Meteora kõrged kivisambad

ESITA

Meteora kõrged kivisambad

„Miski pole imelikum ja imelisem kui see romantiline paik, mis erineb kõigist neist, mida olen seniajani näinud. Üheski ... teises mägipiirkonnas, kus ma olen käinud, pole kaugeltki midagi sellist, mida võiks võrrelda nende ebatavaliste mäetippudega.” (Inglise rändaja Robert Curzon, 1849)

ME POLE sugugi valmistunud selliseks hämmastavaks vaatepildiks, mis avaneb meie ees Kreekas Tessaalia tasandikul teel Kalabáka linna ja selle lähedal asuva Kastráki küla poole. Siin asub „kivimets” enam kui 20 hiigelsuurest üksteisest eraldi seisvast järsust kivisambast, mis küündivad sadade meetriteni. Kaljude tippe kroonivad puust sammaskäikudega ja karniisidega ehitud katuseharjadega kloostrid.

See on Kreeka Meteora, kus seisavad kõrvuti ainulaadsed looduslikud kaljud ja võrratu inimkätetöö. Nimetus „Meteora” tuleneb kreeka sõnast, mis tähendab ’kõrgub maa kohal’, ja viitab grupile üksteisest eraldi seisvatele kivisammastele ning nende tippu ehitatud enam kui 30 kloostrile. Nende kaljude keskmine kõrgus on 300 meetrit, kõrgeim neist on 550-meetrine.

Kui me Meteorale läheneme, pikenevad kaljude varjud. Tänu valguse- ja varjudemängule muutub selle kummalise paiga maastik pidevalt. Talvel on nende mustade hiigelsammaste ja valge lume vahel terav kontrast.

Kuidas on need sambad tekkinud

Meteora kaljude tekkimise üle on palju spekuleeritud. On neid, kes usuvad, et miljoneid aastaid tagasi oli tasandik, kus kõrguvad Meteora kivisambad, tohutu suure järve all. Ühe teooria järgi põhjustas hiiglaslik geoloogiline kerkimine mingil viisil nende kaljude ülespoole tõusmise. Ajakirja „Experiment” sõnul usuvad mõned geoloogid, et „praeguse kuju said need kaljud ajavahemikus 2000 kuni 1000 e.m.a”.

Robert Curzon, keda sissejuhatuses tsiteeriti, kirjutas Meteora kohta: „Näib, nagu oleks mäeaheliku ots purunenud maavärina tagajärjel või uhtus selle minema veeuputus, nii et alles jäid ainult üksikud ... pikad, peenikesed, siledad, nõelasarnased sambad.” On huvitav, et ka muistne Kreeka mütoloogia omistab Tessaalia tasandiku mägede tekke uputusele, mille põhjustasid jumalad. (1. Moosese 6:1–8:22.)

Kloostrid taevas

Ükskõik mil moel Meteora kivisambad ka tekkinud poleks, on need köitnud inimeste huvi alates üheksandast sajandist. Meie aja mägironijad, kes on tõusnud Meteora kaljudele spetsiaalse ronimisvarustusega, võivad ehk kõige paremini hinnata nende varajaste eremiitide kangelastegu, kes asusid elama kaljukoobastesse ja -lõhedesse. Selle üle, kuidas nende peaaegu ligipääsmatute kaljutippude otsa kloostrid rajati, vaieldakse veel praegugi.

Kuidas ronisid inimesed varasematel aegadel kõrgel asuvatesse kloostritesse ja sealt alla pääsesid? Nagu öeldakse raamatus „Meteora–The Rock Monasteries of Thessaly”, võisid nad ronida üles mööda puuredeleid, mis olid kaljutipust alla lastud, või lasid end üles vinnata tõstevõlli küljes oleva rippvõrguga. Mõlemal juhul pidi neil olema hea usk munkadesse ja nende ebakindlasse tehnikasse. Kui munkadelt küsiti, kui tihti vahetati võrgu küljes olevat nööri, olevat endine abt öelnud: „Ainult siis, kui see katki läks.” Alles 1925. aastal raiuti kaljusse trepiastmed, mis tegi kloostrisse pääsemise palju lihtsamaks.

Esimesed eremiidid, kes ronisid nendele kaljusammastele, olid Varnavas (ajavahemikus 950–965) ja Andronikos Kreetalt (aastal 1020). Peagi hakkas sinna voolama munkasid üle kogu Bütsantsi, nii et kloostrihoonete arv kaljutippudel kasvas 33-ni. Kõige suurem oli munkade kogukond 16. ja 17. sajandil, pärast seda on aga munkade arv vähenenud.

„Aga vaadake, mis meist nüüd järgi on jäänud!” kurtis ühe kloostri abt. „Noored pole sellisest eluviisist enam huvitatud.” Praegu töötab ainult kuus kloostrit, millest kaks on nunnakloostrid. Hüljatud kloostrikomplekse võib leida paljudelt Meteora kaljudelt.

Rikkalik vaatamisväärsus

Tänapäeval on need kaljukloostrid üheks Kreeka huvitavaimaks kultuuriliseks vaatamisväärsuseks. ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni sõnul on Meteora ainulaadne kultuurivaramu. Nüüd on Kreeka riigi mureks see, et see kultuurivaramu ka säiliks. Külastajatele on avatud renoveeritud ehitised ja muuseumid. Mida need sisaldavad?

Peale kaasaskantavate ikoonide, vaimulike talaaride ja lauluraamatute on seal ka haruldasi ajaloolisi Piibli käsikirju. Nende hulgas on aastatest 861–862 pärit pärgamentkoodeks 591, mis sisaldab Piibli Matteuse evangeeliumi selgitavaid kommentaare.

Need ainulaadsed kaljud on vorminud tõesti võimsad loodusjõud. Kui sa peaksid kunagi Kreekasse tulema, miks mitte külastada ka Meteorat. Kaasa tasub võtta ka mitu filmi, sest siin on, mida pildistada. (Kaastöö.)

[Pildid lk 16]

Püha Nikolaos Anapafsase klooster

Roussanou klooster

[Allikaviide]

M. Thonig/H. Armstrong Roberts

[Pildid lk 17]

Püha Kolmainu klooster

Megalo Meteoro klooster

[Allikaviide]

R. Kord/H. Armstrong Roberts

[Pildi allikaviide lk 15]

[Pildi allikaviide lk 16]

Taust: Y. Yannelos/Greek National Tourist Organization

ÄRGAKE!