Vaatleme maailma

Võltsfossiil

„Walesi Rahvusmuuseumis Cardiffis seisis 116 aastat 200 mln aasta vanuse, juura ajastu meredes elanud kiskja kivistunud luustik,” ütleb Suurbritannia ajaleht „The Guardian”. „Kui Cardiffi muuseumi hooldajad asusid ookeanis elanud lihasööjat ihtüosaurust puhastama, avastasid nad, et neid on petetud.” „Kui eemaldasime skeletilt viis värvikihti, leidsime, et see on peen võltsing,” ütles muuseumiametnik Caroline Buttler. „See loom oli kokku pandud kahest ihtüosaurusest ning võltsitud kehaosadest.” Selle asemel et see skelett ära visata, eksponeerib muuseum seda kui võltsfossiili.

Reostunud mägijärved

Mägijärved polegi nii puhtad, kui arvatakse. „Isegi kõige kõrgemal asuvad järved, nagu Schwarzsee [Austrias] Söldeni lähedal, on täis saasteaineid,” teatab Saksamaa ajakiri „natur & kosmos”. Nendes järvedes elavate kalade DDT tase on 1000 korda kõrgem kui kaladel, kes elavad madalamal asuvates veekogudes. Miks? Troopikamaades aurustuvad mürgised kemikaalid ning kanduvad õhuvooludega teistesse maakera paikadesse. Külmadel aladel, nagu näiteks mägijärvede piirkonnas, kondenseeruvad DDT-osakesed ja langevad alla sademetena. „Jääkülmad mägijärved on otsekui püünised, mis haaravad DDT-osakesi atmosfäärist enda vangistusse,” ütleb ajakiri. Nii inimestele kui ka loomadele mürgine insektitsiid DDT on olnud Euroopas keelustatud üle 20 aasta, kuid arengumaades kasutatakse seda veelgi.

Omapärased hauamonumendid

„Ebaharilikud hauad on nüüd uus matusekommete mood,” on kirjas Prantsusmaa ajakirjas „L’Express”. Hauakivide valmistajad pakuvad omapäraseid hauamonumente 25 värvis, erikujulisi ning sellistest materjalidest nagu värviline klaas või metall. Praeguseks on valmistatud langevarju, koera ja lehma, rongirusude ja hiigelsuure veinivaadi kujulisi monumente, millest viimase tellis veinimüüja. Üks suur firma ütleb, et teeb hauakaunistuseks vähemalt 80 mootorratta jäljendit aastas. Artikli sõnul võivad mujal kohalikud määrused lubada panna hauale üksnes hauakivi või -plaadi, kuid Prantsuse seadusandlus toetab individuaalseid uskumusi ning tagab hauaplatsi omanikele „ehitamisvabaduse”.

Ole ettevaatlik pliist ehetega!

„Kui su laps närib või imeb ehteid, mis võivad sisaldada pliid, viska need kohe ära,” soovitab Health Canada raport. Tavaliselt lastele ostetavate odavate ehete laboratoorsed uuringud näitasid, et enamiku ehete pliisisaldus oli 50 kuni 100 protsenti. „Kui beebide või väikeste laste organismi satub isegi vähesel määral pliid, on sellel kahjulik mõju nende intellektuaalsele arengule ja käitumisele,” ütleb raport. Ilma testimata on eseme pliisisaldust muidugi raske määrata. Pidades silmas seda, et laste ehted on tavaliselt odavad, soovitab ajaleht „National Post” lasteehted lihtsalt ära visata, kui on kahtlusi, et need sisaldavad pliid.

Loomade kaitsmiseks tuleb kaitsta nende elupaiku

„Loomade kaitsmiseks [on] kõige tähtsam kaitsta nende elupaiku,” ütleb ajaleht „Times of Zambia”. Ajalehes toodud raport teatab, et peamine tegur, mis mõjutab loomapopulatsioonide vähenemist, on elupaikade hävitamine. Elupaikade hävimises on süüdi „ülekarjatamine, põlengud, pinnase erosioon [ja] maaviljelus”. „On iseenesestmõistetav, et maaviljelus on tähtis ja seda ei saa mingil juhul lõpetada,” selgitab artikkel. Ent piirkondades, kus muld on vilets ja maaviljelemisest pole nii suurt kasu, võiks säilitada looduslikke elupaiku, ütleb „Times of Zambia”. Kui neisse paikadesse tuuakse koduloomad, on neil raske toime tulla selliste parasiitidega nagu  puugid ja lestad, kuid „metsloomad oskavad neist parasiitidest lahti saada”, püherdades mudas ja tolmus ning lastes lindudel end puhtaks nokkida.

Jehoova tunnistajad võitsid Venemaal kohtuprotsessi

Ajalehe „The New York Times” 2001. aasta 24. veebruari number andis teada: „Jehoova tunnistajad said täna [23. veebruaril] Moskva kohtus võidu (millel võib olla üsna kaugeleulatuv mõju) hagejate üle, kes tahtsid keelustada seda gruppi 1997. aasta seaduse alusel, mis keelustab viha ja sallimatust õhutavad ususektid.” Kohus lükati 1999. aasta 12. märtsil edasi ning tunnistajate uskumusi määrati uurima viis eksperti. Kohtuasja lükati edasi peaaegu kaks aastat. Kui kohus 2001. aasta 6. veebruaril uuesti kokku kutsuti, võttis sellel vähem kui kolm nädalat, nägemaks, et tunnistajate vastu esitatud süüdistused on alusetud. Sellegipoolest palus prokuratuur Moskva Linnakohtul määrata kohtuasja taasläbivaatamine. 30. mail see palve rahuldati ning see kohtuasi võetakse uuesti arutusele. „Vene õigeusu kirik, kes on tuliselt vastu misjonitegevusele,” ütles ajaleht „Los Angeles Times”, „oli üks peamisi, kes pooldas 1997. aasta religiooniseadust, mis sundis paljusid usurühmitusi end uuesti registreerima”.

Annetatud riiete pealt kasu lõikamine

Ainult väike osa annetatud riietest jõuab tegelikult nendeni, kes tõesti abi vajavad, ütleb Saksamaa ajaleht „Südwest Presse”. Saksamaal annetatakse vaeste heaks igal aastal üle 500 000 tonni riideid. Üldiselt aga müüvad riiete kogumisega tegelevad organisatsioonid need äriettevõtetele, nii et annetatud riietega kauplemisest on saanud sadadesse miljonitesse Saksa markadesse ulatuva kasumiga äri. Tihti ei teagi riideid kogunud organisatsioonid, mis annetatud riietest edasi saab. Artiklis öeldakse: „Kui te tahate, et riided tõesti vaesteni jõuaksid, tuleb teil need ise vaeste kätte toimetada või saata need usaldusväärsetele inimestele kriisipiirkonnas.”

Miks lastel on suhtlemisraskusi

Ajalehe „Berliner Morgenpost” sõnul peab Berliini pediaatrite liidu esindaja noorte suhtlemisraskuste põhjuseks liigset telerivaatamist ja arvutikasutamist. Ta ütles, et eriti koolieelikud peaksid vähem telerit vaatama ja arvuti ees istuma ning suhtlema rohkem tegelike inimestega ja end nendel mõjutada laskma. Lisaks sellele näitab üks uus uurimus Suurbritannia ajalehe „The Sunday Times” sõnul, et „järjest rohkem kahekümnendates ja kolmekümnendates aastates inimesi kannatab tõsise mälukaotuse all” ega suuda „eristada tähtsaid ja tähtsusetuid fakte”, kuna „üha enam loodetakse arvutitehnika peale”.

Hääbuvad keeled

Brasiilia ja Saksamaa ühisprojekt planeerib dokumenteerida Brasiilia kohalikke keeli, mida ohustab hääbumine, teatab Brasiilia ajaleht „Folha de S. Paulo”. Uurijad loodavad säilitada trumai, aweti ja cuicuro keele, luues digitaalse tekstide ja häälte andmebaasi. Keeleteadlase Aryon Rodriguese sõnul kasutatakse Brasiilia 1200 keelest praegu veel vaid 180 keelt. Neist vähemalt 50 keelt räägib alla 100 inimese. Maku keelt räägib üksnes Põhja-Brasiilias elav 70-aastane leskmees. Rodrigues ütleb, et nende keelte säilitamine on oluline selleks, et säiliks nende inimeste kultuur.

Mida eestlased usuvad

Uudiste agentuur BNS annab teada, et 1999. aastal korraldatud küsitluse järgi usub ligi kolmveerand Eesti elanikest üleloomulikesse jõududesse. 50 protsenti usub, et on olemas mingi vaim või taevane jõud, 22 protsenti usub isikulist jumalat, 15 protsenti ei osanud midagi arvata ning 12 protsenti ei usu üleloomulikesse jõududesse. Uuriti ka seda, kui tihti inimesed kirikus käivad. 39 protsenti küsitletutest ei käi jumalateenistustel kunagi või peaaegu mitte kunagi, 25 protsenti käib ainult pühade ajal ja 3 protsenti kord nädalas.