Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mis on posttraumaatiline stress?

Mis on posttraumaatiline stress?

Mis on posttraumaatiline stress?

AASTAID tagasi kutsuti posttraumaatilist stresshäiret (PTSH) tavaliselt sõjašokiks või lahinguväsimuseks ning seda uuriti peamiselt sõjaveteranidel. Tänapäeval on olukord paljuski muutunud. PTSH ei pruugi sugugi ilmneda vaid sõduritel. See võib tabada igaüht, kes on läbi elanud mõne traumaatilise sündmuse.

Seda vallandavate sündmuste hulk on väga lai, alates sõjast kuni vägistamiskatse või autoavariini. USA riikliku posttraumaatilise stresshäire keskuse infolehes väljendatakse seda järgmiselt: „Posttraumaatiline stresshäire diagnoositakse inimesel, kes on läbi elanud traumaatilise sündmuse.” Selle sündmusega „peab kaasnema tegelik või ähvardav FÜÜSILINE vigastus või rünnak”.

Eelmise artikli alguses mainitud Jane jutustab: „Ma olen teada saanud, et äkiline hirmutunne põhjustab mõnede hormoonide taseme järsku tõusu, mis muudab meeled ohu suhtes ülierksaks. Tavaliselt langeb pärast ohu möödumist hormoonide tase normaalseks, ent PTSH all kannatajatel jääb see kõrgeks.” Sündmus oli küll juba möödas, kuid nende hetkedega kaasnenud kabuhirm püüdis Jane’i meeltesse just nagu alaliselt pesitsema jääda, otsekui väljakolimisnõuet eirav soovimatu üürnik.

Kui oled läbi elanud traumaatilise sündmuse ja tunned sarnaseid järelmõjusid, siis on tähtis mõista, et sa pole ainus. Linda E. Ledray kirjutab vägistamisteemalises raamatus, et posttraumaatiline stress „on normaalne reaktsioon, mida tunnevad normaalsed inimesed, kes on läbi elanud mõne kohutava sündmuse, mille üle neil puudus kontroll”.

Ent PTSH normaalseks kutsumine ei tähenda, et see tekib igal inimesel, kes on üle elanud mõne traumaatilise sündmuse. Ledray märgib: „1992. aastal tehtud uurimuses leiti, et nädal pärast vägistamist ilmnesid 94 protsendil vägistatutel PTSH sümptomid ja 12 nädala pärast olid need veel 47 protsendil. 1993. aastal Minneapolise osariigi seksuaalrünnakuohvrite abistamisteenistuse hoole all olnud naistest esinesid 50 protsendil PTSH sümptomid veel aasta pärast vägistamist.”

Selline statistika näitab, et PTSH on üsna levinud, kaugelt rohkem, kui enamik inimesi arvab. Selle all võivad kannatada igasugused inimesed, kes on läbi elanud kõikvõimalikke traumeerivaid olukordi. Alexander C. McFarlane ja Lars Weisaeth täheldavad: „Hiljutised uurimused on näidanud, et traumaatilised sündmused saavad tihtilugu osaks nii eraisikutele rahuajal kui ka sõduritele ja sõjaohvritele ning et paljudel selliste sündmuste läbielanutel areneb PTSH.” On inimesi, kellel on PTSH tekkinud isegi pärast raviprotseduure või südameinfarkti.

„PTSH on osutunud väga tavaliseks haiguseks,” selgitavad eespool tsiteeritud autorid. Nad jätkavad: „1245 suvalise noorukieas ameeriklase seas tehtud uurimus näitas, et neist 23% oli olnud füüsilise või seksuaalse rünnaku ohver või vägivallateo tunnistaja. Ühel viiendikul nendest arenes PTSH. See annab mõista, et ligikaudu 1,07 miljonit USA teismelist kannatab praegu PTSH all.”

Kui see statistika on täpne, tähendab see, et ainuüksi ühes riigis on palju selle häire all kannatavaid teismelisi! Kuidas saaks nii neid kui miljoneid teisi kõikjal maailmas selle häire all kannatajaid aidata?

Mida saab teha?

Kui sa arvad, et sinul või mõnel sinu tuttaval võib olla PTSH, siis on järgnevalt toodud mõned soovitused.

Püüa säilitada vaimne tegevuskava. „Ma käisin alati kohalikus kuningriigisaalis koosolekutel,” räägib Jane. „Isegi kui ma ei suutnud keskenduda räägitavale, teadsin ma, et olen seal, kus Jehoova Jumal mind soovib näha. Koguduseliikmed olid iseäranis armastavad ja ülesehitavad ning nende armastus ja minu vastu ülesnäidatud isiklik huvi tähendas mulle sellel katsumusajal palju.” Jane jätkab: „Mind aitas ka Piibli Lauluraamatu lugemine. Sealsed vaevatud inimeste palved otsekui rääkisid minu eest. Kui ma ei suutnud ise end palves väljendada, ütlesin lihtsalt „Aamen!”.”

Ära kõhkle kannatanut julgustamast. Kui mõnd sinu lähedast inimest painavad kohutavad mälestused traumaatilisest sündmusest, siis püüa mõista, et ta ei liialda ega ole meelega raskesti ligipääsetav. Emotsionaalse tuimuse, ärevuse või viha tõttu pole ta ehk võimeline vastama sinu püüetele teda toetada. Ent ära anna alla! Nagu ütleb Piibel: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” (Õpetussõnad 17:17.)

Kannatanu peab mõistma ja püüdma vältida arutuid käitumisviise, mis põhjustavad lisavaevusi. Nende alla käivad uimastite tarvitamine ja liigne alkoholi pruukimine. Kuigi alkohol ja uimastid võivad pakkuda ajutist leevendust, teevad nad peatselt olukorra veelgi hullemaks. Need harilikult soodustavad teistest võõrandumist, abipakkujate tõrjumist, töönarkomaaniat, ohjeldamatut viha, söömishäireid või mingit muud laadi ennasthävitavat käitumist.

Konsulteeri kompetentse arstiga. Võib olla polegi kannatanul PTSHd, ent kui on, siis leidub sellele tõhusaid raviviise. * Kui sind ravib spetsialist, siis ole tema vastu aus ja palu tal sind aidata üle saada eelmainitud käitumistavadest.

Pea meeles: füüsilised haavad paranevad tavaliselt kõige kiiremini, ent PTSH all kannatajal võib olla palju erisuguseid füüsilisi, vaimseid ja emotsionaalseid vaevusi. Järgmine artikkel arutab teisi viise, mida nii kannatanu kui tema lähedased saavad silmas pidada, et ravi kulgu kiirendada, ning räägib ka lootusest kõigile posttraumaatilise stressi põdejatele.

[Allmärkus]

^ lõik 15 Jehoova tunnistajad ei propageeri ega soovita ametlikult ühtegi konkreetset raviviisi, olgu see meditsiiniline või psühhiaatriline.

[Kast/pilt lk 6]

Posttraumaatilise stressi sümptomid

Paljud trauma ohvrid elavad seda hiljem uuesti läbi oma kujutlustes. Kannatanu ei suuda tavaliselt seda kontrollida ega peatada. Tagajärjed võivad olla järgmised:

• Pealetükkivad mälestused – tunne, et see traumaatiline sündmus toimub uuesti

• Halvad unenäod ja luupainajad

• Kalduvus hirmsasti ehmuda valjude häälte peale või kui keegi läheneb ootamatult selja tagant

• Värisemine ja higistamine

• Südamekloppimine ja hingamisvaevused

• Endast välja minek, kui miski nähtu või kuuldu või mõni tunde-, lõhna- või maitseaisting meenutab traumeerivat sündmust

• Ärevus ja hirm – tunne, et oled jälle ohus

• Raskused emotsioonide ohjeldamisel, kui miski traumat meenutav põhjustab ootamatut ärevust, viha või viib endast välja

• Raskus keskenduda ja selgelt mõelda

• Raskused uinumise ja magamisega

• Erutus ja pidev valvelolek

• Emotsionaalne sulgus ja tuimus

• Suutmatus tunda teiste vastu armastust või mis tahes jõulisi emotsioone

• Tunne, et kõik ümbritsev on kuidagi kummaline või ebareaalne

• Huvi kadumine asjade vastu, mis varem valmistasid rõõmu

• Raskused meenutada olulisi seiku trauma ajal toimunust

• Tunne, et oled maailmast ja seal toimuvast justkui ära lõigatud

[Pildid lk 5]

PTSHd võivad põhjustada mitmesugused traumaatilised sündmused