oma kuulajaid käima Jumala teedel. Selles kontekstis ütleski ta artikli alguses toodud mõtte: „Armastage oma vaenlasi.” See üleskutse pole mitte ainult parim lahendus vihkamise ja eelarvamuste probleemile, vaid ka ainus toimiv lahendus!

Skeptikud heidavad vaenlase armastamise idee kõrvale kui lootusetult idealistliku ja ebapraktilise. Ent kui vihkamine on õpitud käitumisviis, kas pole siis mõistlik järeldada, et see on ka ümber õpitav? Jeesuse sõnad pakuvad seega inimestele tõelist lootust. Need näitavad, et on võimalik teha lõpp isegi sügavalt juurdunud vaenule.

Vaadelgem Jeesuse päevil tema juutidest kuulajaskonna hulgas valitsenud olukorda. Vaenlasi ei tarvitsenud neil kaugelt otsida. Rooma väed valitsesid endiselt selle piirkonna üle ning püüdsid koormavate maksude, poliitiliste manipulatsioonide, julma kohtlemise ja ekspluateerimisega juute endale allutada (Matteuse 5:39–42). Ent mõned võisid vaenlasteks pidada isegi kaasjuute, kellega neil oli tekkinud tühiseid ebakõlasid, mis olid jäänud lahendamata ja tekitanud kibestumist (Matteuse 5:21–24). Kas Jeesus tõesti ootas, et tema kuulajad peaksid armastama neid, kes olid neid solvanud ja haavanud?

„Armastuse” tähendus

Kõigepealt tuleb mõista, et sõnadega „armastage vaenlasi” ei mõelnud Jeesus lähedaste sõprade vahel valitseda võivat kiindumust. Kreeka sõna, mille vasteks Matteuse 5:44 on „armastage”, tuleneb sõnast a·gaʹpe. See sõna tähendab sellist armastust, mida juhivad ja valitsevad põhimõtted. See ei pruugi ilmtingimata hõlmata südamlikku kiindumust. Kuna seda juhivad õiglased põhimõtted, ajendab säärane armastus tegutsema teiste parimates huvides, hoolimata sellest, milline on nende  käitumine. A·gaʹpe armastus suudab seega üle olla isikutevahelisest vaenulikkusest. Jeesus ise ilmutas sellist armastust, kui ta teda postile naelutanud Rooma sõduritele halva soovimise asemel hoopis palvetas nende eest: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” (Luuka 23:34.)

Kas on realistlik arvata, et suurem osa maailmast võtab Jeesuse õpetused omaks ja et inimesed hakkavad üksteist armastama? Seda mitte, kuna Piibel näitab, et see maailm sööstab otsejoones hävingu poole. „Kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks,” ennustab 2. Timoteosele 3:13. Siiski saavad üksikisikud murda end välja vihkamise ringist, kui õpivad Piibli uurimise kaudu põhjalikult tundma õiglasi põhimõtteid. Tõsiasjad näitavad selgelt, et paljud inimesed on nõnda õppinud vastu panema nende ümber tormlevatele vihkamise lainetele. Vaadelgem mõningaid tõsielujuhtumeid.

Õppis armastust

José * osales ühe terroristliku rühmituse liikmena juba 13-aastaselt partisanisõjas. Teda õpetati vihkama inimesi, keda peeti vastutavaks ümbruskonnas valitseva ebaõigluse eest. Tema eesmärk oli sellised inimesed võimaluse korral kõrvaldada. José nägi paljude oma kaaslaste surma ning temas tekkis kibestumus ja kättemaksusoov. Käsigranaate valmistades tavatses ta omaette mõelda: „Miks on nii palju kannatusi? Kui on olemas Jumal, kas ta siis ei märka seda?” Ta nuttis palju, oli segaduses ja masendunud.

Lõpuks hakkas José läbi käima omakandi Jehoova tunnistajate kogudusega. Esimest korda koosolekul olles märkas ta kohe sealset armastavat atmosfääri. Kõik tervitasid teda südamlikult ja sõbralikult. Hiljem, kui arutati teemat „Miks Jumal lubab kurjust?”, sai ta vastused teda huvitanud küsimustele. *

 Kui José õppis paremini Piiblit tundma, hakkas ta tegema oma elus ja mõtteviisis muudatusi. Ta sai aru, et „kes venda ei armasta, see jääb surmasse. Igaüks, kes vihkab ..., on inimesetapja; ja ... ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks” (1. Johannese 3:14, 15).

Ent tal oli raske oma endiste terroristidest kaaslastega suhteid lõpetada. Teda jälitati iga kord, kui ta Jehoova tunnistajate kuningriigisaali läks. Mõned tema varasemad kaaslased käisid isegi paar korda koosolekul, et mõista, mis põhjustas Josés sääraseid muutusi. Kui nad said aru, et ta pole äraandja ega neile ohtlik, jätsid nad ta rahule. 17-aastaselt lasi José end ristida kui Jehoova tunnistaja. Peatselt alustas ta täisajalist kuulutamist. Selle asemel et plaanida inimeste tapmist, viib ta nüüd neile armastuse ja lootuse sõnumit!

Etniliste barjääride mahamurdmine

Kas saavad etniliste rühmituste liikmed murda maha neid teistest eraldavad vihkamise barjäärid? Vaadelgem amhari keelt kõnelevat Jehoova tunnistajate gruppi Inglismaal Londonis. Selles grupis on umbes 35 inimest – neist 20 etiooplast ja 15 eritrealast. Nad teenivad Jumalat rahumeelselt koos, hoolimata sellest, et Aafrikas toimus hiljuti eritrealaste ja etiooplaste vahel julm sõda.

Ühele etiooplasest Jehoova tunnistajale oli tema peres öeldud: „Ära kunagi usalda eritrealasi!” Ent nüüd ta mitte ainult ei usalda eritrealastest kaaskristlasi, vaid kutsub neid lausa oma vendadeks ja õdedeks! Kuigi eritrealased räägivad tavaliselt tigrinja keelt, soovivad nad õppida amhari keelt, mida kõnelevad nende etioopia vennad, nii et nad saaksid uurida Piiblit koos nendega. Kui jõuline tunnistus jumaliku armastuse kui „täiusliku sideme” jõust (Koloslastele 3:14).

Minevikust vabanemine

Ent kuidas on olukord siis, kui inimene on kogenud julma kohtlemist? Kas pole normaalne hakata piinajate vastu vaenu tundma? Vaadelgem Saksamaa tunnistaja  Manfredi lugu. Ta veetis kuus aastat kommunistlikus vanglas lihtsalt selle pärast, et ta on Jehoova tunnistaja. Kas ta tundis kunagi oma rõhujate vastu viha või soovi neile kätte maksta? Tema vastus on eitav. Saksamaa ajalehes „Saarbrücker Zeitung” selgitas Manfred: „Kui teha ülekohut või maksta selle eest kätte ..., käivitab see üha korduva ülekohtu tsükli.” Manfred rakendas otseselt ellu Piibli sõnu: „Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga ... Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega” (Roomlastele 12:17, 18).

Maailm ilma vihkamiseta!

Jehoova tunnistajad ei väida, et nad on selles osas täiuslikud. Tihtilugu tunnevad nad, et vanast vaenust ja vihkamisest pole kerge üle saada. Et rakendada ellu Piibli põhimõtteid, tuleb selle kallal järjepidevalt ja hoolsalt vaeva näha. Ent üldiselt on Jehoova tunnistajad elav näide Piibli väest, mis aitab murda välja vihkamise ringist. Koduste piibliuurimiste kaudu aitavad Jehoova tunnistajad igal aastal tuhandetel inimestel vabaneda rassismi ja kitsarinnalisuse kütkeist. * (Vaata kasti „Piibli nõuanded aitavad vihkamisest võitu saada”.) Need saavutused on eelpilt sellest, mida saavutatakse ülemaailmse haridusprogrammiga, mis peagi vihkamise ja selle põhjused täielikult kõrvaldab. Seda tulevast haridusprogrammi juhib ülemaailmne valitsus, Jumala Kuningriik. Jeesus õpetas inimesi Meie Isa palves selle Kuningriigi eest palvetama, öeldes: „Sinu riik tulgu” (Matteuse 6:9, 10).

Piibel tõotab, et selle taevase valitsuse juhtimisel saab „maa ... täis Jehoova tundmist” (Jesaja 11:9; 54:13). Siis täituvad ülemaailmselt prohvet Jesaja sõnad, mida on sageli tsiteeritud: „[Jumal] mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid: siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!” (Jesaja 2:4). Jumal ise teeb siis üks kord ja igaveseks lõpu õelale vihkamisele.

[Allmärkused]

[Kast lk 11]

Piibli nõuanded aitavad vihkamisest võitu saada

● „Kust tõusevad võitlemised ja kust tülid teie seas? Kas mitte sealt, teie himudest, mis sõdivad teie liikmetes?” (Jakoobuse 4:1.) Teistega lahkhelisid saab sageli vältida, kui õpime ohjeldama oma isekaid soove.

● „Et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele” (Filiplastele 2:4). Teine viis, kuidas vältida tarbetuid konflikte, on seada teiste huvid enda omadest ettepoole.

● „Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha!” (Laul 37:8.) Me suudame hävitavaid tundepurskeid ohjeldada ja ka peame seda tegema.

● „Jumal ... on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama” (Apostlite teod 17:24, 26). Pole loogiline end teisest rassist inimestest kõrgemana tunda, kuna me kõik oleme sama inimpere liikmed.

● ’Ärge tehke midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvake alanduses üksteist ülemaks kui iseennast’ (Filiplastele 2:3). On rumal vaadata teistele ülalt alla, kuna teistel inimestel on tihti selliseid omadusi ja võimeid, mida meil pole. Mitte ühelgi rassil ega kultuuril pole ainuõigust kõigele heale.

● „Seepärast nüüd, et meil veel on aega, tehkem head kõikidele” (Galaatlastele 6:10). Kui lihtsalt püüda ise teiste vastu sõbralik ja abistav olla, hoolimata nende rassilisest või kultuurilisest kuuluvusest, võib see aidata kergemini suhtlemisbarjääre ületada ja vääritimõistmisi kõrvaldada.

[Pildid lk 8, 9]

Etioopia ja Eritrea Jehoova tunnistajad teenivad Jumalat rahus koos

[Pilt lk 10]

Kommunistlikus vanglas istunud Manfred ei andnud maad vihkamisele

[Pilt lk 10]

Piibel võib aidata ületada barjääre, mis eraldavad inimesi