Traumaatiline stress lõpeb kord

SÕJAVETERANID võivad senini näha luupainajaid ja neid võivad vaevata pildid minevikust, mis tekitavad neis ehk tunde, nagu kestaks sõda ikka veel. Sellise võika vägivalla nagu vägistamise ohvrid võivad tunda pärast säärast õudust end osaliselt surnuna. Sellele, kes on kaotanud lähedase inimese looduskatastroofi või mõne muu õnnetuse tõttu, võib ilma selle inimeseta edasi elamine olla äärmiselt valus.

Kas sellised tunded kaovad kunagi? Me võime veendumusega vastata, et kaovad küll! Kuni need aga kestavad, võivad taolisi traumaatilisi sündmusi kogenud inimesed leida lohutust Jumala Sõnast Piiblist.

Abi trauma korral

Ligi kaks tuhat aastat tagasi koges apostel Paulus kohutavaid ja eluohtlikke sündmusi. Mõnda neist kirjeldas ta Piiblis. Paulus kirjutas: „Me ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, missuguses viletsuses me olime Aasias, kuidas meid ülemäära vaevati üle meie jõu, nõnda et me isegi olime kahevahel oma elu pärast. Ja me olime enestegi arvates surma mõistetud” (2. Korintlastele 1:8, 9).

Kuigi pole täpselt teada, mis sel korral juhtus, on selge, et see oli traumeeriv kogemus (2. Korintlastele 11:23–27). Kuidas Paulus sellest üle sai?

 Mõeldes oma katsumusele Aasias, kirjutas ta: „Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige troosti Jumal, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis, et meie võime trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses, troostiga, millega Jumal meid endid trööstib” (2. Korintlastele 1:3, 4, meie kursiiv).

Tõesti, traumaatilise sündmuse läbielanutele pakub abi „halastuse Isa ja kõige troosti Jumal”. Kuidas sellist troosti saada?

Kuidas saada abi

Kõigepealt – palu abi. Kui tunned end emotsionaalselt jõuetuna, pea meeles, et teised on kogenud sedasama. Need, kes on ise sellistest tunnetest üle saanud, on tavaliselt hea meelega valmis teisi aitama. Nad tunnevad tihti nii nagu apostel Paulus, et katsumuste ajal Jumalalt saadud lohutust tuleb jagada nendega, „kes on kõiksuguses viletsuses”. Ära kõhkle pöörduda mõne Jehoova tunnistaja poole, kellega sa tunned end vabalt, et saada abi otsimaks tuge Jehoovalt, „kõige troosti Jumalalt”.

Ole püsiv palves. Kui sul on viha tõttu raske palvetada, palu mõnel vaimselt võimekal inimesel teha seda sinuga koos (Jakoobuse 5:14–16). Kui räägid Jehoova Jumalaga, ära unusta heita „kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest” (1. Peetruse 5:7, meie kursiiv). Pühakiri rõhutab korduvalt seda, et Jumal hoolib igaühest oma teenijast.

Laulu 94 kirjutaja koges ilmselt midagi väga traumeerivat, kui ta kirjutas: „Kui Jehoova ei oleks olnud mulle abiks, siis oleks mu hing pea leidnud aseme surmavaikuses! Kui ma mõtlesin: mu jalg vääratab, siis sinu heldus, Jehoova, toetas mind! Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu troostid rõõmustasid mu hinge!” (Laul 94:17–19.)

Mõnele traumaatilise stressi all kannatajale valmistavad iseäranis suuri vaevusi „muremõtted”, mis aeg-ajalt nendes paanika- või raevuhooge tekitavad. Ent südamesttulev palve võib anda tuge, kuni need tunded mööduvad. Mõtle Jehoovale kui oma armastavale vanemale ja endale kui väikesele lapsele, keda ta armastavalt kaitseb. Pea meeles Piibli tõotust, et „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:7).

Tervenemine, olgu siis füüsiline, vaimne või emotsionaalne, on järkjärguline protsess. Seega pole reaalne oodata, et palve toob traumeeriva sündmuse tõttu rängalt  kannatanule kohese rahu. Ent on tähtis püsivalt palvetada. See aitab, et kannatanu ei mattuks traumajärgsete emotsioonide alla ega langeks meeleheitesse.

Loe Jumala Sõna ja mõtiskle selle üle. Kui sul on raske keskenduda, palu kellelgi lugeda koos sinuga Piiblist lohutavaid mõtteid. Sa võid valida lõigud, mis näitavad, kui sügavalt hoolitseb Jehoova oma ustavate eest, ükskõik kui raskes masenduses või meeleheites nad ka poleks.

Eelmistes artiklites mainitud Jane’ile pakkusid lohutust paljud salmid Piibli Lauluraamatust. Nende hulgas olid Laul 3:2–9; 6:7–9; 9:10, 11; 11:1–7; 18:6, 7; 23:1–6; 27:7–9; 30:12, 13; 31:13, 20–23; 32:7, 8; 34:19, 20; 36:8–11; 55:6–10, 23; 56:9–12; 63:7–9; 84:9–11; 130:1–6. Ära püüa korraga liiga palju piiblisalme lugeda. Selle asemel võta aega nende üle mõtisklemiseks ja palvetamiseks.

Enneolematu ahastus nüüdisajal

Kurb küll, ehkki sugugi mitte üllatav, et tänapäeval on palju vägistamisi, mõrvu, sõdu ja mõttetut vägivalda. Mispärast? Jeesus Kristus ütles meie aega iseloomustades, et „ülekohus läheb väga võimsaks”. Lisaks ütles ta, et „jaheneb paljude armastus” (Matteuse 24:7, 12, meie kursiiv).

Viimastel aastatel on traumaatiline stress muutunud väga tavaliseks – sageli just Jeesuse ennustatud olukordade tõttu. Piiblis Matteuse evangeeliumi 24. peatükis, Markuse 13. peatükis ja Luuka 21. peatükis on  kirjas Jeesuse sõnad, et selle maailmaajastu lõpul sõdivad rahvad üksteise vastu, on loodusõnnetusi, kasvavat seadusetust ja armastusetust. Ent nagu Jeesus lisaks märkis, pole ka lahendus kaugel.

Pangem tähele, mida käskis Jeesus inimestel teha pärast seda, kui ta oli kirjeldanud traumaatiliste sündmuste ülemaailmset levikut ja sellele järgnevat „suure viletsuse” algust: „Vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!” (Luuka 21:28.) Tõesti, kuna maailma olukorrad lähevad järjest hullemaks, võime olla kindlad, et seda ahastusttekitavat maailma tabav suur viletsus kulmineerub kogu kurjuse lõpuga ja see viib õiglase uue maailmani (1. Johannese 2:17; Ilmutuse 21:3, 4).

Meid ei peaks üllatama see, et vabastamine tuleb alles pärast seda, kui kurjus ja vägivald on saavutanud haripunkti. Nõnda toimus see ka siis, kui Jumal mõistis minevikus kohut Noa-aegse maailma üle ning Soodoma ja Gomorra alatute elanike üle. Need varem toimunud jumalikud kohtumõistmised näitavad seda, mis leiab aset tulevikus (2. Peetruse 2:5, 6).

Traumaatilise stressi lõpp

Posttraumaatilise stresshäire all kannatajad mõtlevad kindlasti sellele, kas nende piinarikkad mälestused tuhmuvad kord. Vastus on kindlasti jaatav – tuhmuvad küll! Tekstis Jesaja 65:17 kuulutab Jehoova Jumal: „Ma loon uued taevad ja uue maa! Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde” (meie kursiiv). Kuigi traumajärgsed emotsionaalsed haavad tunduvad kestvat igavesti, kinnitab see kirjakoht, et kunagi kaob nende laastav mõju täielikult.

Praegu, rohkem kui aasta pärast vägistamiskatset, teenib Jane Jehoova tunnistajate koguduses pioneerina (täisajalise evangeeliumikuulutajana). „Ma tundsin end jälle iseendana alles siis, kui kohus oli läbi ja minu ründaja süüdi mõistetud – rohkem kui kaheksa kuud pärast rünnakut,” ütles Jane hiljuti. „Aasta tagasi samal ajal poleks ma suutnud kujutada seda rahu ja õnne, mida ma tunnen praegu. Tänan Jehoovat imetoreda igavese elu väljavaate eest ja võimaluse eest jagada seda lootust teistega.” (Laul 27:14.)

Kui võitled posttraumaatilisest stresshäirest põhjustatud meeleheite ja halvava emotsionaalse tuimusega, võib see lootus aidata ka sul vastu pidada.

[Pilt lk 8]

Kristlikel koosolekutel käimine aitab toime tulla

[Pildid lk 8, 9]

Jumala Sõna lugemine ja palvetamine võivad anda tuge

[Pilt lk 10]

Peatselt on kõik traumeerivad olukorrad minevik