Depressiooni põhjused

„Tavaliselt pole teismelise depressioon seotud vaid ühe põhjusega, vaid paljude stressoritega.” (Dr Kathleen McCoy)

MIS põhjustab teismelistel depressiooni? Sellega on seotud paljud asjaolud. Esiteks võivad puberteedieas toimuvad füüsilised ja emotsionaalsed muutused põhjustada noores ebakindlust ja hirmu ning teha ta iseäranis altiks pessimistlikele meeleseisunditele. Samuti ei suuda teismeline sageli hoiduda negatiivsetest tunnetest, kui ta tajub, et eakaaslased on ta hüljanud või kui isik, kelle vastu tal on arenenud romantilised tunded, on ta maha jätnud. Lisaks, nagu mainiti avaartiklis, kasvavad tänapäeva teismelised üles maailmas, mis on juba iseenesest rusuv. Me elame tõesti „rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1).

Probleemi suurendab ka see, et noored puutuvad eluraskustega kokku esimest korda ning neil pole selliseid oskusi ega kogemusi nagu täiskasvanuil. Seetõttu on teismelised tihti nagu võõras paigas ekslejad – ümbritsev rõhub neid ja tihtilugu ei kipu nad abi küsima. Sellised olukorrad võivad kujuneda väga viljakaks pinnaseks depressiooniseemnetele.

Ent on ka palju teisi asjaolusid, mis võivad põhjustada teismelistes depressiooni. Vaadelgem vaid mõningaid.

Depressioon ja kaotus

Depressioon järgneb mõnikord raskele kaotusele – kas siis kellegi lähedase surmale või vanemate lahutusele. Isegi lemmiklooma surm võib teismelise meeleheitesse viia.

On ka vähem ilmseid kaotusi. Näiteks uude paika kolimine tähendab tuttava ümbruse ja armsate sõprade mahajätmist. Isegi täiesti oodatud eesmärgi saavutamine, nagu kooli lõpetamine, võib põhjustada kaotusvalu. Lisaks teeb uus eluetapp lõpu mugavale ja turvalisele minevikule. On ka noori, kes põevad mõnd kroonilist haigust. Sellises olukorras võivad eakaaslastest erinemisest  tulenevad piinad (või kui noort lausa välditakse) panna teismelise tundma, et ta pole enam normaalne.

Tõsi küll, paljud noored tulevad selliste olukordadega toime, ilma et need täiesti enda alla mataksid. Nad on kurvad, nad nutavad, nad leinavad, kuid aja möödudes nad kohanevad olukorraga. Miks on siis nii, et enamik noorukeid tuleb eluraskustega paindlikult toime, aga teisi haarab depressioon? Sellele pole lihtne vastata, sest depressioon on keeruline haigus. Ent mõned teismelised võivad kergemini depressiooni langeda kui teised.

Biokeemilised põhjused

Paljud psühhiaatrid usuvad, et aju biokeemilise tasakaalu häiritus mängib depressiooni puhul võtmerolli. * Häiritud tasakaal võib edasi kanduda geneetiliselt, sest uurijad on leidnud, et nendel teismelistel, kelle vanematel esineb depressiooni, võib see palju tõenäolisemalt ka endil tekkida. „Depressiivsetel lastel põeb sageli vähemalt üks vanem samuti depressiooni,” ütleb raamat „Lonely, Sad and Angry”.

See tõstatab küsimuse, kas lapsed tõesti pärivad depressiooni või nad lihtsalt õpivad depressiivsust oma vanemalt, kes selle häda käes vaevleb? Sellele on raske vastata, kuna aju on uskumatult keeruline nagu ka paljud teised asjaolud, mis võivad teismelistel depressiooni põhjustada.

Depressioon ja perekondlik õhkkond

Depressiooni on kutsutud perekondlikuks nähtuseks ja selleks on ka põhjust. Nagu juba märgitud, võib soodumus depressioonile ühelt põlvkonnalt järgmisele edasi kanduda geneetilisel teel. Ent ka perekonnas valitsev õhkkond võib mängida oma osa. „Need lapsed, kelle vanemad neid halvasti kohtlevad, on suurema depressiooniriskiga,” kirjutab dr Mark S. Gold. „Nõnda ka lapsed, kelle vanemad on liiga kriitilised ja kes keskenduvad vaid oma laste puudustele.” Depressiooni võib põhjustada ka see, kui vanemad oma lapsi ülearu hellitavad või neid liigselt kaitsevad. Siiski on huvitav ühe uurija arvamus, et lapsed kalduvad rohkem depressioonile siiski sel juhul, kui vanemad nende vastu üldse huvi ei tunne.

See ei tähenda seda, et kõik depressiivsed teismelised on halva kasvatuse ohvrid. Selline laiaulatuslik väide jätaks tähelepanuta hulga teisi tõsiasju, mis võivad probleemile kaasa aidata. Siiski on mõnedel juhtudel perekonnas valitsev õhkkond otsustavaks teguriks. „Lapsed, kes elavad peredes, kus vanemate vahel valitseb pidev pinge, on suurema depressiooniriskiga kui lapsed vähem pingelisemas õhkkonnas,” kirjutab dr David G. Fassler. „Üheks põhjuseks on see, et riiakad vanemad on omavahelistest vaidlustest nii kaasa kistud, et ei pane üldse tähele oma laste vajadusi. Teiseks teevad sellised vanemad lapsed tihtilugu oma vaidluste objektiks, mis tekitab noortes süütunnet, viha ja vimma.”

Need on vaid mõned asjaolud, mis võivad põhjustada teismeliste depressiooni. On ka teisi faktoreid. Näiteks ütlevad mõned eksperdid, et depressiooni võivad põhjustada ka muud tegurid (nagu kehv toitumine, mürgid ja pidev narkootiliste ja alkohoolsete ainete pruukimine). Osad viitavad jälle sellele, et mõned ravimid (nagu antihistamiinid ja rahustid) võivad mõjutada inimese psüühilist seisundit. Tundub ka, et õpiraskustega lapsed on iseäranis kalduvad depressiooni langema, ilmselt seepärast, et nende enesehinnang lööb kõikuma, kui nad ei suuda oma klassikaaslastega sammu pidada.

Põhjustest hoolimata on tähtis küsida, kuidas saab depressioonis noorukeid aidata?

[Allmärkus]

[Pildid lk 8, 9]

Perekondlikud pinged vallandavad tihti depressiooni